Enne aga kui arvude juurde asume, heidame pilgu sellele, kuidas Metsaühistu taimede hange toimub ning vaatame üldisemalt metsataimede tootmise, päritolu ja saadavuse tagamaid.

Metsaühistu keskne roll metsataimede müügil

Keskühistu Eramets on paljude aastate jooksul olnud metsaühistutele, erametsaomanikele ja metsaettevõtjatele üheks olulisemaks partneriks taimede hankimisel. See roll tuleneb metsaomanike soovist, et vajalikud kvaliteetsed taimed oleksid kättesaadavad õigel ajal ja nende metsamaa läheduses.

Üheks meie lahendusteks on organiseerida transport taimlast piirkondade keskustesse, kus omakorda toimub taimede jaotamine juba lõpptarbijale ehk kohalikule metsaomanikule.

Selline suurte mahtude koordineeritud liigutamine tekitab märkimisväärse logistilise kokkuhoiu ja võimaluse hoida taime hind madalal ehk konkurentsivõimelisena.

Taimlad saavad KÜ-lt reeglina eelneva signaali, kui palju on plaanis järgmisel hooajal istutada, ja see tekitab ka tootjates teatava kindlustunde.

Kõik osapooled sooviks hinnad uueks hooajaks fikseerida, kuid suur probleem on selles, et keegi ei oska ette näha metsandussektori võimalikke muutusi. Võivad tekkida puiduturu hinnamuutused, soov mitte raiuda või vastupidi raiuda palju rohkem, samuti võivad ootamatult suureneda looduskaitselised piirangud. Tegurid on ettearvamatud ja ka KÜ ei saa metsataimi ette broneerides võtta liigseid riske, mis pole meie võimuses.

Eeltoodut silmas pidades pole KÜ siiani läinud taimlatega kestvuslepingute sõlmimiseni, kuid teatav statistikal põhinev broneerimisjulgus on siiski tekkinud. Meil on väga häid kogemusi kohalike taimlatega konservatiivsete mahtude osas eellepingute sõlmimisel.

Metsaühistu koostöö taimlatega

Eesti taimetootjad on väga erinevad ja kõik püüavad leida oma turunišši. Eks siin tulebki mängu metsataimede omahinna võimalikult madalal hoidmise võimekus. Kõik selles valdkonnas tegutsejad teavad väga hästi, et ühele puuliigile panustamine on äärmiselt riskantne.

Väiksemad ja suuremad taimetootjad tegelevad korraga mitmete puuliikide kasvatamisega, kuid tundub, et on toimunud spetsialiseerumine pigem kasvatusmeetodite suunas. Kes on oma tootmissuunaks valinud potitaimede kasvatamise, see väga avajuursete taimede tootmisse ei investeeri ja vastupidi. On muidugi erandeid, kuid sellised otsingud peaksid tänaseks olema juba läbitud ning tootjad on pühendunud kindlale meetodile, et saavutada kvaliteet, maht, sobivad hoiutingimused ja stabiilsus.

Metsaühistu on alati eelistanud tootjaid, kes on varem sõlmitud kokkuleppeid suutnud täita. Riskide hajutamiseks oleme püüdnud luua võimaluse pakkuda oma kaupa ka väiksematel tootjatel. Seda ka regionaalsuse põhimõttest tulenevalt, et lühendada logistika ja tagada taimede värskus.

Kui mõnes piirkonnas puudub vastava taimeliigi tootja, tuleb appi KÜ võimekus korraldada taimede hankimine mõnest muust sobivast taimlast. Hea näide on Navi Mets OÜ, kes jälgib hoolikalt oma kauba transportimist, et taimed viga ei saaks, ning on sageli valmis kaupa ka ise kaugematele tellijateni toimetama. Väiksemate koguste korral liidab Metsaühistu saadetised ühtsesse logistikaahelasse.

Metsataimede päritolu

KÜ-l on ka pikk kogemus Eestist väljaspool kasvatatud taimede tarnimisega. Palju kõneainet pakkunud Systemseparationi poolt tarnitavad nn „Saksa kuused“ on tegelikult ikkagi Eesti kuused. Taimede kasvatamise juures kehtib sama loogika nagu inimestegi puhul. Kui saadame oma lapse Saksamaale või Poola kooli, kas ta muutub seetõttu uue riigi kodanikuks? Päritolult jääb ta ikka eestlaseks, nii ka metsataimedega.

Kui Eestis kasvavatelt puudelt varutud seeme saadetakse kusagile Euroopa taimlasse kasvama, siis see ei muuda geneetilist päritolu. Taime kasvukiirus võib küll olla parem ja kasvukeskkond soodsam, aga päritolu jääb samaks.

