Inventeerimise toetus:

• Toetuse suurus on 10 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta.
• Toetust saab taotleda ainult läbi metsaühistu.
• Toetust saad taotleda, kui metsa inventeerimise andmed on kantud metsaregistrisse käesoleval või kahel eelneval kalendriaastal.
• Inventeerimisandmed kehtivad järgmised 10 aastat.
• Toetust maksatakse üks kord kümne aasta jooksul.

Vaata järgi, kas oled viimase 10 aasta jooksul saanud inventeerimise toetust. Kontrolli toetuse saamist

Soovitame kõigil metsaomanikel üle vaadata oma metsa inventeerimisandmete kehtivus, kontrollides andmeid avalikus metsaregistris. Kui andmed on juba aegunud või aegumas, siis võta ühendust lähima Metsaühistuga.

Metsa inventeerimine annab omanikule metsast ülevaate

Nagu iga projektiga, algab kõik olemasoleva olukorra kaardistamisest ning tööplaani koostamisest. Ka metsamajandamise puhul tuleks selgeks teha, mis puud seal kasvavad, kui vana mets on, kas seal on ka varem metsatöid tehtud ning mis oleks vajalikud järgmised sammud. Selleks tuleks läbi viia metsa inventeerimine ja koostada metsamajandamise kava.

Metsamajandamise kava on kui metsa pass, milles sisalduvate andmete alusel saab omanik ülevaate oma metsa olukorrast ja lähtekohad metsa majandamiseks järgnevateks aastateks.

Kehtivate inventeerimisandmete olemasolu on vajalik ka mõne toetuse taotlemisel ning raiete tegemiseks vajaliku metsateatise esitamiseks. Nimelt on metsaseaduse järgi uuendus-, harvendus- ja valikraie tegemiseks kohustuslikud kehtivad inventeerimisandmed. See ei kehti aga siis, kui juriidilise isiku metsa pindala on väiksem kui kaks hektarit ja füüsilisele isikule kuuluval kinnisasjal väiksem kui viis hektarit. Koos metsa inventeerimisega koostatakse metsaomanikule üldjuhul ka metsamajandamiskava, välja arvatud siis, kui metsaomanik seda ei soovi.

Kuidas valida metsamajandamiskava tegijat?

Metsakorraldustööd tuleb tellida metsa inventeerimise teenust pakkuvalt tegevusloaga metsakorraldusettevõtetelt. See tähendab, et metsades tööd tegev metsakorraldaja on sooritanud Keskkonnaagentuurileedukalt eksami ja katsetöö ning saanud tegevusloa. Usaldusväärsete, sõltumatute ning parimat hinna ja kvaliteedi suhet pakkuvate metsakorraldajate töid saate tellida Metsaühistu abil.

The post Läheneb metsa inventeerimise toetuse tähtaeg appeared first on Metsaühistu.

Toetuse taotluse vormistamiseks esita ühistule tehtud tööde eest saadud arve, selle tasumist kinnitav maksekorraldus ja andmed inventeeritud metsamaa kohta. Asjaajamine on lihtsam, kui võtad kaasa või saadad ühistule elektrooniliselt metsamajandamiskava või vähemalt koopia kava tiitellehest.

Kui oled lasknud ainult metsa inventeerida, on toetuse suurus kuni 13 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta, kui lisaks on koostatud ka metsamajandamiskava, on toetuse suurus kuni 14,50 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta. Metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava toetust on võimalik taotleda kord kümne aasta jooksul.

Kehtivate inventeerimisandmete olemasolu on kohustuslik, kui soovid teha harvendus- ja uuendusraiet. Inventeerimisandmete (metsa liigiline koosseis, vanus, kõrgus, tagavara jms) põhjal koostatud metsamajandamiskava annab metsaomanikule lisaks inventeerimisandmetele soovitusi edasisteks metsatöödeks.

Soovitame kõigil metsaomanikel üle vaadata oma metsamajandamiskava kehtivus, vajadusel kontrollides andmeid avalikus metsaregistris. Kui andmed on juba aegunud või aegumas, siis võta ühendust oma metsaühistuga.

Kõikide ühistute andmed leiad Erametsakeskuse kodulehelt.

The post Läheneb metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetuse tähtaeg appeared first on Metsaühistu.

Metsa võivad majandada vaid need erametsaomanikud, kes on metsaühistu liikmed. Metsaühistusse kuulumata ei saa metsaomanik raielubagi (metsateatist).

Vale! Oma metsa võivad majandada kõik metsaomanikud, kuid seda tegevust reguleerivad mitmesugused seadused ja määrused. Metsaühistusse kuuluval metsaomanikul on eeliseks aga see, et vajadusel saab ta alati Metsaühistust nõu ja abi tööde läbiviimiseks.

