Erametsade uuendamine on olnud pikalt üks riiklikest prioriteetidest. Nii on leidnud teema käsitlemist ka metsanduse arengukavas. Näiteks on arengukava täitmise aruandes välja toodud, et 2016. aastaks oli erametsade uuendamise osakaal uuendusraiete pindalast vaid 28%. Hinnanguliselt oli sel aastal erametsadesse istutatud taimede kogus umbes 9 miljonit. Nüüdseks on aga iga-aastased taimede kogused kahekordistunud. Metsa uuendamise toetus on olnud väga sihipärane ning koos ühistute süsteemi arenemisega on sel olnud väga positiivne mõju erametsade uuendamisele. Iga-aastaselt saavad meie ühistutelt taimi ligi tuhatkond erametsaomanikku üle Eesti.

Kui ühise hankimise esimestel aastatel oli suures ülekaalus kuusetaimede ostmine, siis aasta-aastalt koos taimlate arenguga on ka ühistute pakutavate taimede nimekiri muutunud mitmekesisemaks. Pikaajaline tendents on olnud, et kuusetaimede nõudlus on vähenenud ning oluliselt on suurenenud nõudlus männi- ja kasetaimede järgi. Kase osas on just 2023. aastal toimunud suurem hüpe. „2023. aasta kevadel oli meil valikus 23 erinevat taimeartiklit! Nii palju eri liiki, tüüpi ja kõrgusvahemikega istutusmaterjali tarnida 16-sse erinevasse ühistusse on üks paras logistiline pähkel“ täpsustab Priit Põllumäe ja lisab, et kõige rohkem rõõmu tõi talle 2350 kodumaise punase tamme istiku jõudmine Eesti eri paikade metsaomanikele.

2017. aastal tunnustati metsataimede ühist hankimist Keskkonnaministeeriumi konkursil “Aasta Keskonnategu 2017” tänukirjaga. Metsaühistute soov olla oma liikmetele abiks metsade uuendamisel sai sellega märgatud ka väljaspool meie võrgustikku. Uuendamise aluseks ja eelduseks on kvaliteetne taimede tootmine ja usaldusliku suhted kogu ahelas. Ühise taimede hankimisega on antud oma positiivne tõuge ka kodumaisele taimetootmisele.

The post Ühistute metsataimede ühine hankimine on toetanud kohalikku taimetootmist appeared first on Metsaühistu.

Metsa uuendamisega seonduvat võiks kavandada koos ühistu metsameistri või konsulendiga juba raietöödega samal ajal. See teeb pika töödeahela kavandamise ja läbiviimise lihtsamaks ning omanikule nii ajaliselt kui ka rahaliselt soodsamaks.

Tõsi, loodus tühja kohta ei salli ja paljud alad on võimelised looduslikult ise uuenema. Aga üldjuhul ei ole selliselt saadud tulemus ei looduse ega ka metsaomaniku vaatevinklist alati parim võimalikest. Miks?

Paljud viljakad kasvukohad võivad looduslikult uueneda esmalt sarapuu, halli lepa ja remmelga liikidega, mis metsakasvatuslikult mitte kuidagi mõistlik ei ole. Seega tasub metsa uuendamisse investeerida ja sellega aktiivselt tegeleda. Tuleb ka arvestada, et metsaseadus nõuab samuti metsaomaniku tegutsemist selliselt, et pärast raiet või metsa hukkumist mets nõuetekohaselt uueneks.

Hea eeltöö tasub hiljem kuhjaga ära

Metsauuenduse üks oluline eeltöö on maapinna ettevalmistamine pärast raietööd. Nii on istutatud puutaimel vähem konkurente ja hiljem on lihtsam noort metsa hooldades taimi üles leida. Reeglina valmistatakse maapind ette traktori järel oleva ketasadra või metsaäkkega, niisketes kohtades vajalikke künkaid aga rajatakse ekskavaatoriga.

Viljakates kasvukohtades ettevalmistamata maapinnale rajatud metsakultuur vajab hiljem oluliselt rohkem hooldamist. Sellise kultuuri puhul on risk suurem, et heintaimede ja võsa tõttu hukkub rohkem taimi.

