Kui Sinu Mets sulle postkasti ei jõua, saad lugeda elektroonset versioon allpool.

Teistel teemadel aprilli numbris:

• Kuidas targalt metsa müüa
• Üraskikahjustuste ennetamise toetus
• Metsaregistris näeb nüüd, kes on sinu kinnistu andmeid vaadanud
• Kuidas ära tunda vääriselupaika?
• Nakkavast linnugripist, mis on jõudnud Eestisse
• Jpm

Loe värsket õppelehte Sinu Mets

The post Sinu Mets – Aprill 2021 appeared first on Metsaühistu.

Teistest teemadest saab juuninumbrist lugeda:

• Kas tasub mõelda sügisesele istutamisele?
• Millal on õige aeg kevadel istutatud metsataimi hooldada?
• Ehk oleks mõttekas metsakorraldust muuta?
• Pisieraldiste moodustamine ja metsakava soovitused kohustuslikud ei ole
• Metsa majandamisest kaitsealal
• Uudiseid metsateadlastelt
• Lendavad abilised toetuste kasutamise kontrollil

Loe värsket õppelehte Sinu Mets

The post Sinu Mets – Juuni 2019 appeared first on Metsaühistu.

Nii õnnelikult aga paljudel juhtudel see asi ei lähe. Pea iga metsaomanik on Eestis kokku puutunud ulukikahjustustega metsas.

Mida teha?

Just sügis on õige aeg, kui tuleb mõelda võimalike ulukikahjustuste ennetamisele. Taimede kaitseks tasub kasutada ulukite peletusvahendeid ehk repellente. Eestis on levinud nii pritsitavad kui määritavad vahendid. Tõrjevahendid tuleb taimedele kanda kuiva ilmaga ja pärast tööde lõppu peab kuiva olema veel vähemalt paar tundi. Metsaomanikud on ulukitõrjeks kasutanud ka koduseid vahendeid, nagu näiteks pesuseep ja lambavill, kuid nende efektiivsuse kohta on teated vastuolulised.

Üks lihtne võte on veel istutada potentsiaalsele ulukikahjustusalale rohkem puutaimi kui tavaliselt, juba ette arvestades, et osa taimedest tõenäoliselt süüakse ära. Sama põhimõtet saab rakendada looduslikule metsauuendusele jäetud raiesmikul, kus esimesel valgustusraiel jäetakse alles rohkem puid.

Tõrjevahendid

Repellent Trico on looduslik taimekaitsevahend, kus toimeaineks on lõhna andev lambarasv. Trico on metskitsede, hirvede ja põtrade peletamisvahend kahjustuste vältimiseks okas- ja lehtpuudel ning põllumajanduses rapsil. Sobivaim aeg pritsimiseks on septembris-oktoobris, kui temperatuur veel plusspoolel. Istikutel pritsitakse ladvakasvusid, vanematel puudel tüve. Istikute kaitseks pritsida ladvakasvusid 1-2 korda aastas (toime 6-8 kuud) ning vanematel puudel koorimise ja sarvesügamise tõrjeks pritsida tüvesid vastavalt vajadusele. Selleks, et moodustuks püsiv kaitsekiht, peab Trico täielikult kuivama.

Cervacol on sinakashall valmis pasta, mis noorele puutaimele määrituna kaitseb seda sõraliste kahjustuse eest. Cervacoli kaitsev toime põhineb kolmel komponendil: värvus, maitse ja mehhaaniline karedus. Kaitseefekti aluseks on repellendi koosseisus olevad mehhaanilised toimeained, mis välistavad ulukite kohandumise repellendiga. Tööd tuleb teostada plusskraadidega. Võrsele määritud repellent kuivab umbes 15 minuti jooksul. Kerge kaste või uduvihma korral võib taimi repellendiga töödelda, kuid tugevama vihma korral tuleb töö katkestada. Kummikindaid kasutades kanda Cervacol mitte väga paksu kihina ulukite poolt ohustatud taimeosadele, okaspuudel tavaliselt ainult ladvavõrsele. Võrse peab jääma veidi sinakas-hallikas, liiga paksu kihiga katmist tuleb vältida. Okaspuudel kaitstakse tavaliselt vaid ladvavõrset, kusjuures ladvapung peab repellendiga kindlasti kaetud saama, kuid punga ei tohi kõvasti mudida või liiga paksu kihiga katta. Tavaliselt jääb liiga paksu kihiga kaetud pungal puhkemine hilisemaks, halvemal juhul pung üldse ei avanegi.