See lahendus annab tootjale võimaluse saada taim turustusküpseks varem kui kodumaal kasvatatu. Küsimus ei ole turu moonutamises, vaid ärimudelis ja riskijulguses. Lõppotsuse, sõltuvalt hinnast ja kvaliteedist, teeb ikkagi metsaomanik.

RMK kuusetaimede mõju turule

Viimastel hooaegadel on turule tulnud RMK poolt pakutavad kuusetaimed, mis on ilusad, kvaliteetsed ja hinnalt soodsad. Küsimus on aga, kas see on pikaajaliselt stabiilne ja kindel lahendus?

RMK suudab oma suurte tootmismahtude tõttu hoida püsikulud madalad, tänu investeeringutele masinatesse ja kasvuhoonetesse. RMK-l on ka väga haritud töötajad, pikk kogemus ja oskusteave. Väiketootjal sellist finantseerimisvõimekust pole.

RMK kuusetaimed külvati neli aastat tagasi teadmisega, et need kuluvad RMK-l endal ära. Kuna RMK on raiemahtusid oluliselt vähendanud, on tekkinud ajutine taimede ületootlus. Kui nüüd see maht turule jõuab, mõjutab see väiketootjaid, kes on oma taimi pakkunud stabiilse hinnaga ca 25 senti tükk.

Kui praegusest olukorrast tingituna eratootjad ei ole julgenud rohkem kasvatada ja RMK tulevikus enam vabaturule taimi ei paku, võib aasta-paari pärast tekkida hoopis taimede defitsiit ja tekib küsimus, miks taimi ei ole või ei jätku? Hetkel jääb paljudel väiketootjatel kaup realiseerimata ja kuna järgmiseks kevadeks on taim aasta võrra vanem, siis ei saa sellist taime enam turustada. Avajuurse kuuse maksimaalne kasvuperiood on viis aastat, potitaimedel kaks aastat, millal nad tuleks turustada.

Taimede müügi statistika 2024–2025

Nüüd artikli alguses mainitud taimemüügi numbrite juurde. Andmed põhinevad Keskühistu poolt 2024. ja 2025. aastal turustatud mahtudel.

Nii 2024 kui 2025ndal aastal pandi Keskühistu vahendusel kasvama umbes 1,74 miljonit metsataime.

Kevadise istutuse trendid

Kevadine statistika näitab, et populaarseim puuliik on endiselt kask: 2024. aastal 40% (613 000) ja 2025. aastal 35% (546 000).

Teisel kohal on kuusk, mida mõlemal aastal müüdi 31% (477 000) ja kolmandal mänd vastavalt 24% (366 000) ja 29% (458 000).

Sanglepp on püsinud stabiilselt 4% juures. Turustati ka väikses koguses lehiseid (12 500), hübriidhaaba (5400) ja punast tamme (2500), mis olid aga marginaalsed kogused.

Sügisese istutuse trendid

Sügisesed arvud näitavad, et 2024. aastal oli populaarseim mänd, ligi 50%-se (104 000) osakaaluga. Kuuske eelistati 28% (60 000) ulatuses ja kaske 19% (39 000).

2025. aasta sügisel tõusis aga esile kuusk 43% (76 000), mänd 28% (50 000) ja kask 25% (45 000).

Kuigi võiks arvata, et viimaste aastate põuased kevaded on metsaomanikke ettevaatlikumaks muutnud, ei kinnita arvud seda. Sügisene tellitud taimede arv püsib 10–12% peal kevadisest mahust.

Metsaühistu soovitab siiski kasutada sügisese istutamise võimalust

Sügisene niiskusrežiim on tavaliselt soodsam kui kevadel enne soojade ilmade saabumist.
Eriti sobib sügisel istutada avajuurseid istikuid, sest nende puhul on külmakergituse oht väiksem.

Potitaimede puhul tuleb taimed hoolikalt kinni tallata ning kasvukoha valikul arvestada, et turbasemal maal on külmakerke oht suurem.

Vaata ka meie ülevaadet kevadise vs sügisese istutamise eripäradest.

Puuliikide osakaalude trendid

Sügisese kuuse osakaalu kasv võib olla tingitud ilmastikust ja usust, et kooreüraski populatsioon on taas languses. Metsaomanike arusaam kaldub pigem sinnapoole, et kuusk, vaatamata juurepessule ja üraskikahjustustele, on endiselt elujõuline puuliik. Samuti nõuab kuusk veidi vähem hooldust kui kask või mänd.