Metsaomanik peaks maapinna ettevalmistamisele hakkama mõtlema juba enne uuendusraiet või vähemalt kohe pärast seda. Tööks vajalik tehnika on tihti hõivatud ja töid on lihtsam planeerida piisava ajavaruga. Samas ei ole vaja töö tegemisega kiirustada, peale raiet peaks langile jätma nn „vaheaasta“ ja uuendustöödega alustama pigem alles aasta pärast raiet.

Kevadel võib istutada kõiki puuliike. Kindlasti tuleks kevadel kasvama panna männitaimed, kuna sügis ei ole nende istutamiseks sobiv. Avajuursete taimede puhul on parim istutusaeg kevadel, enne pungade paisumist. Avajuurseid taimi tasub eelistada viljakamate muldadega kasvukohtades. Potitaimed vajavad aga kindlasti ettevalmistatud maapinda ja nad sobivad eelkõige vähem viljakate kasvukohtade, näiteks pohla ja mustika kasvukohatüüpide uuendamiseks. Üldjoontes on metsamajanduskavades kirjas, millise liigiga üht või teist ala uuendada võiks.

Tavaliselt tuleb ühele hektarile istutada umbes 1800–3500 taime. Täpne kogus sõltub puuliigist, taime tüübist ning kasvukohast. Kui näiteks suuremate avajuursete kuuskede puhul võib piisata 1800 taimest, siis väiksemate potimändide puhul võibki taimevajadus olla ligi kahekordne.

Taimed saab oma metsaühistu kaudu

Taimede hankimisel tuleb silmas pidada, et need ostetaks tootjalt või tarnijalt, kel on olemas vastavad tegevusload ja kes on kantud riiklikusse taimetervise registrisse. Nii ei teki metsa uuendamise toetust taotledes probleeme.

Nii nagu kogu metsauuendamise protsessi, ei tasu ka taimede hankimist jätta viimasele minutile. Metsaühistud alustasid taimede tellimuste vastuvõtmist eelmise aasta lõpus. Tänaseks on mõningad taimesordid juba ka otsa saanud, sest tellimusi on esitanud üle 600 metsaomaniku. Paljusid taimi on aga veel saada ja nende kohta leiab rohkem infot piirkondlike metsaühistute kaudu.

Kuidas istutada?

• Tööriist tuleb valida selle järgi, kas istutatakse paljasjuurseid taimi või suletud juurekavaga nn potitaimi. Esimesel juhul tuleks istutamiseks kasutada labidat, maakirvest või istutuskiilu, potitaimi istutatakse istutustoruga.
• Enamik taimi on talvitunud külmlaos ja need jõuavad metsaomanikeni külmunult. Kõige parem on panna nad keldrisse või mõnda teise jahedasse ruumi, kus nad saavad sulada. Selleks võib kuluda nädal-kaks, vahel kuni kolm.
• Taimi ei tohi jätta sulama kinnistesse kilekottidesse või täiesti kinnistesse kastidesse. Kastidel tuleb avada kaaned ja teha otstesse augud, kilekottide suu tuleks keerata võimalikult alla või võtta taimed kottidest täielikult välja.
• Enne istutamist tuleb sulanud taimi varjulises kohas valgusega harjutada vähemalt paar päeva. Sulanud taimed tuleks istutada võimalikult kiiresti, kui see pole aga võimalik, tuleb veenduda et taimed kuiva kätte ei jääks ja nad saaksid piisavalt päevavalgust.
• Enne paljasjuurse taime istutamist tuleb kärpida ta juuri, et ergutada narmasjuurte kasvu ja kiirendada juurdumist. Maasse tuleb kaevata juurestikule sobiv auk, augu põhja teha koonusekujuline mullakuhik ja sellele laiali asetada taime juured. Taim peab olema püstiasendis ja auk tuleb täita kobestatud mullaga. Taim tuleb istutada auku ümbritsevast pinnasest paar sentimeetrit kõrgemale, kuna tihenev muld vajub istutusaugus. Tuleb veenduda, et muld taime ümbert saab tihendatud.
• Potitaime istutamiseks saab kasutada istutustoru. Enne istutamist on hea kasta taimede juurepalli, sest siis libisevad taimed paremini läbi istutustoru.

Artikkel ilmus esmalt EPKK väljaandes Põllumehe Teataja.