Metsaühistusse mittekuuluv metsaomanik võib oma metsas koristada vaid tormimurdu ja raiuda kuni 20 tihumeetrit.

Vale! Metsaühistusse mittekuuluval metsaomanikul on samasugused õigused oma metsa majandamiseks nagu ühistu liikmel. Selle väite puhul tuleb arvestada ka sellega, et kui kuni 20 tihumeetri puidu raiumisel ei ole metsaomanikul tõesti vaja taotleda ühtegi luba või puidu oma tarbeks kasutamisel täita ühtegi paberit, siis suurema mahuga tormimurru puhul tuleb esitada metsateatis ja teavitada Keskkonnaametit metsa kahjustusest.

Metsatööd erametsas.

Metsamajanduskava saavad tellida vaid metsaühistu liikmed, mitteliikmetest erametsaomanikele kava ei tehta.

Vale! Metsamajandamiskavasid koostavad vastavat litsentsi omavad ettevõtted ning neid tehakse kõigile metsaomanikele, kes seda soovivad. Metsaühistu kaudu on aga metsakorralduskava tellimine soodsam kui ise otse vastava ettevõtte poole pöördudes.

Metsanduslike toetuste taotlemisega käivad kaasas ranged kohustused oma metsa majandada ja teha metsas lageraie. Samuti käib toetustega kaasas kohustus pritsida metsa taimekaitsevahenditega.

Suuremas osas vale! Erinevad metsanduslikud toetused on erineva eesmärgiga ning toetust saanud metsaomanikul on kohustus teha konkreetse toetusega seotud töid (näiteks kui oled taotlenud toetust valgustusraie tegemiseks, on kohustus see raie ka etteantud ajaperioodi jooksul teha).

Lageraie tegemise kohustust ei käi kaasas aga ühegi metsandusliku toetusega. Keemilisi taimekaitsevahendeid Eesti metsades kasutada ei tohi, erandiks on vaid männikärsaka tõrjeks kasutatav vahend, kuid ka selle vahendi kasutamise asemel on levimas metsataimede vahatamine. Nii et kohustust pritsida metsa taimekaitsevahenditega toetustega kaasas ei käi. Juurepessu tõrjeks kasutatav vahend ei ole keemiline!

Metsateatise saavad erametsaomaniku metsa kohta võtta suvalised metsafirmad. Kui teatis on võetud, ei saa metsaomanik enam raiet takistada.

Vale! Metsateatist saavad esitada vaid metsaomanik või tema volitatud esindaja(d), keda omanik on ise selleks volitanud. Suvalisel metsafirmal ei ole selleks õigust. Kui teatis on võetud metsaomaniku õigusi rikkudes, tuleb sellest koheselt informeerida politseid ka keskkonnaametit kui metsateatisi menetlevat riigiasutust.

Väga tihti raiuvad metsaühistud metsi öö varjus, et saaks omanike teadmata maha võtta väikesi metsatükke.

Vale! Metsaühistud ei raiu mitte kunagi omaniku teadmata metsa. Kui metsamasin ka töötab öösel, on see seotud ratsionaalse ajakasutusega. Tööde kvaliteetseks läbiviimiseks kasutab Metsaühistu kogenud koostööpartnereid. Raietööde lõppedes hoolitseb Metsaühistu, et lank oleks korrastatud, korraldab puidu kokkuveo esmasele laoplatsile ja transpordi puidu lõppostja juurde.

Eramets annab vägevat palki.

Üldjuhul võtavad metsaühistud enampakkumisi korraldades oma teenustasu raiemahu tihumeetritelt, mitte raie lõpphinnast. Metsaühistutel pole vahet, milliseks kujuneb raie hind, sest oksjonitasu on eelnevalt fikseeritud ning neid ei huvita, et raie müüja saaks oma puidu eest võimalikult kõrge hinna.

Vale! Metsaühistu kaudu enampakkumise korraldamine on nii raieõiguse kui metsakinnistu müügi korral omanikule tasuta. Tehingu tasu (2-4% tehingu maksumusest raieõiguse müügi korral ja 0,5-2% tehingu maksumusest metsakinnistu müügi korral) tasub ostja. Metsaühistu kui metsaomanike enda ühenduse eesmärk on alati see, et omanik saaks oma vara eest väärika hinna.

Siin artiklis välja toodud müüdid ja eksiarvamused ei anna täit ülevaadet kõigist neist, mis peituvad netiavarustes ja inimeste peades. Siit ka üleskutse kõigile huvilistele – kui teil on mõni küsimus Metsaühistu kohta, võtke meiega ühendust. Kõik küsimused on alati oodatud. Otseallikas on alati parim infoallikas!

The post “Müütiline” Metsaühistu appeared first on Metsaühistu.