Praegu kehtib Eestis kord, mille alusel on võimalik taotleda üle kümne erineva toetuse. Ametlikus keelepruugis on nende toetuste eesmärk „soodustada ja edendada puistute uuendamist ja hooldamist ning aidata kaasa pärandkultuuri säilimisele ja loodushoiule.“ Laias laastus jagunevad toetused kaheks, sõltuvalt nende rahastuse allikast – Euroopa Liidu (EL) vahenditest või Eesti riigieelarvest.

Toetusi vahendab SA Erametsakeskus, mis alustas erametsanduse toetuste maksmisega 2000. aastal siseriiklikest vahenditest ja alates aastast 2005 Euroopa Liidu vahenditest. 2007. aastal oli juba 37 erineva nimetusega toetust, mistõttu aastaks 2009 koondati mitmed toetused ühiste nimetajate alla. Tänavu oli metsaomanikul võimalik taotleda 11 erinevat toetust.

Järgnevalt kirjeldatud metsandustoetuste järjekorra aluseks on nn „metsamajandaja tegevusring“, mis algab kavade tegemisega ja metsauuendusega.

Metsa inventeerimise toetus

Toetust saab taotleda, kui metsa inventeerimise andmed on kantud metsaregistrisse toetuse taotlemise aastal või sellele eelneval kahel kalendriaastal. Toetust makstakse üks kord kümne aasta jooksul. Toetust saab taotleda läbi metsaühistu. Toetuse suurus on inventeeritud metsamaa kohta 10 €/ha. Taotlemisperiood on reeglina kord aastas, detsembri keskel.

Tähele tuleb panna, et ainuüksi metsamajandamise kava koostamiseks toetust ei maksta. Seepärast on metsaomanikul otstarbekas need kaks tööd ühitada – tellida metsa inventeerimine ja metsamajandamise kava koostamine üheskoos.

Metsade inventeerimist võivad teha vaid vastavat litsentsi omavad metsakorraldajad. Tööd tasub tellida Metsaühistu kaudu, kuna ühistutel on kontakte usaldusväärsete ja sõltumatute metsakorraldajatega. Kindlasti tasub hoiduda pakkumistest stiilis „inventeerime teie metsa ja teema metsakorralduskava tasuta,“ kuna selliste pakkumiste taga võib olla kellegi ärihuvid.

Metsa uuendamise toetus

See on siseriiklik toetus, mida saab taotleda metsamaale, mille kohta on metsaregistris kehtivad inventeerimisandmed vähemalt taotluse esitamise aastale eelneva kalendriaasta 1. jaanuari seisuga.  Tööd peavad olema tehtud enne taotluse esitamist samal aastal. Toetust saab taotleda tavaliselt kaks korda aastas – suvel ja talvel. Toetust saab taotleda vaid metsaühistu kaudu. Metsa uuendamise toetuse alla kuuluvad mitmed toetatavad tegevused.

Maapinna ettevalmistamise toetus

Maapinna ettevalmistamine võib olla tehtud taotluse esitamise aastal või sellele eelneval aastal. Maapinna ettevalmistamise puhul ei loeta labidaga istutusaugu tegemist toetatavaks tegevuseks. Lappidena võib maapinda ette valmistada ka labida või maakirvega, kuid lapi mõõtmed peaksid olema vähemalt 40 x 40 cm. Toetuse suurus on kuni 96 €/ha.

Metsataimede ostmise ja metsaistutustööde toetus

Taimede soetamise kohta pole vaja esitada arvet ja maksekorraldust, aga taotlusesse peab märkima, kellelt metsataimed on ostetud (tarnija peab olema registreeritud majandustegevuse registris). Toetus (istutus + taimed) on kuni 400 €/ha.

Metsakultuuri hooldamise toetus

Metsauuenduse hooldamiseks saab toetust kultuuri rajamise aastal ja sellele järgneval kolmel aastal. Looduslikult uuenenud metsataimede hooldamiseks saab toetust raie aastal ja sellele järgneval kolmel aastal. Hooldamise käigus on lubatud eemaldada uuenduse kasvu segavad rohttaimed, puud ja põõsad. Toetuse suurus on kuni 96 €/ha.