The post Läheneb metsaistutamise hooaeg appeared first on Metsaühistu.

Taimede hoiustamine

Enamus taimed on talvitunud külmlaos ja need jõuavad metsaomanikeni külmunult. Kõige parem on panna külmunud puutaimed keldrisse või mõnda teise jahedasse ruumi, kus nad saavad sulada. Selleks võib kuluda nädal – kaks, vahel isegi kuni kolm.

Ära jäta taimi sulama pealt kinnistesse kilekottidesse või täiesti kinnistesse kastidesse. Kastidel tuleb avada kaaned ja teha otstesse augud, kilekottide suu tuleks keerata võimalikult alla või võtta taimed kottidest täitsa välja.      

Enne istutamist tuleb sulanud taimi varjulises kohas harjutada valgusega vähemalt paar päeva. Sulanud taimed tuleks istutada võimalikult kiiresti, kui see pole aga võimalik, jälgi et taimed ära ei kuivaks ning nad saaksid piisavalt päevavalgust.

Paljasjuureliste taimede puhul soovitame kärpida pisut juuri, mis ergutab narmasjuurte kasvu ja kiirendab taimede juurdumist.

Loe taimede sulatamisest ja hoiustamisest pikemalt

Istutamine

Istutamise aeg sõltub loodusest. Ei tohi istutada liiga vara kui maapind on veel külmunud, ega ka liiga hilja kui kevadine niiskus on pinnast juba läinud.

Enne istutamist hoia taimi vähemalt paar tundi vees või kasta ohtralt.

Istutamiseks vali õige tööriist vastavalt taimede liigile:

• Paljasjuursete taimed puhul kasuta kas (istutus)labidat, maakirvest või istutuskiilu.
• Suletud juurekavaga nn „potitaimi“ istuta istutustoruga.

Loe tööriistade valimisest ja kasutamisest pikemalt

Kui tihedalt peaks taimi istutama?

Hariliku kuuse ja arukase istutamisel peaks taimede omavaheline kaugus reas olema 2,3 – 2,7 meetrit (ehk kokku 1800-2200 taime/ha).

Hariliku männi istutamisel peaks taimede omavaheline kaugus reas olema 1,6 – 1,8 meetrit (ehk kokku 2600–3200 taime/ha).

Taimede ridade ehk ettevalmistatud maapinna vagude omavaheline kaugus on tavaliselt 2 meetrit.

Taimede istutamise vahekauguse arvutamine

Taimede vahekauguse arvutamiseks on sul vaja teada, mitu taime on planeeritud ühele hektarile istuda.

Arvutuskäik:
10 000 jagada taimede arvuga, mis on planeeritud ühele hektarile istutada.
Vastuseks saadud arv jagada omakorda 2-ga.

Tulemuseks ongi taimedevaheline kaugus meetrites.

Selgituseks:
10 000 tähendab 1 ha = 10 000 m2
Lõpus tuleb jagada jagatis omakorda 2-ga, sest reeglina on ketasadraga ettevalmistatud maapinna vagude vahe 2 meetrit.

Ära unusta sotsiaalset distantseerumist

Tuletame meelde, et distantsi hoidmine kehtib ka metsas ja ka istutustalgute ajal. Kutsume ülesse ka sel aastal loobuma suurtest talgute pidamisest ning hoidma ka istutamise ajal ohutut distantsi ning kandma vajadusel maski.

The post Nõuanded metsataimede istutamiseks appeared first on Metsaühistu.

Selleks, et väärtuslik ja õrn puutaim metsas jõudsalt kasvama läheks, tuleb taimed enne istutamist õigesti ette valmistada.

Taimede sulatamine

Suurem osa istutajate kätte jõudvatest istikutest on talvitunud külmlaos (külmunud taimed), seega tuleb alustada taimede ülessulatamisest. Kui istutada maha külmunud taim, siis see kuivab lihtsalt ära – jäätunud mullapallist ei saa taim vett kätte.

Istikuid ei tohi sulatada liiga kiiresti ning kindlasti ei tohi neid panna sooja ruumi. Parim on panna külmunud puutaimed keldrisse või mõnda jahedasse ruumi. Sellises kohas võivad taimed sulada nädal – kaks, vahel isegi kuni kolm nädalat.

