Toetuse taotlemisel aitavad metsaomanikke Metsaühistud, vaata ka vastuvõtuaegu. Taotlusi saab ise esitada e-PRIA portaalis.

Toetus on abiks ikka, kinnitas Võrumaa metsaomanik Ülo Luhamets, kes taotles hiljuti Võrumaa Metsaühistu abil toetust kolmel kinnistul asuvate sihtkaitsevööndite eest. Luhamets selgitas, et üks aladest on täieliku kaitse all ning selles metsas ei või piltlikult öeldes „raagugi murda“. Teiste alade piirangud on veidi leebemad.

„Ettevaatlikult saab majandada, võtan ise veidi küttepuid enda tarbeks. Aga ega ma suurt majandamist plaanigi, metsad on mul rohkem hoidmiseks,“ selgitas Luhamets. Ja lisas, et tema isiklikult looduskaitseliste piirangute vastu ei ole. „Eks üldse võiks selle metsaraiega veidi tagasi hoida, suurt raha ei tasu metsast taga ajada,“ rääkis metsaomanik.

Toetuse määr on Natura 2000 alal ja väljaspool võrgustikku asuvas sihtkaitsevööndis 110 eurot hektari kohta aastas. Natura 2000 alal piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal on toetuse määr 60 eurot hektari kohta aastas. Seda võidakse vähendada, kui eelarvest ei jätku kõikide nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks.

2017. a on toetuse eelarve 4,32 miljonit eurot. Erametsakeskus teeb toetuse otsused hiljemalt 30. aprilliks 2018. a. PRIA maksab toetuse välja hiljemalt 30. juuniks 2018. a.

The post Veel sel nädalal saab taotleda metsamaa NATURA alade toetust appeared first on Metsaühistu.

Metsaomanikud saavad metsameetme toetust taotleda hooldusraieks kuni 30aastases puistus, kasvavate puude laasimiseks ja ulukikahjustuste ennetamiseks. Kuna tormi ja tulekahju tagajärjel hukkunud metsa taastamiseks ning taimehaiguste ja metsatulekahju ennetamiseks mõeldud raha on otsas, siis nendeks tegevusteks 2018. aastal toetust küsida ei saa.

Sel aastal toetatakse:

• hooldusraiet kuni 30-aastases puistus (toetuse suurus 159 €/ha)
• puude laasimist (toetuse suurus 102 €/ha)
• ulukikahjustuste ennetamist (repellendi soetamist ja kasutamist, toetuse suurus 70 €/ha)
• tüvekaitsmete ja ladvakaitsmete soetamist ja kasutamist (toetus katab kuni poole kaitsmete hinnast)
• metsamajandamise seadmete ja tarvikute soetamist (toetust antakse kuni 30% seadmete hinnast)

Hooldusraied on üks olulisemaid tegevusi noores metsas. 

Hooldusraie

Hooldusraiete toetuse puhul peab metsamaa olema inventeeritud. Hooldusraieks peab taotlema toetust vähemalt 1 hektari kohta, maksimummäär on kuni 60 hektarit metsaomaniku kohta. Harvendusraie kohta peab olema tööde tegemise ajal metsateatis. Puistu jooksev vanus võib olla kuni 30 aastat ja teha võib valgustusraiet või harvendusraiet.

Puude laasimine

Palgipuude kasvatamise edendamiseks antakse toetust kasvavate puude laasimiseks. Laasimisel lõigatakse ära madalamaid oksi. Laasida võib kuni 15 sentimeetrise rinnasdiameetriga kuuski, mände, tammesid, kaski, lehiseid või sangleppi. Laasitud tüve lõpp-pikkus peab olema vähemalt 3 meetrit ning ühel hektaril tuleb laasida vähemalt 200 puud. Toetuse tingimuseks on ka laasitud puude märgistamine märkelindi või -värviga, mis on nähtav vähemalt viie aasta jooksul peale viimase toetusosa väljamaksmisest. Toetuse saamiseks peab metsamaa olema inventeeritud.