EL-i rahastatav metsameede

Sellega toetatakse hooldusraieid, kasvavate puude laasimist ja ulukikahjustuste ennetamist. Metsaühistud saavad taotleda toetust ka erinevate metsatarvikute soetamiseks.

Hooldusraied jagunevad valgustus- ja harvendusraieteks. Valgustusraiet tehakse kuni 8 cm diameetriga metsas, sellega kujundatakse puistu liigilist koosseisu ning parandatakse puude valgustingimusi. Harvendusraiet tehakse üle 8 cm diameetriga metsas, selle käigus tekitatakse alles jäävatele puudele kasvuruumi. Harvendusraieks tuleb kindlasti esitada metsateatis.

Kasvavate puude laasimist tehakse puudel (min 200 tk/ha), mis valitakse välja lõppraideks. Laasimine aitab kasvatada kvaliteetsemat ning hinnalisemat sortimenti. Laasida võib kuni 15 cm keskmise rinnasdiameetriga puid (seda kontrollitakse kehtivate inventeerimisandmete alusel).

Ulukikahjustuste ennetamine on noore metsa puhul ülioluline. Ulukite tõrjeks kasutatakse ulukipeletusvahendeid, mida pritsitakse või määritakse puude võrsetele ja latvadele. Mehaanilist kaitset pakuvad ladva- ja tüvekaitsmed.

Metsatarvikute soetamise toetust saab taotleda ainult metsaühistu. Toetusega võib katta 30% soetavate seadmete ja tarvikute maksumusest.

Natura 2000 ja teised toetused

Euroopa Liidu finantseeritav on ka Natura 2000 toetus erametsamaale, mis kompenseerib erametsaomanikule looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu erametsamaal. Toetuse suurus on Natura 2000 sihtkaitsevööndis ja kaitseala või püsielupaiga sihtkaitsevööndis 110 €/ha aastas; Natura 2000 piiranguvööndis ja hoiualal või projekteeritaval alal kuni 60 €/ha aastas. Toetust saab taotleda metsaomanik e-PRIA kaudu.

Metsamaaparandustööde toetus

Metsamaaparandustööde toetuse abil saab korda teha metsas olevad maaparanduskraavid. Kindlasti peavad kraavid olema arvel maaparandussüsteemide riiklikus registris! Toetust saab maaparandussüsteemide uuendustööde planeerimiseks ja tegemiseks. Kuna tegu on keeruliste töödega, konsulteeri kindlasti Metsaühistuga juba maaparandustööde planeerimisel!

Pärandkultuuri säilitamise toetus

Toetus aitab tagada erametsamaal asuva pärandkultuuriobjekti säilimise, avalikkusele tutvustamise ja juurdepääsu. Töödega saab alustada pärast toetustaotluse esitamist. Toetuse suurus on kuni 80% abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 3196 € pärandkultuuri objekti kohta kalendriaastas.

Tähele tuleb panna, et toetuse saaja on kohustatud pärandkultuuri objekti säilitama ja eksponeerima, sh tagama sellele avaliku juurdepääsu vähemalt viie aasta jooksul peal toetuse saamist.

Taotlemine ühistu kaudu

Toetusi tasub taotleda Metsaühistu kaudu! Ühistu annab nõu taotlemise protsessi juures, annab teada, millal erinevaid toetusi taotleda ning aitab täita vajalike dokumente. Kuna Euroopa Liidu eelarvest rahastatavaid toetusi maksustatakse ning siseriiklike toetusi mitte, on Metsaühistu abiks ka maksuküsimustes orienteerumisel.

Mitmete toetuste taotlemine käib ainult läbi ühistu ning seda teeb Metsaühistu metsaomaniku eest.

NB! Kirjeldatud toetused ning nende andmise kord kehtib samasugusena kindlasti veel 2020. aastal, peale seda algab aga Euroopa Liidu uus eelarveperiood, mis võib endaga kaasa tuua muudatusi Euroopa Liidu rahastatavate toetuste osas. Siseriiklikud toetused ja nende maksmise kord sõltub Eesti riigi otsustest.

The post Erametsaomanikel on võimalik taotleda väga erinevaid toetusi appeared first on Metsaühistu.