Kindlasti ei tohi sulavaid taimi jätta pealt kinnistesse kilekottidesse või täiesti kinnistesse kastidesse. Kastidel tuleb avada kaaned ja teha otstesse augud, kilekottide suu tuleks keerata võimalikult alla. Taimed võib kottidest ka välja võtta.

Taimede harjutamine valgusega

Enne istutamist tuleb sulanud taimi valgusega harjutada. Kui sulatada võib taimi pimeduses, siis enne istutamist peaks taimi hoidma varjulises kohas vähemalt 1-2 päeva. Kindlasti ei tohi juba täiesti ülessulanud taimi hoida üle nädala täielikus pimeduses kuna need vajavad elutegevuseks päikesevalgust.

Sulanud taimed tuleb istutada võimalikult kiiresti, kui see pole aga võimalik, tuleb jälgida, et taimed ära ei kuivaks. Juuri ümbritsevate mullapallide läbikuivamine on taimele väga ohtlik. Enne istutamist hoia taimi vähemalt paar tundi vees või kasta ohtralt.

Paljasjuursete taime juurte kärpimine

Unustada ei tohiks ka paljasjuureliste taimede juurte kärpimist, mis ergutab narmasjuurte kasvu ja kiirendab taime juurdumist. Kärpimine aitab kaasa ka juurekava proportsionaalsemaks muutmisele, sest kuuseistiku üksikud juured võivad küündida lausa 70 sentimeetrini. Juurte kärpimisega ei aga tohi liialdada, sest see võib kaasa tuua taime hukkumise puuduliku juurestiku tõttu.

Istutamise aeg sõltub loodusest. Ei tohi istutada liiga vara kui maapind on veel külmunud, ega ka liiga hilja kui kevadine niiskus on pinnast juba läinud.

Istikute ettevalmistamise ja istutamise kohta küsi nõu lähimast Metsaühistust.

Loe ka istutamiseks õige tööriista valimisest.

The post Kuidas metsataimi istutamiseks ette valmistada? appeared first on Metsaühistu.

Kohtumisel Põlvamaa Metsaühistus tulid jutuks mitmed erametsaomanike jaoks olulised probleemid – metsataimede nappus, siseriiklike toetuste teema ning erametsomanike maksustamine. Neist kõige keerulisemaks võib pidada maksuteemat. „Käesoleval aastal jõustunud tulumaksuseaduse muudatused ja abikaasade ühisdeklaratsioonide kadumine on päris paljuräägitud teemad, kuid praegune maksusüsteem suunab väikemetsaomanikke pigem metsamaa müümisele,“ rääkis ühistu juhatuse liige Tarmo Lees. Olukord on selline, et kui omandireformi käigus tagastatud metsamaa müük on tulumaksuvaba, siis sealt raiutava metsamaterjali või kasvava metsa raieõiguse müüki maksustab riik täies ulatuses tulumaksuga. Nii ongi väikemetsaomanikud pahatihti valinud metsamaa müügi kui neile hetkel majanduslikult kasulikuma tehingu.

Pikemalt peatuti metsataimede, eriti Eestis kasvatatud paljasjuursete kuusetaimede nappusel. Kuigi ligi kolmveerand erametsaomanikest nõuab just vastupidavat ja elujõulisemat paljajsjuurset kuusetaime, on puukoolidest saadaval eelkõige kiirelt kasvatatav, kuid rohkem hooldamist nõudev potitaim. Minister nentis, et probleem on tõsine, kuid lootis, et Eesti puukoolid suudavad juba lähiaastatel rahuldada kogu Eesti vajaduse metsataimede järele. „Puukooli külastades sain aru, et need taimed vajavad kasvamiseks paar aastat aega. Ühistud aga ütlevad, et taimi on vaja täna. Olukord on keeruline, kuid taimetootjad kindlasti pingutavad,“ sõnas minister.