Kasutusel on ka ulukitõrjevahend Plantskydd, mis on valmistatud taimsetest õlidest ja verejahust. Preparaadi spetsiifiline verelõhn hoiab eemale hirved, põdrad, kitsed ja jänesed. Kaitstavaid taimi on soovitav pritsida kevadel või sügisel, enne kui lehtede ja noorte võrsete närimise aeg algab. Lahust tuleb pritsida kuivadele taimedele, samuti peab pritsitud taim saama kuivada, et saavutada vihmakindlus. Vihm peseb tõrjevahendi maha, seega tuleb vältida vihmase ilmaga töötamist. Pritsida tuleks hommikul või pärastlõunal, et vältida otsest päikesepaistet. Kitsede ja põtrade eest kaitstavatel taimedel pritsida taimede ladvaosa, jäneste poolt tehtavate kahjustuste vältimiseks pritsida taimede tüvesid ja alumisi leht.

Ulukitõrjet planeerival metsaomanikul tasub kindlasti konsulteerida Metsaühistu spetsialistidega. Ulukikahjustuste ennetamiseks on võimalik saada ka toetust, 2019. aastal on repellendi soetamise ja kasutamise toetuse määr 70 eurot hektari kohta. Tuletame siinkohal meelde, et ulukikahjustuste ennetamise toetuse saamiseks tuleb vähemalt neli tööpäeva enne tööde tegemise alustamist teavitada ühistut töö tegemise kuupäevast ning metsamaa peab olema inventeeritud.

Metsaühistu tähistab tänavu kümne aasta möödumist metsaühistute ühistegevuse algusest.
Loe lähemalt

The post Käes on aeg ennetada ulukikahjustusi appeared first on Metsaühistu.

Taimede ühishanke läbiviimisega tegelev Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Jõeäär sõnas, et mitmete taimesortimentide mahud on praeguseks juba läbi müüdud. Keskühistu Eramets tegeleb praegu lisataimede hankimisega. Metsaomanikud, kes soovivad kevadel metsa uuendada, aga ei ole veel metsaühistule oma taimesoovidest teada andnud, ei pruugi soovitud liigis ja mahus taimi enam saada. Siiski tasub võimalikult kiiresti oma soovidest metsaühistule teada anda, sest lootust on leida lisataimi. Samuti kujuneb nii ülevaade vajalikust puutaimede lisakogusest. Kõik taimede soovijad kantakse ootejärjekorda ning lisataimede saamisel on soovijad juba teada.

Priit Jõeäär soovitab kõigil metsaomanikel mõelda metsauuenduse peale juba varakult. „Metsa uuendamise peale peab mõtlema juba sügisel. Veelgi parem oleks koos raiete planeerimisega planeerida ka uuendus ja tellimus esitada metsaühistule esimesel võimalusel,“ sõnas Jõeäär.

Palgimets saab alguse pisitillukestest puukestest.

Jaanuarikuu keskpaiga seisuga on metsaühistute kaudu tellitud ligikaudu 3,45 miljonit taime. Aasta tagasi oli samal ajal taimetellimuste üldarv ligi pool miljonit taime vähem ja kevadel pandi ühistellimuse tulemusena meie metsadesse kasvama 3,3 miljonit metsataime.

Erametsaomanike seas on jätkuvalt kõige populaarsemaks puuliigiks kuusk, mille erinevaid istikuid (avajuurne taim, potitaim, vahatatud kuusetaim) on tellitud ühtekokku üle 2,6 miljoni. Männitaimede arv ulatub pea 500 tuhandeni, vähemal määral on tellitud ka kase- ning sanglepataimi.

The post Kevadiste metsataimede järele on nõudlus ülisuur appeared first on Metsaühistu.

Metsaühistu boksis saavad vastuse kõik sinu metsanduslikud küsimused. Messil räägime põhjalikult metsauuendamisest, kõik soovijad saavad ka ise meie boksis proovida istutustoruga istutamist. Ja muidugi räägime kõike Metsaühistu kohta – miks tasub ühistusse kuuluda, milliseid teenuseid ühistu metsaomanikule pakub – ühesõnaga kõigest.