Kui võrrelda aasta keskmisi arve puuliikide lõikes, siis kase osakaal on langenud 38-lt 34%-le, kuusk püsib keskmiselt 32% juures ja mänd on veidi tõusnud 27-lt 29%-le. Kasvanud on ka huvi sanglepa vastu 4%-lt 5%-le.

Sanglepa saadavus on olnud problemaatiline halbade seemneaastate ja väikse seemnefondi tõttu. Piirkondlikud väiketaimlad, kes sangleppa kasvatada soovivad, sõltuvad eeskätt RMK seemnevarust. Kui on halb seemneaasta, on see probleem kõigile.

Kui suurele pildile otsa vaadata, on Eesti metsade „püha kolmainsus“ – mänd, kuusk ja kask – endiselt esindatud võrdselt, igaüks umbes kolmandikuga kogumahust.Hea on näha, et huvi männi vastu on taas tõusuteel ning sanglepp on muutunud samuti populaarseks.

Osalt on suurenenud huvi sanglepa vastu tingitud ka sellest, et sangleppa istutatakse ebasoodsatele aladele, mis sobivad süsinikusidumise projektidesse. Nendele aladele istutatakse ka üsna palju kaske. Need arvud ei kajasta täpselt, kas uuendus toimus metsamaal või mittemetsamaal, seega ei saa ka suhteid täpselt välja tuua.

Positiivne on, et on hakatud eksperimenteerima erinevate lehise liikidega ja ebatsuugaga, kuigi need mahud on veel väikesed, et mingeid järeldusi teha. Kui tekiks suurem kodumaine istutusmaterjali valik, oleks huvilisi kindlasti rohkem.

Head hooldamist ja kaitsmist ning kevadise istutamiseni!

The post Metsataimede müük numbrites: Eesti metsade „püha kolmainsus“ püsib appeared first on Metsaühistu.

Värske õppelehe teemad:

• Metsaühistu pani kirja metsataimede ostmise meelespea
• Loode-Eesti metsaühistu tegemisi tutvustab metsamajanduse spetsialist Allar Luik
• Metsateadlane Diana Laarmann seisab selle eest, et metsi puudutavad otsused põhineksid andmetel.
• Selgunud on tänavused parimad metsamajandajad.
• Metsandusteadlane Ivar Sibul tutvustab harilikku mändi.
• Metsavaidluste puhul ei pea enam tingimata kohtusse tormama. Sõltumatu vahekohus aitab erimeelsused lahendada kiiremini ja odavamalt.
• 20. septembril toimub üle-eestiline Metsarahvapäev, mil mitmel pool Eestis leiab aset hulgaliselt põnevaid metsaga seotud tasuta sündmusi.
• Luua Metsanduskool annab ülevaate kooli mitmekesistest õppimisvõimalustest.
• Eesti Jahimeeste Seltsi jahindusnõunik Marko Vinni teeb ülevaate sigade Aafrika katkust.

Loe õppelehe Sinu Mets septembri numbrit

Vajuta all seadete ribal Fullscreen ikooni (paremalt teine), et avada õppeleht lugemiseks suures vaates. Kliki X-st kinni reklaam ja asu lugema.

Metsataimede ostmise meelespea

Sinu Metsas ilmunud metsataimede ostmise meelespea teemal saad pikemalt lugeda meie kodulehel. Loe pikka artiklit

The post Sinu Mets – September 2025 appeared first on Metsaühistu.

Uue metsa rajamine algab metsaomaniku jaoks istutamisega, kuid selleks ajaks on metsataimed juba mitu aastat sirgunud. Taimede kvaliteeti mõjutavad nii seemne päritolu kui ka kasvutingimused.

Millest sõltub metsataime elujõulisus ja millele peaks ostmisel tähelepanu pöörama? Just neid aspekte vaatamegi lähemalt.

Taimede päritolu ja geneetiline kvaliteet

Metsataimede puhul on oluline teada, millisest seemnest need kasvatatud on ja kust see seeme pärit on. Eestis reguleerib taimede päritolu ja kvaliteeti Keskkonnaministri määrus nr 20.

Hariliku männi ja kuuse puhul peab algmaterjal pärinema Eestist või Lätist. Kasvutingimuste poolest sobiks ka Valgevenest pärinev mänd või kuusk. Samuti kuusk, mis pärineb Venemaa Pihkva või Novgorodi oblastist, kuid nendest riikidest pärinevaid seemneid metsataimede kasvatamiseks enam Eestis ei kasutata. Seejuures ei ole esmatähtis, kus taim füüsiliselt kasvab, vaid just seemne päritolu ja vanemate kvaliteet. Näiteks on levinud, et Eesti seemnest kasvatatakse metsataim Leedus või Saksamaal ja hiljem tuuakse taim müügiks Eesti tagasi.