Taimeteemaga on otseselt seotud ka uuendustoetuse nappus. Tänu ühistute tegevusele on viimastel aastatel kasvanud oma metsa uuendavate erametsaomanike arv, samas toetuse kogusumma pole kasvanud. Minister tunnistas, et rohkemate toetusetaotlejate puhul on lõpptulemuseks selline väljamakstav summa, mis ei vasta inimeste ootustele. „Siin on lahenduseks otsida neid rahalisi vahendeid juurde,“ selgitas Kiisler. „Praegu on Riigikogus pooleli üks suur arutelu, mis puudutab Keskkonnaministeeriumi esitatud eelnõud keskkonnatasude seaduse muutmiseks. Me tahame seda asja nii ümber korraldada, et metsandustoetuste raha liiguks ministeeriumilt otse Erametsakeskusele ja siis me saame nende summadega lihtsamalt ümber käia. Ma ei julge praegu numbreid lubada, aga ma arvan, et meil on võimalik parandada seda olukorda,“ kinnitas keskkonnaminister.

Põgusalt peatus minister ka uue metsanduse arengukava arteludel. Tema hinnangul on kolm olulisemat teemat, mis tuleb laiemalt läbi rääkida, metsa majandamise intensiivsus ehk raiemahtude teema, innovatsioon metsanduses ja puidutööstuses ehk puidu suurem väärindamine ja kolmandaks metsade kaitse – kui palju peaksime metsi hoidma range kaitse all. Kindlasti tuleb leida mingi mõistlik piir, kinnitas Siim Kiisler.

The post Keskkonnaminister andis Põlvamaal lootust metsauuendustoetuse summade kasvuks appeared first on Metsaühistu.

Taimede ühishanke läbiviimisega tegelev Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Jõeäär sõnas, et mitmete taimesortimentide mahud on praeguseks juba läbi müüdud. Keskühistu Eramets tegeleb praegu lisataimede hankimisega. Metsaomanikud, kes soovivad kevadel metsa uuendada, aga ei ole veel metsaühistule oma taimesoovidest teada andnud, ei pruugi soovitud liigis ja mahus taimi enam saada. Siiski tasub võimalikult kiiresti oma soovidest metsaühistule teada anda, sest lootust on leida lisataimi. Samuti kujuneb nii ülevaade vajalikust puutaimede lisakogusest. Kõik taimede soovijad kantakse ootejärjekorda ning lisataimede saamisel on soovijad juba teada.

Priit Jõeäär soovitab kõigil metsaomanikel mõelda metsauuenduse peale juba varakult. „Metsa uuendamise peale peab mõtlema juba sügisel. Veelgi parem oleks koos raiete planeerimisega planeerida ka uuendus ja tellimus esitada metsaühistule esimesel võimalusel,“ sõnas Jõeäär.

Palgimets saab alguse pisitillukestest puukestest.

Jaanuarikuu keskpaiga seisuga on metsaühistute kaudu tellitud ligikaudu 3,45 miljonit taime. Aasta tagasi oli samal ajal taimetellimuste üldarv ligi pool miljonit taime vähem ja kevadel pandi ühistellimuse tulemusena meie metsadesse kasvama 3,3 miljonit metsataime.

Erametsaomanike seas on jätkuvalt kõige populaarsemaks puuliigiks kuusk, mille erinevaid istikuid (avajuurne taim, potitaim, vahatatud kuusetaim) on tellitud ühtekokku üle 2,6 miljoni. Männitaimede arv ulatub pea 500 tuhandeni, vähemal määral on tellitud ka kase- ning sanglepataimi.

The post Kevadiste metsataimede järele on nõudlus ülisuur appeared first on Metsaühistu.

Kevadine metsaistutus on erametsaomanike üks suuremaid töid. Ka Metsaühistud on kevadel keskendunud just metsauuendustöödele. Esimene taimekoorem läks sel aastal teele juba 28. märtsil, taimed jõudsid siis Vardi Metsaühistusse. Taimede laialivedu ühistutesse on praegu hoogne.

Võrumaa Metsaühistusse jõudis esimene taimekoorem 8. aprillil. Ja kuigi Võrumaal Haanjas sadas siis veel lund ja toimusid suusavõistlused, mõtlevad metsaomanikud aktiivselt istutustöödele, rääkis Võrumaa Metsaühistu juhatuse liige Erki Sok. Sok lisas, et esimene koorem metsataimedega saabus ühistusse kohalikust puukoolist.