Ulukikahjustus

Ulukikahjustuste ennetamiseks võib noortele puudele kanda (pritsides või määrides) ulukitõrjevahendit ehk repellenti või paigaldada puule ladva ja/või tüvekaitsmeid. Ka selle toetuse saamiseks peab metsamaa olema inventeeritud.

Seadmed ja tarvikud

Seadmete ja tarvikute ostmiseks võib taotleda toetust ainult metsaühistu.

Taotlemine

Toetuse taotlusi saab esitada ainult e-PRIAs. Taotlusi saab oma liikmete eest esitada ka metsaühistu. Taotluste vormistamisel ning hiljem vajaliku aruandluse tegemisel aitavad metsaomanikke kõik metsaühistud.

The post Metsameede ootab taotlejaid appeared first on Metsaühistu.

Avtomonovil sai tormiga hukka üle kuue hektari metsa üheteistkümnest. Sealjuures varasemaid raieplaane mehel ei olnud. „Mul need üksteist hektarit metsa on märjas kohas, masinatega peale ei tahtnud minna. Nii mõtlesingi, et mingit suuremat raiet ei tee, võtan niisama mõned küttepuud. Aga loodus teeb oma… Suur hulk läks lagedaks,“ on metsaomanik veidi nukker.

Kaitseala sihtkaitsevööndis jääb kõik, mis tormiski maha murtud, sinna, kus on. Pilt on tehtud Soomaa rahvuspargis.

Kuid kohe tormi järel polnud muremõteteks aega. „Algas kõva paanika, et nüüd suveajal mets maas – mis teha? Kust abi saada? Helistasin tuttavad läbi, kõige suurem tuttav oli Atso (Atso Adson, Valgamaa Metsaühistu juhatuse liige). Tema aitas siis asjad rea peale, selgitas et mis dokumente on vaja ja mida tuleb mis järjekorras teha. Nii ta läks. Ega me poleks raiet peale saanud, kui Metsaühistu poleks aidanud. Saime õigel ajal ära koristada,“ selgitab Avtomonov.

Kohe tormi järel oli Avtomonovile ka selge, et mets tuleb taastada. „Juba sügisel sai osa täis istutatud, Metsaühistu kaudu hankisime taimi. Kevadel sai veel juurde, perega panime maha. Eks ta üks keeruline töö oli, kohta taime jaoks tuli taga otsida. Labidaga istutasime, sellisest klassikalisest maapinna ettevalmistusest ei saanud meie juures rääkidagi. Vesine maa, tormist jäid ka omad jäljed. Päris keeruline töö, kuid tulemus oli seda väärt,“ on omanik rahul.

Metsaühistu keskendus tagajärgedele.

Läinud aasta juulitorm tegi põhilise laastamistöö Valgamaal, kannatada said ka Võru-, Põlva- ja Tartumaa metsad. Kaardil joonistus välja selge koridor, mida mööda torm liikus. Kuid kõige lagedamaks läksid siiski Koiva jõe äärsed alad – Laanemetsa, Taheva, Koobassaare, Karula. Need paigad nõudsid põhitähelepanu ka Valgamaa Metsaühistult. Kannatada said eelkõige inimese poolt majandatud ja harvendatud metsad, aga puutumata ei jäänud ka saja-aastased laaned. Veel praegugi on Koiva ääres lagendikke, mille keskel seisab püsti puutumatu metsatukk. Samuti vahelduvad tee ääres lagendikud metsaga, mis esmapilgul tundub tormist puutumatu.

„Murdudes loogikat ma ei leia. Aga esialgu polnud aega seda ka otsida, esimene eesmärk oli teed lahti saada,“ räägib Valgamaa Metsaühistu juhatuse liige Atso Adson. Tema ja ühistu metsameistrid olid need mehed, kellele langes põhikoormus tormis kahjustada saanud erametsade koristamise korraldamisel. Lisaks teede kasutamiskõlblikuks muutmisele tuli saada ka ülevaade tekkinud kahjudest. „Metsa oli räga täis, liikuma ei pääsenud. Esimesed päevad ronisin lihtsalt sinna sisse, üle murdunud tüvede. Kiin oli läbipääsemise tagamiseks suureks abiks, ime et jalga ei murdnud,“ meenutab Adson esimesi tormijärgseid päevi.