Kuna Metsaühistu on koos Erametsakeskusega, on võimalik uurida põhjalikult ka kõigi metsaomanikele mõeldud toetuste kohta. Vastuse saavad ka küsimused metsaomaniku õiguste ja kohustuste ja palju muu kohta.

LIIKLUS JA PILETID

Mess on avatud

• Neljapäeval, 25. aprillil kell 10.00-18.00
• Reedel, 26. aprillil kell 9.00-18.00
• Laupäeval, 27. aprillil 9.00-16.00

Kohale saab

• Tartu linnaliinidega nr 6, 16, 16A ja 20 (peatus Tartu Näitused), Tartu linnaliiniga nr 8 (peatus Tuglase)
• Tallinna poolt linna sisenevate Lux Express Tallinn-Tartu liini bussidega (nõudepeatus Tartu Näitused)
• rongiga (peatus Tartu, seejärel linnaliiniga nr 20 peatusesse Tartu Näitused)

Parkimine

Autoga tulijatel on tasuta parkimine võimaldatud Vaksali tänava pikenduse parklas ja laululava alumises parklas. Invaliidide sõidukitele on parkimiskohad Maamessi sissepääsude vahetus läheduses, kuhu juhatavad G4S liiklusreguleerijad. Maamessi piletimüükide läheduses asuvad tasuta jalgrattaparklad.

Maamessi ajal tuleb arvestada oluliselt suureneva liiklusega Fr. R. Kreutzwaldi, F. Tuglase, Betooni ja Tähtvere tänavatel ning Tallinna-poolsel linna sissesõidul. Võib esineda ummikuid! Maamessi liiklust korraldab G4S – palume jälgida reguleerijate korraldusi ja üles seatud ajutisi liiklusmärke.

Piletid

Maamessi päevapilet maksab kohapealt ostes 10 €, messi pass (kolmapäevapilet) 25 €, eelkooliealistele lastele on sissepääs tasuta.

The post Maamessil kohtud ka Metsaühistuga appeared first on Metsaühistu.

Teemad aprilli numbris:

• Kuidas kohelda metsataimi enne istutamist?
• Mida kujutab endast Eestis leiutatud uus istutusmasin?
• Metsa majandamisest kaitsealal
• Üldplaneering ja selle mõjud metsas
• Jahimeestel on 2O19 jahiohutuse aasta
• Jahimeheks ehk looduse tasakaalu hoidma
• Pesitsejaid jätkub metsas igale poole
• Vääruselupaikade kaitseks leiti lisaraha

Jpm

Loe värsket õppelehte Sinu Mets

The post Ilmus selle aasta esimene Sinu Mets appeared first on Metsaühistu.

Kümmekond aastat tagasi töötas Alvar, nagu paljud teisedki Eesti mehed, Soomes. Töö oli mõnevõrra tasuvam kui Eestis, kuid kodust ja perest eemal. Pere aga soovis koos olla ja kodukohale lähedal, ja kui Alvar sai veel Eestist tööpakkumise, langetatigi otsus – jääme kodukohta. Ja üsna elu sunnil tuli luua ka oma ettevõte.

„Ühe tuttava kaudu sain tööpakkumise – hooldustööd ühe suurema metsafirma metsades. Võtsin pundi kokku ja hakkasime tegema. Aga raha tahaks ju ka töö eest saada, vaja oli arveid esitada. Nii saigi loodud A.M.Raietööd. Mina teen metsas tööd, abikaasa ajab firma asju,“ meenutab Alvar.

Ettevõtte tuntus levis ja tööd tuli järjest juurde. Üsna varsti tekkisid kontaktid ka Põlvamaa Metsaühistuga. „Üks tuttav harvesterimees helistas ükspäev, et vaja oleks teha alusmetsa raiet. Seda tööd korraldas Põlvamaa Metsaühistu. Võtsime ette, tegime ära. Ja nii hakkaks ka ühistu poolt vaikselt tööd tulema. Aasta lõpus sain aga ühe ühistu juhatuse liikmega juhuslikult kokku. Ajasime juttu, ma tegin sel ajal peamiselt RMKle töid, ja ta pakkus – mis sa ikka seda riiki toidad, tule tee meile tööd. Ja nii ta läks,“ räägib Alvar.