Esimesed taimed jõudsid Võrumaa Metsaühistusse

Esimene taimekoorem jõudis 10. aprillil ka Põhja-Eesti Metsaühistusse, kuid istutustööde alguseni läheb metsameistri Tarvo Aasveri sõnul veel aega. „Külmutatud taimed vajavad ülessulamiseks aega, nii et istutamisega saame pihta hakata umbes kümne päeva pärast. Kuigi ilm tegi siin viimastel päevadel trikke ja maha viskas lumeollust, siis ootamisaeg pole paha. Samas poleks midagi hullu ka siis, kui juba istutada,“ rääkis Aasver.

Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Jõeäär rääkis, et kõige nõutum on kuuse avajuurne taim, erametsaomanikeni jõuab sel kevadel üle kahe miljoni avajuurse kuusetaime. Nõutud on ka kuuse potitaim, nende üldarv jääb miljoni kanti. Oluliselt on suurenenud ka nõudlus vahatatud potitaimede järele, sel aastal jõuab erametsadesse ligi 400 tuhat vahatatud kuuse- ja üle 160 tuhande vahatatud männitaime. Puuliigiti ongi kõige populaarsemad kuusk, mänd, kask ja sanglepp.

Keskühistu Eramets korraldab metsataimede ühishankeid alates 2012. aastast. Selle ajaga on kasvanud taimede arv kordades – esimesel aastal jäi taimede arv alla miljoni, sel kevadel on taimede arv üle 4 miljoni. Erasektori istutusmahtudest (2018 aastal 12 miljonit taime) üle kolmandiku tuleb ühishankest.

Keskühistu Eramets on üks suurimaid metsataimede müüjaid. Keskühistu koondab metsaühistute kaudu esitatud erametsaomanike taimede soovid, peab taimekasvatajatega läbirääkimisi ja teeb hulgiostud, tagades nii metsaomanikele taimede kättesaadavuse soodsa hinnaga ning korraldab taimede transpordi ühistute juurde.

The post Erametsades pannakse kevadel mulda üle nelja miljoni taime appeared first on Metsaühistu.

Koostaja on välja toonud ka olulisemad märksõnad, mis erametsandust neil aastatel iseloomustasid. Ülevaade on saanud selline:

2013. aasta: jahiseadus, jahindusnõukogud, metsaseaduse muudatused, metsaühistute ühine taimehange
2014. aasta: e-metsateatis, tüütud helistajad, looduskaitse, puidu ühismüük
2015. aasta: metsauuendus ja metsataimede nappus, kaubamärk Metsaühistu®, EL metsastrateegia
2016. aasta: 10 000 ühistuliiget, energiapuit, metsa majandamise tulukus.

Metsaühistu® kaubamärgi kohta saab raamatust lugeda järgmist:

Metsaühistud said oma kaubamärgi 2015 oli aasta, mil sündis metsaühistute ühine kaubamärk ja bränd Metsaühistu. Sellisest ühisest märgist oli erametsandusringkondades ammu räägitud. Nüüd algatasid ja viisid asja ellu Keskühistu Eramets liikmed.

Sügisel oli asi niikaugel, et hakati märki (õieti sisaldas Brand Manual-i kujundatu rohkemat, seda nimetati ka ühistute ühiseks identiteediks) laiemalt tutvustama. Kaubamärk oli mõeldud kõikidele Eestis tegutsevatele metsaühistutele, kes vastavad ühiselt kokku lepitud kvaliteedistandardile. Standardi koostamine kestis veel detsembrini.

Märgi rakendamise projektijuht, maaülikooli teadlane, erametsaliidu endine tegevjuht Priit Põllumäe rääkis hiljem, et see oli üsna keeruline tegevus, kuna metsaühistud on erinevad nii suuruse kui teenuste poolest: „Mingil määral on ka teenusstandard kompromiss erinevate nägemuste vahel, kuid üks on kindel – metsaomanik peab ühistu abil saama lahendada kõik oma metsanduslikud probleemid ja lahendused peavad teenima metsaomaniku huve.”

Lisaks teenuste ja nende kvaliteedi kirjeldamisele sätestab standard ka nõuded metsaühistu personalile: „Enamus metsaomanikke soovib ühistust saada esmalt nõu, mida ja kuidas metsas tegema peaks. Seega peab ühistus olema konsulent, kes metsaomanikke nõustab. Metsatööde organiseerimiseks peab ühistus olema metsandusspetsialist või metsameister. Nii et need kaks peavad igal juhul olema esindatud eraldi isikutega. See on miinimum.”