Seemneid jagatakse päritolu järgi nelja kategooriasse. Eestis on peamiselt kasutusel kaks kategooriat:

• Puistust pärinevad seemned, kus puistu peab kasvama viljakal mullal ja olema terve (metsameeste keeles IA-II boniteet).
• Seemlaseemned, mis on saadud Keskkonnaameti poolt tunnustatud plusspuude kloonidelt – kõrged, sihvakad, peente okstega puud. Plusspuudelt lõigatakse oks ja poogitakse „tavalise“ puu tüve asemele, mille järglased on parema kasvu- ja kvaliteedipotentsiaaliga.

Tulevikus saab metsapuu seemet loodetavasti ka teise põlvkonna seemlatest. Teise põlvkonna jaoks tehakse esmalt seemlas kasvanud puude seemnetega järglaskatseid ja valitakse nendest välja parimaid järglasi andvad puud. Seejärel rajatakse nende parimate vanemate seemnetest teise põlvkonna seemlad. Tulenevalt nende katsete pikkusest, ei ole Eestis veel teise põlvkonna seemlaid olemas.

Taimede kvaliteedinõuded

Iga metsataim, mida müüakse, peab vastama Keskkonnaministri määruse (nn määrus nr 20) nõuetele:

• vähemalt 95% taimedest peavad olema elujõulised
• ei tohi esineda kahjustusi, kuivanud latvu, juurestiku defekte ega haigustunnuseid
• taimed peavad vastama vanuse ja kõrguse nõuetele, mis on sätestatud määruses.

Oluline on vältida kahtlase kvaliteediga või vigastatud taimi, sest need mõjutavad oluliselt istutuse edukust ja tulevikumetsa väärtust.

Taimetervise register ja taimepass

Taimede müüja või tarnija peab olema kantud Taimetervise registrisse ning omama taimepassi väljastamise õigust. Taimepass on ametlik kinnitus, et:

• istikud vastavad taimetervise nõuetele
• nad on kasvatatud registreeritud tootja juures
• neil ei esine ohtlike kahjureid ega haigusi
  

Registrikannet saab igaüks ise kontrollida avalikus Taimetervise registris https://portaal.agri.ee/avalik/#/taimetervis. See lihtne samm aitab vältida hilisemaid probleeme.

Metsa uuendamise toetuse eeltingimus

Kui Sa soovid taotleda metsa uuendamise toetust, on toetuse üheks tingimuseks, et taimed pärineksid registreeritud tarnijalt. Taimetervise registrisse kantud ettevõte on seega mitte ainult kvaliteedi garantii, vaid ka eelduseks, et saaksid toetust taotleda.
Ettevõtte tausta kontroll

Lisaks soovitame kontrollida ettevõtte tausta laiemalt – kas on maksuvõlgnevusi, esitatud on nõutud aastaaruanded ja kui usaldusväärne ettevõtte on. Seda saad teha näiteks teatmik.ee lehel. Kindlasti tasub seda teha kui taimede ostmisel soovib müüja näiteks ettemaksu.

Sertifitseeritud metsataimed Metsaühistust

Metsaühistu on metsakultiveerimismaterjali tarnijana registreeritud majandustegevuse registris (nr KUL000026) ja taimetervise riiklikus registris (nr 3695). Metsataimede ühise hankimise jaoks teeme iga-aastaselt koostööd ligi 20 erineva metsataimi tootva või tarniva ettevõttega.

Heast metsataimest algab terve ja väärtuslik mets. Enne taimede ostmist võta aeg, et teha taustakonroll nii taimedele kui ettevõttele, et hiljem vältida võimalikke probleeme.

The post Metsataimede ostmise meelespea appeared first on Metsaühistu.

Viimastele aastatele on iseloomulik olnud taimede valiku suurenemine, seda eriti kevadel. Lisaks erinevatele liikidele on saada erineva juurestiku tüübi ja pikkuse ning vanusega taimed. Sügiseseks eripäraks on siiski see, et sobivaim on see just avajuursete okaspuude istutamiseks, mistõttu saab sügisene taimevalik olema vastav.

„Kindlasti saavad valikus olema kodumaised suured kolme- ja nelja-aastased avajuursed kuuseistikud, mis sobivad eriti hästi varasemate istutuste täiendamiseks“ sõnab Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe ning lisab, et esindatud saavad olema kõik põhilised metsapuuliigid. Sügiseste istutusmahtude osakaal on keskmisena püsinud umbes 8% juures aastasest kogumahust.