Põlvamaa Metsaühistu partner on A.M.Raietööd olnud juba aastaid. Hooldusraiete mahud hakkasid kasvama neli aastat tagasi. „Siis kasvas ka metsaomanike enda huvi hooldusraiete vastu,“ sõnab Alvar. Ta on kindel, et oma osa on selles ka toetustel. „Kui hooldusraieid ei toetataks, jääks paljud need lihtsalt tegemata. Jah, toetused ei kata kogu tööde maksumust, aga abi metsaomanikele on neist ikka!“ Kui nüüd toetus kaoks, jääksid paljud metsad hooldamata, kardab Alvar.

A.M.Raietööd on puhas käsitöö-ettevõte. „Hooldusraied, metsaistutamine, väikesed raietööd saemeestega,“ loetleb Alvar pakutavaid teenuseid. Nõudlust on tegelikult rohkem, kui teha jõuab. Eriti on tööd saemeestele. „Inimesi pole tööle võtta. Lihtsalt ei ole tegijaid nendele töödele. Tegelikult on see tõeline häda. Üks punt saemehi mul veel on alles. Vaatame, kaua seda tööjõudu veel jagub üldse. Vanad on kadunud, noored ei taha seda rasket tööd teha… Ja kui mõni noor tulebki, siis kohusetunnet tal enamasti ei ole. Helistab hommikul, et täna ma tööle ei tule. Ja hea veel kui helistab. Paljud jätavad lihtsalt tulemata,“ on Alvar nukker.

Häid lahendusi tal sellele olukorrale ei ole. „Masinate peale minna… No mina seda ei plaani. Ei vea lihtsalt välja. Masinad peaksid kogu aeg tööd tegema, et end tasa teenida. Võibolla neli-viis aastat tagasi oleks tasunud veel metsamasinaid ettevõttesse tuua, aga praegu… Puidu hinnad langevad, paljuski Kesk-Euroopa üraskikahjustuste tõttu, raiuda metsaomanik ei taha. Kallis masin kurnaks lihtsalt firma ära,“ arutleb mees. „Eks minagi otsin siin teisi töid juurde, praegugi teeme siin teedeehituste juures lõikusi. Kuidagi peab ju ellu jääma!“

Kuigi jutt kiskus nukramaks, on Alvar metsanduse tuleviku suhtes tegelikult optimistlik. „Hooldusraiete järele on suur nõudlus ja on veel palju metsi, kus seda oleks vaja teha. Kui oleks tööjõudu, siis teeks palju rohkem. Metsaomanikud küll vahel vaatavad, et hind tuleb kallis, eriti kui metsas pole aastakümneid midagi liigutatud. Siis võib ikka sinna kolmesaja kanti ja ülegi see hektarihind tulla. Mõnigi on hinda kuuldes öelnud, et ära sa tegema tule, ma teen ise. Aga siis mõne aja pärast helistab, et tule tee ikka ära. Pole need asjad nii lihtsad,“ muigab mees.

See, et metsaomanikud mõtlevad järjest rohkem metsahooldusele ja ka istutamisele, on Alvari hinnangul paljuski metsaühistu teene. „Põlvamaa Metsaühistu on heas mõttes aktiivne. Tegelikult kui metsaomanik tahab, siis võib ju kõik tööd ühistu korraldada jätta. Teeb mõni omanik raiet, siis juba töid tehes lepitakse kokku, et ühistu tellib ka taimed ja korraldab nende istutuse ning pärast hoolduse. Jah, kui omanik tahab, võib ta kõike ka ise teha, aga ühistu pakub võimaluse. Ja paljud kasutavad seda.“

Põlvamaa Metsaühistu töösse panustab ka Alvar ise. Juba mitmendat korda on ta valitud ühistu juhatusse. Ja mitte sellepärast, et ise väga tahaks või ei oleks teisi kandidaate. „Esimene kord sain juhatusse asendusena. Üks liige loobus ja nii ma poole perioodi pealt sinna saingi. Aga siis korralistel valimistel pandi jälle mind üles ja ära mind valitigi. Eks ma jõudumööda osalen ka ühistu asjade juures.“

The post Metsamees Alvar panustab hooldusraietele appeared first on Metsaühistu.