Sel aastal toetatakse:

• Hooldusraiet kuni 30-aastases puistus (toetuse suurus 159 €/ha)
• Kasvavate puude laasimist (toetuse suurus 102 €/ha)
• Ulukikahjustuste ennetamist
  • repellendi soetamine ja kasutamine (toetuse suurus 70 €/ha)
  • tüvekaitsmete ja ladvakaitsmete soetamine ja kasutamine (toetus katab kuni poole kaitsmete hinnast)
• Tormi või tulekahju tagajärjel hukkunud metsa taastamist
  • kahjustuse kõrvaldamine (toetuse suurus 1050 €/ha)
  • uue metsakultuuri rajamine (731 €/ha)
  • maapinna mineraliseerimine loodusliku uuenduse tekkele kaasaaitamiseks (146 €/ha)
  • metsauuenduse hooldamine (146 €/ha)
• Männikärsaka ja juurepessu vastase tõrjevahendi soetamist  (95 €/ha)

Hooldusraiete toetuse puhul peab metsamaa olema inventeeritud. Metsaühistu kaudu toetust taotledes ei ole metsmaa pindalal alampiiri, pindala maksimum on 60 hektarit metsaomaniku kohta. Harvendusraie kohta peab olema tööde tegemise ajal metsateatis. Puistu jooksev vanus võib olla kuni 30 aastat ja teha võib valgustusraiet või harvendusraiet.

Õigeaegne hooldusraie võib saadava puidu väärtust kahekordistada

Palgipuude kasvatamise edendamiseks antakse toetust kasvavate puude laasimiseks. Laasimisel lõigatakse ära madalamaid oksi. Laasida võib kuni 15 sentimeetrise rinnasdiameetriga kuuski, mände, tammesid, kaski, lehiseid või sangleppi. Laasitud tüve lõpp-pikkus peab olema vähemalt 3 meetrit ning ühel hektaril tuleb laasida vähemalt 200 puud. Toetuse tingimuseks on ka laasitud puude märgistamine märkelindi või -värviga, mis on nähtav vähemalt viie aasta jooksul peale viimase toetusosa väljamaksmisest. Toetuse saamiseks peab metsamaa olema inventeeritud.

Ulukikahjustuste ennetamiseks võib noortele puudele kanda (pritsides või määrides) ulukitõrjevahendit ehk repellenti või paigaldada puule ladva ja/või tüvekaitsmeid. Ka selle toetuse saamiseks peab metsamaa olema inventeeritud.

Tuuleheite või –murru või metsatulekahju tõttu hukkunud metsa taastamise toetuse saamise tingimuseks on loodusõnnetuse või tulekahju kohta tehtud metsaekspertiis. Metsmaa pindala, mille kohta toetust taotletakse, peab olema vähemalt 0,5 ha ning kahjustatud metsamaa pindala peab olema vähemalt viiendik katastriüksusel paikneva metsamaa osa pindalast, millel kahjustus paikneb.

Toetuse taotlemiseks pöördu Metsaühistu poole.

The post Läheneb metsameetme toetuse tähtaeg appeared first on Metsaühistu.

Kas teadsid, et selliste ulukikahjustuste ennetamiseks on võimalik taotleda ka toetust? Jah, ent oma tegevus tuleb hoolega läbi mõelda, sest mitmeid ennetavaid töid, nagu näiteks tõrjevahendite pritsimine, tuleks teha alles sügisel. Ent toetust selleks saab tänavu taotleda vaid veebruarikuus.

Nimelt on maaelu arengukava raames veebruarikuus avatud nn Metsameetme taotlusvoor. Sealt on ka tänavu võimalik taotleda toetust ulukikahjustuste ennetamiseks ning seda on võimalik saada näiteks repellentide soetamisel kuni 70€ hektari kohta.

Repellentidest on kõige levinumad Trico, Cervacol ja Plantskydd. Trico on looduslik taimekaitsevahend, õli emulsioon vees, kus toimaineks on lõhna andev lambarasv. Cervacol on sinakashall valmis pasta, mis noorele puutaimele määrituna kaitseb seda sõraliste kahjustuse eest. Plantskydd on valmistatud taimsetest õlidest ja verejahust. Parim aeg nende kõigi kasutamiseks on sügis, üldiselt september-oktoober, kui ilmad on veel plusspoolel ning kuivad. Toetust antakse ka mehaaniliste tõrjevahendite – ladva- ja tüvekaitsmete soetamiseks ning kasutamiseks, kuni pool kaitsmete hinnast.