Sügiseste istutustööde eeliseks on püsivalt niiske muld, mis ei lase istutatud taimedel kuivada. Üheks oluliseks eeltööks on maapinna ettevalmistamine ja sügisese istutuse jaoks on praegu viimane aeg see töö ette võtta. Ettevalmistatud maapinnale istutatud puutaimel on vähem konkurente ja metsaomanikuna on sul hiljem noort metsa hooldades lihtsam taimi üles leida. Sügisel istutatud ja juurdunud taimed alustavad kevadperioodil kiiremini kasvu, sest nad on istutusjärgsest stressist taastunud. Kasvujõus taim on vastupidavam kehvematele keskkonnatingimustele, näiteks veepuudusele kuival kevadel.

2017. aastal tunnustati metsataimede ühist hankimist Keskkonnaministeeriumi konkursil “Aasta Keskonnategu 2017” tänukirjaga. Metsaühistute soov olla oma liikmetele abiks metsade uuendamisel sai sellega märgatud ka väljaspool meie võrgustikku.

The post Teeme ettevalmistusi sügiseseks taimehankeks appeared first on Metsaühistu.

Kui ühise hankimise esimestel aastatel oli selgelt ülekaalus kuusetaimede ostmine, siis aasta-aastalt koos taimlate arenguga on ka ühistute pakutavate taimede nimekiri muutunud mitmekesisemaks. „Tegelikult üllatas tänavu kõige enam suur huvi ja nõudlus kase taimede osas. 40% ühistu liikmetele hangitud taimedest olid nimelt kased, kusjuures viimase 3-4 aasta keskmisena on see osakaal olnud vaid umbes 20%“ täpsustas Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe. Täpsema väljavõtte järgi ilmnes, et üle poole ehk 60% hangitud kaskedest olid avajuursed.

Kuuse osakaal püsis sarnaselt 2023. aastale umbes kolmandiku juures. Samuti pigem stabiilselt alla kolmandiku moodustasid männi taimed. Tähelepanuväärne on olnud aga huvi kasv erinevate muude liikide suhtes. Kui varasematel aastatel on muud liigid moodustanud umbes 1% hangitavatest taimedest, siis eelmisel aastal 4% osakaalu juurde tõusnud nö eritaimed moodustasid tänavu juba 5% hangitavatest taimedest. Lõviosa sellest moodustas muidugi sanglepp, mille populaarsus on aasta-aastalt kasvanud. Nii jõudis ühise hankimise kaudu sel kevadel erametsadesse üle 55 000 sanglepa taime. Nii metsa kui mittemetsamaale aga hangiti veel erinevaid lehiseid (üle 12 000 taime), hübriidhaaba (5400 taime) ning punast tamme (2500 taime).

2017. aastal tunnustati metsataimede ühist hankimist Keskkonnaministeeriumi konkursil “Aasta Keskonnategu 2017” tänukirjaga. Metsaühistute soov olla oma liikmetele abiks metsade uuendamisel sai sellega märgatud ka väljaspool meie võrgustikku.

The post Metsaühistute ühise taimehankega jõudis metsadesse üle 1,5 miljoni taime appeared first on Metsaühistu.

Taimetervise registri kontroll

Taimede hankimisel on oluline silmas pidada, et need ostetaks tootjalt või tarnijalt, kellel on olemas vastavad tegevusload ja kes on kantud riiklikusse taimetervise registrisse.

Taimetervise register on riigi infosüsteem, mille eesmärk on tagada taimetervise kaitse ja tõhus järelevalve taimetervisenõuete täitmise üle. Registrikannet on võimalik Sul  ise kontrollida registri kodulehel.

Viimasel ajal on levinud skeem, kus metsaomanikule pakutakse täisteenust koos istutamisega, aga ei täpsustata kustkohast on istutatavad metsataimed pärit ning kas nende tootmine on vastanud vajalikele nõuetele.

Taimepassi väljastamine

Taimetervise registrisse kandmisega tekib taimede kasvatajal/tootjal ka taimepassi väljaandmise õigus. Taimepass on ametlik dokument või märgistus, mis tõendab istikute vastavust taimetervise nõuetele, need on vabad erinevatest kahjustajatest ja nende kasvatamist registreeritud tootja juures, kelle üle tehakse riiklikku järelevalvet.

Alus metsa uuendamise toetuse taotluseks

Taimetervise registreisse kandmine on oluline ka metsa uuendamise toetuse taotlemiseks. Toetuse üheks tingimuseks on taimede soetamine tarnijalt, kes on registreeritud taimetervise registris. Toetuse kohta saad lähemalt lugeda meie kodulehelt.

Taustakontroll

Lisaks soovitame kontrollida ettevõtte tausta laiemalt – kas on maksuvõlgnevusi, esitatud on nõutud aastaaruanded jmt. Seda saad teha näiteks teatmik.ee või äriregistri lehel. Kindlasti tasub seda teha kui metsataimede ostmisel soovib müüja näiteks ettemaksu.

