Kas metsa istutada kevadel või sügisel? - Metsaühistu

Metsa istutamseks sobib nii kevad kui sügis

Valdavalt uuendatakse metsa kevadel, kuid ka sügis sobib selleks hästi.
Tööde planeerimisega tuleb alustada vaid erinevatel aegadel ning arvestada aastaaja eripäradega.

Sügisene ja kevadine metsaistutamine

Kas metsataimi istutada kevadel või sügisel? Metsaühistu

Millal peaksin istutama?

Miks istutada sügisel?

  • Hea mullaniiskus ei lase istutatud taimedel kuivada
  • Sügisel istutatud ja juurdunud taimed on kevadel elujõulisemad ning peavad paremini vastu kehvadele keskkonnatingimustele
  • Hea võimalus täiendada kevadel istutatud, kuid suvel hukkunud taimi
  • Taimede saadavus on parem, sest nõudlus on väiksem

Miks istutada kevadel?

  • Töödega ei pea kiirustama, kuna taimedel on piisavalt aega juurduda
  • Puudub külmakohrutuse oht

Alusta maapinna ettevalmistamisest

Õigeaegselt ja korralikult tehtud maapinna ettevalmistamine ehk mineraliseerimine annab rajatavale metsale korraliku stardikiirenduse – paraneb nii valguse kui ka mulla kaudu õhu, vee, soojuse ja toitainete kättesaadavus. Selle tulemuseks on kiiremini kasvavad puud.

Maapinna ettevalmistamise viise on mitmeid. Vaod, lapid, ribad ja künkad – milline sobib just Sinu metsamaale, sõltub maapinna omapärast. Loe maapinna ettevalmistamisest lähemalt

Milliseid taimi istutada?

Mida istutada sügisel?

Istutatavate taimede puuliik valitakse kasvukohatüübi järgi, mille leiad oma metsakorralduskavast.

Tavapäraselt istutatakse augusti lõpust kuni septembri lõpuni kuuske, mil taim jõuab veel juurduda.

Paljasjuurne vs potitaim

Paljasjuurne taim sobib eelkõige viljakamatele maadele ning on praktikute esimene eelistus.

Potitaim sobib eelkõige keskmiselt ja vähem viljakatele aladele, mis eeldab kindlasti maapinna ettevalmistust.

Kui palju taimi peaks ühele hektarile istutama?

Harilik kuusk 1800-2200 taime

Harilik mänd 3500–4000 taime

Mida istutada kevadel?

Istutatava puuliigi valik sõltub eelkõige metsa kasvukohatüübist.

Kevadel võib istutada kõiki puuliike, kindlasti tuleks kevadel kasvama panna männitaimed.

Paljasjuurne vs potitaim

Paljasjuursete taimede puhul on parim aeg istutamiseks kevadel, enne pungade paisumist. Sõltuvalt kevadest on istutusaega vaid 2–4 nädalat. Eriti tähtis on valida õige aeg just lehtpuutaimedele, kes on tundlikumad juurte rebimise suhtes.

Potitaimede istutamise eelised on suurem tootlikkus, kiirus ja mugavus. Samuti on nad istutamisel vähem kapriissed, mistõttu on kasvamamineku protsent suurem. Potitaimi saab istutada terve kevade jooksul.

Kui palju taimi peaks ühele hektarile istutama?

Harilik kuusk 1800-2200 taime

Harilik mänd 3500–4000 taime

Kuidas istutada?

Paljasjuurse taime istutamine

  • Enne istutamist kärbi taimede juuri ergutamaks narmasjuurte kasvu ja kiirendamaks taime juurdumist
  • Kaeva maasse taime juurestikule sobiv auk, tee augu põhja koonusekujuline mullakuhik, millele aseta laiali taime juured
  • Hoia taim püsti asendis ja täida auk kobeda mulla, mitte kõduga
  • Suru muld jalaga kinni ja kontrolli, kas taim on kindlalt mullas
  • Istuta taim paar cm auku ümbritsevast pinnasest kõrgemale, kuna istutusaugus muld hiljem tihenedes vajub

Potitaime istutamine

  • Istutamiseks kasuta istutustoru
  • Enne istutamist kasta taimede juurepalli, siis taimed libisevad paremini läbi istutustoru
  • Suru muld taime ümbert jalaga kinni, et taim oleks kindlalt mullas

Istutustoru laenutamise ja selle kasutamise juhiseid küsi lähimast Metsaühistust.