Selleks aga, et neid vahendeid soetada toetuse abiga, oleks vaja juba täna teada, kus metsaosades kaitsetöid sügisel ette võtta. Pikalt ette mõtlemise tingib loodus ise. Nimelt on kõige kahjutusterohkem periood selle aasta hilissügisest järgmise aasta varakevadeni. Nii ongi, et kui soovida oma metsakultuure või noorendikke kaitsta kahjustuste eest toetuse abiga, tuleks veel veebruaris ühendust võtta oma Metsaühistuga.

Tööde tegemiseks on aega peaaegu kaks aastat. See tähendab, et näiteks ulukitõrjet saab teha ka sel ning tuleva aasta kevadel ja sügisel istutatavas metsas. Kindlasti aga peavad tööd olema tehtud 2021. aasta lõpuks.

Siinjuures on oluline meeles pidada ka seda, et Euroopa Liidu toetustelt arvestatakse füüsiliste isikute puhul maha tulumaks ning et näiteks repellendi kasutamisel tuleb Metsaühistut teavitada vähemalt neli tööpäeva enne tööga alustamist. Ühistule tuleb teatada töö tegemise kuupäev, koht ja kasutatava repellendi või tõrjevahendi nimetus. Mida aga teha, et toetust taotleda? Metsaühistule tuleks saata oma isikukood (juriidilistel isikutel ettevõtte registrikood), planeeritud tööde ala pindala, selle katastri- ja eraldise numbrid, ning millise vahendi soetamiseks toetust soovid – kas repellandi (toetus on pindalapõhine) või mehhaaniliste kaitsemete jaoks. Tüve- ja ladvakaitsmete puhul tuleb juurde lisada ka kaitsemete tükiarv, arve ja maksekorralduse numbrid ning nende koopiad.

Küsimuste korral saad nõu ja abi oma ühistust.

Loe ka meie poolt kokku pandud põhjalikumat tutvustust erinevatest kaitsevahenditest ja -meetoditest.

Metsaühistu tähistab tänavu kümne aasta möödumist metsaühistute ühistegevuse algusest.
Loe lähemalt

The post Ulukikahjustuste ennetamiseks on vaja pikalt ette mõtelda appeared first on Metsaühistu.

Enamasti on tormijärgsed koristustööd seotud oluliselt suuremate kuludega ja ettenägematute probleemidega kui raied, mis on pikka aega ette planeeritud ja mida teostatakse korrapärase majandamise käigus. Seetõttu on metsaomanikel enne töödega alustamist tarvis hoolikalt kalkuleerida ja planeerida, kuidas töid korraldada ning läbi viia nii, et lõppkulud ja -kahjud võimalikult väikesed oleksid. Arvesse tuleks võtta ka võimalust, et tänaste tormikahjustuste kõrvaldamiseks on tagasiulatuvalt võimalik tuleval aastal Euroopa Liidu nn „Metsameetmest“ taotleda selleks toetust.

Kas aga „Metsameetme“ toetust, mille maksimaalne määr on 830 €/ha (füüsilisele isikule peale tulumaksu kinnipidamist 664 €/ha) kahjustuste kõrvaldamiseks kasutada, jääb iga metsaomaniku enda otsustada. Miks peaks iga metsaomanik enne hoolikalt toetuse kasutamise või kasutamata jätmise võimaluse läbi kaaluma, selgub allpool praktilise näite varal.

Toetust puudutava küsimusega pöördus Põlvamaa Metsaühistu poole ühistu liige, kellel oli tormis kannatada saanud raieküps kasvav mets kahel hektaril, tagavaraga ligikaudu 500 tihumeetrit. Koos Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liikme Tarmo Leesiga vaadati üle ja tehti arvutused erinevate võimaluste kohta kahjustuste kõrvaldamiseks sh nõuded, mis võimaldaksid tuleval aastal tagasiulatuvalt toetust taotleda.