Läänemaa Metsaühistu tegevjuht Mikk Link

„Peamiselt lähevad siia kuused,“ räägib Läänemaa Metsaühistu tegevjuht Mikk Link. „Tavaliselt talvel maapinna mineraliseerumist teha ei saa, kuna maapind on külmunud. Kuna sel aastal on talv väga soe ning pinnas pehme, siis on raske teha metsamaterjali raiet ja kokkuvedu. Et palkide kokkuveo masinale rakendust saada, panime samale masinale metsaadra järgi ning teeme hoopis ettevalmistusi istutamiseks. Kui ilmad peaks külmenema ja ader maasse ei tungi, võetakse ader ära ning minnakse jälle raie objektile,“ selgitab Link.

Väljaveomasinat saab kasutada ka metsauuendustöödel.

Mikk Link kiidab ka Läänemaa metsaomanikke, kes planeerivad metsas tehtavat pikemat aega ette. „Konkreetselt siin on omanikuks rootslane – rannarootslaste järeltulija. Tema ei soovi metsast kiiret kasu saada, vaid mets korda teha, et tulevikus kasvaks siin ilus mets. Omanik usaldab ühistut ja nii saame me töid pikemalt planeerida,“ selgitab Mikk Link. Ja lisab, et taoline suhtumine iseloomustab paljusid Läänemaa metsaomanikke. „Eks metsaomanik peabki pikemalt ette mõtlema. Näiteks metsauuendusele tuleb mõelda juba enne raiet. Siinkandis on probleemiks ka liigvesi – pea sada aastat tagasi rajatud kuivenduskraavid on umbes ja vesi ei pääse jooksma. Võimalusel puhastame vanu kraave ja paneme veed jälle voolama. Lõpptulemusena saab mets parema kasvuhoo,“ räägib metsamees.

Sealsamas lähedal on Läänemaa meestel näidata ka lank, kus parasjagu tehakse samuti maapinna ettevalmistust, kuid teistmoodi – kopp tõmbab kamara maast lahti ja keerab selle ümber. „Proovime, kuidas õnnestub,“ sõnab Link ja lisab, et sellist tööd tehakse Läänemaa Metsaühistus esimest korda. „Tegu on mätastamise või küngaste rajamisega, nagu seda nimetatakse. Mõte on selles, et liigniiskele pinnasele tekiksid kõrgemad kohad, kus puu saaks kasvada. Aga et teeme seda esimest korda, siis tulemuses väga kindel ei ole. Peame siia leidma hästi kogenud metsaistutajad, kes oskavad puudele õige koha leida,“ räägib Link.

Liigniisketel maadel tuleb maapind enne metsauuendust mätastada.

Läänemaa Metsaühistu planeerib metsades tehtavaid töid nii pikalt ette kui võimalik. „Suurem hulk metsaomanikke on meiega ühte meelt, et metsas uisa-päisa tegutseda ei saa,“ sõnab Mikk Link. „Kuid omanikke on erinevaid ja neid, kes tahavad midagi kiiresti ja ootamatult teha, on muidugi ka. Ühistu peab siis vaatama, kas saame omaniku soovidega kaasa minna või oleks otstarbekam hoogu maha võtta. Omaniku usaldus ühistu vastu on siinkohal oluline,“ räägib Link.

Läänemaal pandi väljaveotraktor maapinna ettevalmistustöid tegema.

The post Läänemaa Metsaühistu valmistub kevadiseks metsauuendamiseks appeared first on Metsaühistu.

Et pakkuda huvilistele võimalust täpsemalt teada saada, kuidas erametsades elu käib, milliste valikute ja võimaluste ees seisavad erametsaomanikud ja milline on olukord erametsade uuendamisega, korraldavad kohalikke metsaomanikke koondavad metsaühistud üle Eesti metsaistutuspäevi. Erinevais Eesti paigus toimuvatel metsapäevadel võtavad külalisi vastu teadmiste ja kogemustega metsamehed ja –naised, kes tutvustavad metsa istutamise põhitõdesid, vastavad metsaga seoses tekkinud küsimustele ning selgitavad metsa kasvamise ja kasvatamise protsesse, põhimõtteid ja traditsioone. Igal metsapäeval pannakse üheskoos algus uuele metsapõlvele, kokku istutatakse metsapäevadel mitukümmend tuhat taime.