Lisaks kõigele kirjeldab standard brändi kasutamise reegleid.

Kaubamärgist nähti mitmepoolset kasu. Ühelt poolt see, et metsaühistud ise on nähtavamad ja oma tegevuses selgemad. Teisalt on metsaomanikel neid palju lihtsam üles leida ja nad saavad olla kindlad, et kohtavad metsaühistus kompetentseid inimesi, kes suudavad nõu ja abi anda.

Ühine standard on kõikidele metsaühistutele, kes brändiga liituvad, kohustuslik.

Detsembri alguseks oli teada kolm ühistut, kes avaldasid kaubamärgiga liitumise soovi, ning kohe kaasa lüüa soovijaid oli veelgi. Ettevalmistused võtsid veel mõnevõrra aega. Esimese otsuse metsaühistute kaubamärgiga liitumise kohta tegi märgi hoidja Keskühistu Eramets 25. jaanuaril 2016. Liitus kuus metsaühistut.

Metsaühistu® kaubamärgi tekkeloost ja põhimõtetest räägib raamatus pikemas intervjuus ka Keskühistu Eramets juhatuse esimees Tarmo Lees.

Laadi aastaraamat “Eramets 2013-2016” alla.

Seotud artiklid:

19.09.2016 METSAÜHISTU® PÄLVIS KONKURSIL EESTI DISAINIAUHINNAD 2016 KAKS ESIKOHTA
27.01.2016 ALGAS METSAÜHISTUTE KOONDUMINE ÜHISE KAUBAMÄRGI ALLA

The post Kaubamärk Metsaühistu® on erametsanduse oluline märksõna! appeared first on Metsaühistu.

Metsataimed kastis

„Võrumaa Metsaühistu liikmed panevad sel aastal kasvama üle kolmesaja tuhande puu,“ rääkis ühistu juhatuse liige Erki Sok, kes korraldas täna ka taimede vastuvõttu. „Kui hiljuti anti avalikult teada, et Võrumaal jääb puudu kuuskümmend tuhat taime, siis tänane koorem ongi see niiöelda puudujääk.“ Sok lisas, et mõnes Võrumaa piirkonnas saab taimed juba mulda pista, kuid mitte igal pool. „Haanja kandis oli päris hiljuti külma, seal metsa istuda veel ei saa. Rohkem lootust on aga nendel lankidel, kus maapind valmistati ette sügisel. Aga ega taimedega midagi juhtu, need võivad mõne aja seista ja paremat istutusaega oodata,“ rääkis ta.

Taimede mahalaadimine

Võrumaale jõudnud koorem metsataimi on esimene, kuid sellele järgnevad lähinädalatel veel mitmed teised. Ühtekokku vahendas Keskühistu Eramets sel aastal 2,7 miljonit metsataime, mis tähendab ligi poolteist tuhat hektarit uut metsa (hektarile istutatakse puuliigist sõltuvalt paartuhat taime).

Kuuskümmend tuhat metsataime on terve rekkatäis
Keskühistu Eramets alustas metsataimede ühishangete korraldamisega aastal 2013, siis hangiti ühtekokku 621 525 metsataime. Aastal 2015 tõusis taimede arv üle kahe miljoni, eelmisel aastal tarniti ühistutele 2,2 miljonit metsataime.

The post Erametsades algab istutushooaeg appeared first on Metsaühistu.

Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Jõeäär lisas, et sel kevadel sooviti palju nii kuuse kui männi potitaimi. „Metsaomanike huvi nende taimede vastu oli väga suur. Veidi ootamatuna tuli suurenenud nõudlus männi potitaime osas, nii et ei saanud isegi kõiki tellimusi rahuldada,“ rääkis Jõeäär. Ta lisas, et Keskühistu Eramets ostab taimi varakult sõlmitud lepingute alusel eelistatult Eesti taimlatest, kuid kui Eesti taimlates taimi ei jätku, hangitakse neid ka kaugemalt. „Avajuurse kuuse taimed pärinevad sel aastal enamus Läti ja Leedu taimlatest. RMK taimlad on küll Eesti suurimad, kuid nende kasvatatud metsataimedest  erasektorile ei jätku, nõudlus on lihtsalt niivõrd suur ning RMK rahuldab eelkõige oma vajadused,“ lisas Jõeäär.