Selgus, et kui metsaomanik soovib taotleda toetust, peab ta arvestama toetuse nõudega, et tal tuleb ise sõlmida leping raietöid teostava ettevõttega ja lepingu alusel ka töö eest ise tasuda. Arvestades, et tormimurru käigus kahjustatud metsa ülestöötamise kompleksteenuse keskmine turuhind koos käibemaksuga on 16,8 €/tm, oleksid metsaomanikule ülestöötamise kulud seega kokku 8400 eurot, millest käibemaks moodustaks 1400 eurot. Maksimaalse toetuse taotlemise määra alusel oleks sellisel juhul füüsilisest isikust metsaomanikul võimalik ligikaudu pooleteist aasta pärast saada kahe hektari kahjustuste kõrvaldamiseks toetust peale tulumaksu mahaarvamist 1328 eurot. 

Olukorras, kus füüsilisest isikust metsaomanik ise tellib raieteenuseteenuse, tuleb tal tasuda ka osutatud teenuse hinna sees olev käibemaksu osa (näites 1400 €). Erinevalt metsaühistu poolt pakutavale raieõiguse võõrandamise lepingu alusel tehtavale raiele, kus käibemaksu koormis jääb raiet teostava ettevõtte kanda, on toetust taotledes metsaomaniku kulud isegi arvutuslikult 72 euro võrra suuremad.

Koos läbi vaadanud ja arutanud erinevad võimalused kahjude likvideerimiseks, otsustas ka eelnevalt metsaühistu poolt raiete tegemise kogemusi omav metsaühistu liige loobuda toetuse taotlemisest ja sõlmida metsaühistuga raieõiguse võõrandamise leping

Ka Võrumaa Metsaomanike Liidu juhatuse liige Erki Sok rõhutab, et otsuse langetamisele peab eelnema põhjalik mõttetöö. „See, kas metsaomanik taotleb kahjustuste kõrvaldamiseks toetust, tuleb kindlasti põhjalikult läbi vaagida. Aga hoolimata tulumaksuga maksustamisest tasuks samast meetmest uue metsa rajamiseks toetust küsida küll. Nimelt on võrreldes siseriikliku metsauuendamise toetusega metsameetmes toetuse määrad suuremad ja mõneti suurem lootus toetust saada. Pole saladus, et siseriiklikus metsauuendamise meetmes ei jätku toetusraha kõigile nõuetepärastele taotlejatele juba pikemat aega.“

Metsaomanikule oluline!

„Metsameetmest“ toetuse taotlemiseks peab metsaomanik täpselt järgima toetuse nõudeid. Enne metsas tööde alustamist tuleb metsaomanikul esitada Keskkonnaametile metsateatis, millel märgitakse ka kahjustuste põhjus, meie näites torm. Sellele järgneb metsateatise menetlemine ning ekspertiis – tegu on aegavõtva protsessiga, kuna Keskkonnaameti töötajaid on vähe, praegune torm langes puhkuste perioodile ning ka ekspertiis võtab oma aja. Samas on aga ajafaktor metsaomaniku jaoks oluline, kuna ootamise käigus puit ju rikneb.

Teiseks tuleb töötegija leidmiseks võtta hinnapakkumised – kui tööde maksumus jääb alla 5000 euro (käibemaksuta), siis ühelt pakkujalt, kui summa on üle viie tuhande (käibemaksuta), siis kolmelt. Olukord on praegu aga selline, et torm tegi hulga kahju nii riigi- kui erametsas ja metsamaterjali ülestöötajatel on tööjärg pikalt ees. Nii võib kolme võrreldava pakkumise saamine kujuneda erametsaomanikule tõeliseks probleemiks, kuna ettevõtted pole huvitatud kahjustuste üle vaatamisest vaid selleks, et teha hinnapakkumine. Arvestada tuleb ka sellega, et tuulemurru koristamisele kulub hulgaliselt rohkem aega ja tööd kui tavalisele raiele. Seega on ka töö hind kõrgem.

Seega – et taotleda metsas kahjustuste kõrvaldamiseks tehtud tööde osaliseks hüvitamiseks toetust, tuleb metsaomanikul olla väga tähelepanelik. Tööde tegijaks peab olema hanke tulemusel selgunud parim (ehk odavaima hinna) pakkuja, kelle töö kvaliteet ei pruugi olla metsomaniku jaoks piisav. Ja kuna peaaegu kõik metsandusfirmad on valdavalt käibemaksukohuslased, tuleb metsaomanikul tasuda ka käibemaks.
Lisaks saab toetust taotleda alles tuleval aastal (kogemustele tuginedes võib ennustada, et ilmselt juunikuus) ning kuna kogu protsess on pikk, jõuab toetus metsaomanikuni alles aasta lõpuks.