Sertifitseeritud metsataimed Metsaühistust

Metsaühistu liikmetele metsataimede müümiseks teeme iga-aastaselt koostööd ligi 20 erineva Eestis ja Saksamaal Eesti metsapuu seemnest metsataimi kasvatava ettevõttega. Kõik need ettevõtted on kantud riiklikusse taimetervise registrisse. 2025. aastal tarnisime Eesti metsaomanikele ca 1,7 miljonit metsataime.

Metsataimed kevadiseks istutamiseks Metsaühistust

Vaata kogu kevadist taimede valikut ning tutvu lähemalt tellimise infoga.

The post Aspektid, millele pöörata tähelepanu metsataimede ostmisel appeared first on Metsaühistu.

Viimasel 7-8 aastal on ühise hankimise raames kõige enam tellitud kuusetaimi. Nii moodustasid näiteks 2015. aastal kuusetaimed ca 90% hangitavatest taimedest, aga eelmisel aastal langes see alla 33%. Aja jooksul on tubli kasvu teinud läbi männitaimede osakaal, ulatudes nüüd ca 30% lähedale. Aga suurim kasv on 2023. aastal olnud just kasetaimedel (34%). Suure tõusu on teinud läbi ka erinevad muud taimed, näiteks sanglepp. Kättesaadavamaks on muutunud mitmed erilisemad liigid nagu lehis, tamm, haab.

2-aastased kasetaimed on kõige nõutumad

Kase puhul on ühtemoodi suur huvi nii poti- kui ka avajuursete taimede osas ning praeguseks on Metsaühistu hanke raames nii mõnigi väga soovitud taimesort juba otsa saanud. „2-aastase avajuurse kasetaime vastu oli väga suur huvi. Seda ka põhjusega – taimed on suured ja tugevad“, toob välja Metsaühistu tegevjuht Priit Põllumäe. Ta lisab, et metsaomanikud soovivad üha rohkem just suuremaid taimi. Mõned omanikud ja metsakasvatajad panustavad suurele avajuursele taimele, potitaimede soovijad eelistavad väiksemat taime, mis on suurema mullapalliga. „Ilmastik mõjutab täna kasvama minekut palju ning eks igaüks sõltuvalt kasvukohast, püüab neid ilmastiku negatiivseid mõjusid võimalikult minimeerida.“ lisab Põllumäe.

On tõenäoline, et suuremaid kase taimi soovitakse kasutada rohkem metsastamisel. „Metsastamise vastu on maaomanikel huvi suurenenud ning natukene on seda märgata ka taimede tellimises“ sõnab Põllumäe. Siiski ei ole kuhugi kadunud ka huvi männi ja kuuse vastu, sest puuliigi valik tuleb uuendades või rajades teha ikka kasvukohatingimusi arvestades. Metsa sihipärane ja aktiivne uuendamine on positiivse mõjuga tema süsiniku sidumise võimele ning tagab omanikule väärtusliku tulevikumetsa.

Taimede tellimine kevadiseks istutamiseks

Kevadiseks istutushooajaks käib taimede tellimine suure hooga ja nagu öeldud, siis mitmed taimesordid on juba otsagi saanud.

Vaata kevadist taimede valikut ja saadavust ning tutvu lähemalt tellimise infoga.

The post Selle aasta istutushooaja staar on kask appeared first on Metsaühistu.

Mets vajab tähelepanu aasta ringi ning just ­oktoobris ja novembris on õige aeg kavandada talviseid raietöid, muuta noorendikud ulukikindlamaks ning mõelda järgmise aasta istutustöödele.

Talvised raietööd eeldavad ettevalmistusi

Kui metsaomanik on kaalunud raietööde tegemist, siis oktoober ja november on just õige aeg, et plaanid läbi mõelda. Erinevaid asju, millele tähelepanu pöörata, on väga palju. Esiteks – kas metsa kohta on olemas inventeerimisandmed ja metsamajanduskava ning kas need on kehtivad? Kui kehtivaid inventeerimisandmeid metsa kohta ei ole, siis saab metsaühistust vastavad tööd tellida. Järgnevalt tuleb uurida, kas, kust ja kui palju saab üldse metsa raiuda. Metsaühistu spetsialistidel on olemas põhjalik ülevaade erinevate tööstuste hindadest ja koos metsa andmetega saab selle alusel teha vajalikud otsused kavandatavate raiete kohta. Teine samm on metsateatise esitamine keskkonnaametile.