Metsaistutamine Valgamaal

Metsaühistute metsaistutuspäevade avapaugu annab sel neljapäeval Põlvamaa Metsaühistu Laheda vallas. Laupäeval aga toimuvad istutuspäevad juba kahes Metsaühistus. Võrumaa Metsaühistu eestvõttel pannakse Haanja vallas mulda paartuhat kuusepuud ning külastatakse kohe sealsamas kõrval asuvat Miljonipuu lanki, mis rajati 2004 aastal seoses Euroopa Liitu astumisega. Valgamaa Metsaühistu kutsub aga Taheva valda, kus uuendatakse eelmisel suvel tormi poolt langetatud metsa.

Maikuu esimesel nädalavahetusel on istutuspäevad põhjapool. Reedel saab metsauuendamises kaasa lüüa Harjumaal, kus Põhja-Eesti Metsaühistu eesvõttel istutatakse kuusetaimi Padise vallas, Määra külas. Laupäeval kustub aga Virumaa Metsaühistu Ida-Virumaale Iisaku valda, kus pannakse kasvama 4000 väikest kuusetaime. Oodatud on kõik huvilised, tulla võib kogu perega.

Metsaühistute metsaistutuspäevadele registreeri end siit:

Neljapäev, 27.04. Põlvamaa Metsaühistus – registreerimisvorm

Laupäev, 29.04. Võrumaa Metsaühistus – registreerimisvorm

Laupäev, 29.04. Valgamaa Metsaühistus – registreerimisvorm

Reede, 05.05. Põhja-Eesti Metsaühistus – registreerimisvorm

Laupäev, 06.05. Virumaa Metsaühistu – registreerimisvorm

Istutustalgud Harjumaal

The post Metsaühistud kutsuvad metsa istutama appeared first on Metsaühistu.

Keskühistu Eramets tegevjuhi Priit Jõeääre sõnul on tellimuste esitamine ühistu kaudu erametsaomanikule kõige lihtsam ja mugavam viis. „Metsaomanikul pole vaja teha muud, kui edastada ühistule vajaminev taimede arv koos arve koostamiseks vajalike andmetega,“ rääkis Jõeäär. Tasuda tuleb peale taimede kättesaamist arve alusel.

Priit Jõeäär lisas, et sel aastal on erametsaomanikel võimalik tellida kodumaise päritoluga suletud juurekavaga kuuse-, männi-, kase- ja sanglepa taimi ning Eesti ja Leedu päritolu 3.-4. aastaseid paljasjuurseid kuusetaimi. Lisaks saab tellida suletud juurekavaga vahatatud kuusetaimi. „Taimi vahatakse selleks, et kaitsta kuuseistikuid männikärsaka eest. Eesti metsades on männikärsakas kõige hullem männi- ja kuuseistutuskultuuride kahjustaja,“ selgitas Jõeäär.

Taimede tellimusi saab esitada kuni 2017. aasta 31. märtsini või kuni taimi jätkub. Erandiks on vahatatud kuusetaimed, mille tellimusi saab esitada käesoleva aasta 1. detsembrini. Hindade kohta saab täpsemat infot kohalikust metsaühistust.

Põhja-Eesti Metsaühistu metsameister Tarvo Aasver soovitab erametsaomanikul kindlasti tellida metsataimed läbi ühistu. „Põhjusi selleks on mitu. Kuna taimi tellitakse korraga suurtes kogustes, on kindlasti hind parem kui üksi ostes. Samuti korraldavad ühistud taimede laialiveo.“

Metsataimed taimlas

Aasveri sõnul saab metsaomanik ühistust alati ka nõu ja abi. Tavaliselt uuritakse, kui palju taimi tuleb varuda, kust saada istutustorusid, kuidas taimi istutamiseks ette valmistada, kuidas neid säilitada jne.

Keskühistu Eramets alustas metsataimede ühishangete korraldamisega aastal 2013. Eelmisel kevadel oli ühistellimuse maht üle 2,2 miljoni metsataime.

Metsaistutamine Põhja-Eesti Metsaühistus

The post Kevadiseks metsaistutuseks tuleb valmistuda juba praegu appeared first on Metsaühistu.