Meeles tuleb pidada ka seda, et toetus metsameetmest on mõeldud eelkõige uue metsa rajamiseks! Tormikahjude likvideerimiseks saab toetust taotleda vaid juhul, kui toetust taotletakse ka uue metsa rajamiseks.

METSAMEETME (Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse) tingimused:

• Metsamaa peab olema inventeeritud;
• kahjustuste kohta peab olema tehtud metsakaitseekspertiis;
• metsamaa suurus, mille kohta toetust taotletakse, peab olema vähemalt 0,5 ha;
• kahjustatud metsamaa pindala peab olema vähemalt 20% katastriüksusel paikneva metsamaa osa pindalast, millel kahjustus paikneb;
• kahjustus võib olla toimunud taotluse esitamise aastal või sellele eelneval kalendriaastal;
• toetust peab taotlema ka uue metsakultuuri rajamiseks või maapinna mineraliseerumiseks.

The post Tormikahjustuste likvideerimine – toetusega või ilma? appeared first on Metsaühistu.

Metsaomanikud saavad metsameetme toetust taotleda hooldusraieks kuni 30aastases puistus, kasvavate puude laasimiseks ja ulukikahjustuste ennetamiseks. Kuna tormi ja tulekahju tagajärjel hukkunud metsa taastamiseks ning taimehaiguste ja metsatulekahju ennetamiseks mõeldud raha on otsas, siis nendeks tegevusteks 2018. aastal toetust küsida ei saa.

Sel aastal toetatakse:

• hooldusraiet kuni 30-aastases puistus (toetuse suurus 159 €/ha)
• puude laasimist (toetuse suurus 102 €/ha)
• ulukikahjustuste ennetamist (repellendi soetamist ja kasutamist, toetuse suurus 70 €/ha)
• tüvekaitsmete ja ladvakaitsmete soetamist ja kasutamist (toetus katab kuni poole kaitsmete hinnast)
• metsamajandamise seadmete ja tarvikute soetamist (toetust antakse kuni 30% seadmete hinnast)

Hooldusraied on üks olulisemaid tegevusi noores metsas. 

Hooldusraie

Hooldusraiete toetuse puhul peab metsamaa olema inventeeritud. Hooldusraieks peab taotlema toetust vähemalt 1 hektari kohta, maksimummäär on kuni 60 hektarit metsaomaniku kohta. Harvendusraie kohta peab olema tööde tegemise ajal metsateatis. Puistu jooksev vanus võib olla kuni 30 aastat ja teha võib valgustusraiet või harvendusraiet.

Puude laasimine

Palgipuude kasvatamise edendamiseks antakse toetust kasvavate puude laasimiseks. Laasimisel lõigatakse ära madalamaid oksi. Laasida võib kuni 15 sentimeetrise rinnasdiameetriga kuuski, mände, tammesid, kaski, lehiseid või sangleppi. Laasitud tüve lõpp-pikkus peab olema vähemalt 3 meetrit ning ühel hektaril tuleb laasida vähemalt 200 puud. Toetuse tingimuseks on ka laasitud puude märgistamine märkelindi või -värviga, mis on nähtav vähemalt viie aasta jooksul peale viimase toetusosa väljamaksmisest. Toetuse saamiseks peab metsamaa olema inventeeritud.

Ulukikahjustus

Ulukikahjustuste ennetamiseks võib noortele puudele kanda (pritsides või määrides) ulukitõrjevahendit ehk repellenti või paigaldada puule ladva ja/või tüvekaitsmeid. Ka selle toetuse saamiseks peab metsamaa olema inventeeritud.

Seadmed ja tarvikud

Seadmete ja tarvikute ostmiseks võib taotleda toetust ainult metsaühistu.

Taotlemine

Toetuse taotlusi saab esitada ainult e-PRIAs. Taotlusi saab oma liikmete eest esitada ka metsaühistu. Taotluste vormistamisel ning hiljem vajaliku aruandluse tegemisel aitavad metsaomanikke kõik metsaühistud.

The post Metsameede ootab taotlejaid appeared first on Metsaühistu.