Raietööd eeldavad kokkuleppeid tööde tegijatega. Metsaühistul on olemas pikaajalised partnerid, kes teevad töid nii metsas kui ka maanteel. Enne raietööde algust peab tähelepanu pöörama veel mitmele asjale.

Raiete ettevalmistamisel on oluline raielangi piiride tähistamine. Nii on selgelt näha, kus raietöid tehakse ja kus mitte. Samuti tuleb ära märkida alles jäetavad seemne- ja säilikpuud. Tuleb hinnata, kas vajalik on ka alusmetsa raie, mida tavaliselt tehakse enne harvesteriga raiet. Tegeleda tuleb ka vajalike kooskõlastustega (näiteks naabermaaomanikud, transpordiamet jm), et tööd sujuksid. Kooskõlastuste hankimisega võib tegeleda metsaühistu, samuti võib ühistu korraldada vajaliku dokumentatsiooni puidu transportimiseks tööstustesse ning koondada omanikule vajaliku mahuarvestuse.

Metsakultuurid ja noorendikud vajavad ülevaatamist

Iga metsahiiglase elu algab pisikese taimena. Esimestel aastatel aga kasvavad rohttaimed istutatud metsataimedest palju kiiremini. Seega on enne suure lume saabumist oluline, et hiljuti rajatud metsakultuurid saaksid üle kontrollitud. Tuleb veenduda, et istutatud taimede peal ja ümber ei oleks väga suurt heina, mis lume tulekuga võib hakata puid lämmatama. Mahalangenud rohu all pääsevad puudele paremini kallale ka hiired. Kõige olulisem on sügisel puutaimede ümbert rohu niitmine või maha tallamine. Eelisjärjekorras tuleb see töö ette võtta valgusnõudlike puuliikide, nagu mänd ja kask, puhul.

Samuti on sügis õige aeg võimalike ulukikahjustuste ennetamiseks. Taimede kaitseks tasub kasutada ulukite peletusvahendeid ehk repellente. Eestis on levinud nii pritsitavad kui ka määritavad vahendid. Tõrjevahendid tuleb taimedele kanda kuiva ilmaga ja pärast tööde lõppu peab kuiva olema veel umbes 6–8 tundi.

Metsaomanikud on ulukitõrjeks kasutanud ka koduseid vahendeid, nagu näiteks pesuseep ja lambavill, kuid nende efektiivsuse kohta on teated vastuolulised.

Peletusvahenditest on näiteks Trico selline toode, mida saab kasutada ka kahjustuste vältimiseks põllumajanduses, eelkõige rapsi puhul. Trico on looduslik taimekaitsevahend, mille toimeaine on lõhna andev lambarasv. Metsades on Trico kasutusel metskitsede, hirvede ja põtrade tekitatavate kahjustuste vältimiseks okas- ja lehtpuudel. Sobivaim aeg pritsimiseks on septembris-oktoobris, aga kui temperatuur veel plusspoolel, siis ka novembris. Istikutel pritsitakse ladvakasvusid, vanematel puudel tüvesid. Vanematel puudel võib koorimise ja sarvesügamise tõrjeks pritsida tüvesid vastavalt vajadusele. Selleks, et moodustuks püsiv kaitsekiht, peab Trico täielikult kuivama.

Kui järgmise aasta kevadel tahad istutada, siis…

… on viimane aeg maapind ette valmistada. Tõsi, saab ka ilma, aga ettevalmistatud maapinnaga kaasneb mitmeid eeliseid. Esiteks on istutatud puutaimel vähem konkurente ja teiseks on hiljem lihtsam noort metsa hooldades puutaimi üles leida. Viljakates kasvukohtades tasub võimalusel maapind ette valmistada sirgete ridadena. Alternatiivina võib istutuskohad tikkudega märkida, et kergendada hilisemat taimede hooldamist, aga see on üsna ajamahukas töö. Lisaks arvesta, et viljakates kasvukohtades ettevalmistamata maapinnale rajatud metsakultuur vajab hiljem kindlasti rohkem hooldamist.

Selleks, et kevadel oleks, mida istutada, on mõistlik novembris-detsembris metsaühistu kaudu ära tellida vajalikud taimed. Metsaühistu korraldab oma liikmetele taimede ühishankeid, mis võimaldavad taimi saada parematel tingimustel ja suuremates kogustes. Metsaomanikud saavad taimetellimuse teha internetis vastaval vormil. Taime liigi ja tüübi – avajuurne või potitaim – valikul ning vajalike koguste hindamisel pea nõu metsaühistu spetsialistidega.