Jõeäär lisas, et taimede ühishankest tõuseb kasu eelkõige erametsaomanikele. „Esiteks on taimede hind tänu suurtele kogustele kindlasti parem, kui see oleks juhul, kui metsaomanik hakkaks taimlast ostma vaid endale vajaminevat kogust. Teiseks on taimede hind üle kogu Eesti metsaomanikele ühesugune, ükskõik kas metsaomanik asub Saaremaal või Võrumaal. Keskühistu Eramets korraldab taimede veo ühistutesse ning metsomanik ei pea sõitma taimede järele kuhugi Eesti teise otsa,“ selgitas Jõeäär.

Ühishanke tulemusena saadud taimed jagunevad vastavalt varem esitatud tellimustele metsaühistute vahel. Kõige enam taimi pannakse mulda Põlvamaal – üle neljasaja tuhande taime. Võrumaale läheb üle 340 tuhande metsataime ning Läänemaale ligikaudu 235 tuhat taime. Kõige enam soovitakse Põlvamaal istutada avajuurset kuuske (ligikaudu 283 tuhat taime) ning männi potitaimi (peaaegu 78 tuhat taime), kuuse potitaim on populaarseim Võrumaal (ligikaudu 113 tuhat taime) ning kase potitaim Kohila Metsaühistu liikmete hulgas (peaaegu 37 tuhat taime).

Võrreldes eelmise aastaga on metsauuendamine oluliselt kasvanud näiteks Võrumaal, rääkis Võrumaa

Metsaomanike Liidu esindaja Erki Sok. „Sel kevadel on toimunud Võrumaal hüppeline metsuuendustööde kasv. Istikuid telliti meie metsaühistu kaudu möödunud aastal 156 tuhat, sel aastal üle 340 tuhande. Samas proportsioonis on kasvanud ka maapinna ettevalmistamise soovid, kui arvestada juurde selle kevade tarbeks eelmisel sügisel tehtud tööd. Kui eelmisel aastal sooviti abi istutaja leidmisel vaid mõnele tuhandele istikule, siis sel aastal aitame istutada peaaegu 20 000 istikut“, ütles Sok. „Taimede ühistellimise mahud on aasta-aastalt kasvanud. Kuigi igal aastal on pidevalt kimbutanud taimede nappus mõne istiku osas, oleme siiski suutnud peaaegu kõigile istutusmaterjali organiseerida.“

Keskühistu Eramets alustas metsataimede ühishangete korraldamisega aastal 2013, siis hangiti ühtekokku 621 525 metsataime. Aasta hiljem tõusis taimede arv pea üheksasaja tuhandeni ning suurem hüpe oli aasta tagasi, kui taimede arv tõusis üle kahe miljoni – 2 020 350 metsataime.

SA Erametsakeskus andmetel on erametsaomanike huvi metsa uuendamise vastu aasta-aastalt kasvanud, mida näitab ka toetuste taotlemise mahu kasv. 2011. aastal taotleti metsauuendamistoetust 1005 hektari ulatuses, 2014. aastaks oli taotluste maht kasvanud üle kahe korra (2374 hektarit), ning kasv jätkus ka 2015. aastal (2559 hektarit).

SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun sõnas, et kasvu taga on mitmeid tegureid: „Nii metsaomanike teadlikkuse kasv (üha rohkem on neid omanikke, kes metsa omamisse tõelise peremehetundega suhtuvad), otsetoetused kui ka metsaühistute tõhus abi. Toetusraha kipub paraku nappima. Õnneks on toetuse jagamise mehhanism üles ehitatud põhimõttel, et väiksema toetussumma küsijad saavad toetuse täies mahus kätte ning suurematele jääb samavõrd, kui väiksematele jagus. Nii julgustabki toetussüsteem ennekõike väikemetsaomanikke aktiivsemalt metsakasvatusega tegelema“.

The post Erametsadesse istutatakse miljoneid uusi puid appeared first on Metsaühistu.