Tavaliselt istutatakse ühele hektarile 1500–3000 taime sõltuvalt istutatava taime eripäradest ja metsaomaniku soovidest. Taimi tellides tasub mõelda, kas istutatakse ise või vajatakse abi. Metsaühistuga varakult sõlmitud kokkulepe istutustööde korraldamiseks tagab abikäte ja tööriistade olemasolu.

Sügisel tellitud taimed jõuavad kevadel ühistutesse, kus need tellijatele laiali jagatakse. Kui taimede tellimine ja tööde tegemine on korraldatud ühistu kaudu, on lihtsam taotleda metsa uuendamise toetust, et uuendamisega seotud kulusid osaliselt katta.

Intervjuu ilmus esmalt EPKK väljaandes Põllumehe Teataja

The post Mets vajab omaniku tähelepanu aasta ringi appeared first on Metsaühistu.

Metsauuendustööde vältimatuks eeltingimuseks on vajalike taimede olemasolu. Praktika näitab, et taimede hankimist ei tohi mingil juhul jätta viimasele minutile, siis neid lihtsalt enam ei saa. Kõige parem on metsataimede tellimisega tegeleda just praegu ning osaleda metsaühistute ühises taimetellimuses. Võta ühendust Metsaühistuga ning anna oma soovidest teada! Nii tagad, et kevadel saad vajalikud istikud õigeaegselt.

Esimese sammuna tuleb välja selgitada, milliseid puuliike ja millises mahus on istutamiseks vaja. Selles osas aitab metsamajanduskava, kus kogu vajalik informatsioon olemas. Metsataimede hinnad algavad 0,20 €/tk ja ühe hektari kohta arvesta 2000-2500 taime (hariliku männi istutamisel vähemalt 3000 taime hektarile).

Istutus või külv või looduslik uuenemine?

Otsustamiseks pea nõu Metsaühistu metsaspetsialistiga, sest see sõltub nii metsa kasvukohatüübist kui mitmetest looduslikest oludest.

Istutamine on kindlasti eelistatav:

• kuivadel muldadel, kus niiskustingimused seemnete idanemiseks ja tõusmete arenguks on ebasoodsad
• viljakatel muldadel, kus lopsakas rohttaimestik ja tärkav võsa lämmatavad puutaimede tõusmed
• külmakohrutusohtlikel muldadel
• erosioonile alluvatel muldadel

Paljasjuurne vs potitaim
Paljasjuurseid taimi sobib istutada viljakatele, parasniisketele kasvukohtadele.
Suletud juurekavaga (poti)taimi sobib istutada vähem viljakatele kasvukohtadele ja/või ette valmistatud maapinnale.

Arvestada tuleb ka sellega, et kui varasemalt kasvas sel kohal juurepessuga nakatunud kuusik, võiks istutada mõne teise puuliigi. Meie soovitame kaske.

Metsauuendamise toetus

Oluline on mõelda ka metsauuendamise toetuse taotlemisele. Taotlemisel on abiks Metsaühistu, kuid asjaajamine toimub kiiremini ja kergemini, kui metsaomanikul on käepärast järgmised andmed:

• Milliste tööde eest toetust küsitakse?
  • Toetust saab küsida metsataimede soetamise ja istutamise, metsamaapinna ettevalmistamise ning metsakultuuri hooldamise eest.
• Kus neid töid tehti?
  • Vaja on kinnistu katastritunnust ja eraldiste numbreid, kus töid tehti.
• Tööde pindala
  • Kas töid tehti kogu eraldisel või väiksemas mahus.
• Kes on kinnistu omanik?
  • Omaniku nimi ja isikukood
• Taimede soetamise ja istutamise puhul on oluline ka:
  • Puuliik
  • Kellelt metsataimed on ostetud (kultiveerimismaterjali tarnija peab olema registreeritud majandustegevuse registris)
• Metsakultuuri hooldamise korral:
  • Kultuuri rajamise aasta (toetust saab kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri ja kuni kolme aasta vanuste looduslikult uuenenud metsataimede hooldamise eest)
  • Mõned metsaühistud soovivad ka infot selle kohta, millal täpsemalt hooldustöid tehti

Alates 2020. aastast saab metsauuendamise toetust taotleda ainult metsaühistu. Erametsaomanikul on toetuse saamiseks võimalus liituda endale sobiva metsaühistuga.

Metsaühistusse tasub metsaomanikul pöörduda võimalikult varakult, nõu ja abi antakse kõigi vajalike tööde tegemiseks. Leia omale lähim Metsaühistu.

Metsaühistu tähistab tänavu kümne aasta möödumist metsaühistute ühistegevuse algusest.
Loe lähemalt

The post Kevadist metsa uuendamist planeeri juba sügisel appeared first on Metsaühistu.