2016. aasta juulitormis kannatada saanud mets, kust tormipuit on ära koristatud.

Siis aga algas põhitöö – tormimurru ja tuuleheite koristamine. „Vaja oli päästa nii palju kui võimalik. Koondasime kokku nii palju saemehi ja tehnikat kui leidsime ja hakkasime pihta. Töö käis ööd ja päevad läbi, magada neil nädalatel eriti ei saanudki. Lisaks see probleem, et ootamatult tekkis suur hulk puitu, millele tuli turg leida, enamus Eesti saeveskitest puhkasid. Õnneks aitasid head suhted lõunanaabritega – päris palju müüsime „tormipalki“ Lätti, ka kolleegid Metsaühistu liinis aitasid. Naabrid Võru- ja Põlvamaal piirasid oma korralisi raideid ja andsid oma müügimahtu meile. Lõpuks saime ikka hakkama,“ sõnab Adson.

Samas oli töö tormimurruga väga keeruline. „Näiteks harvesterid maadligi olevaid tüükaid võtta ei saanud, saemees pidi need enne lahti lõikama. Üldse oligi juurde saemeeste brigaadi. Aga ega neid saemehi võtta ei olnud niipalju kui vaja. Ja töö hind läks ka üles. Omanikud polnud vahel rahul, et kompleksteenuse (puidu lõikamine ja väljavedu) hind kerkib, aga mis teha… See töö oligi kallis. Ja kiiresti tuli teha. Mõnel langil on siiani mingeid peenikesi puid ja oksi laiali, ei jõudnud tookord sellist kvaliteeti tagada, nagu oleks tahtnud. Halbadest oludest tuli lihtsalt võtta parim, mis võimalik,“ tõdeb metsamees.

Torm mõjub veel aastaid.

Nüüd, üle aasta hiljem tormi meenutades võib lihtsalt tekkida tunne, et kõik tagajärjed on likvideeritud. Tegelikult kestab see veel aastaid. „Jah, tormimurd ja –heide on metsadest ära toodud, kuid see on ka kõik. Metsade uuendamine käib täie hooga ja läheb edasi ka tuleval aastal. Oleme ühistu nõu ja jõuga olnud abiks niipalju, kui suudame,“ räägib Adson. Nii näiteks on ühistu poolt organiseeritud sel sügisel maapinna ettevalmistamist ligikaudu 140 hektarit, osa sellest jõutakse veel sügisel ka taimedega uuendada. „Sügisel istutame paljasjuurset kuuske, kevadel lisaks kuuske, kaske ja teeme ka männi külvi. Aga kindlasti kestab see protsess siin veel terve järgmise aasta, võibolla kauemgi. Pinnad on suured ja kõik on kulu. Kohati jääb kindlasti ka looduslikule uuenemisele, kus on märjad kohad. Nii et mõned kohad jäävadki metsikuteks,“ nendib mees.

Valgamaa mets vahetult pärast eelmise aasta tormi.

Aga mis saaks siis, kui jätakski tormimurru metsa maha, ei koristakski? Selle küsimuse peale võtab Adson veidi mõtlemisaega. „Ei teagi kohe, mis tast saaks… Aga siin kõrval on Karula rahvuspark, seal sihtkaitsevööndites jäetaksegi kõik nii, nagu ta on. Inimene seal ei tormimurdu ega muud ei puuduta. Seal näeb, mida loodus selle puiduga teeb. Eks loomulikult ole see seentele ja putukatele ja teistele väikeorganismidele pidulaud. Lõpuks tekib seal ka uuesti mets. Tore on vaadata, kuidas loodus oma teeb. Aga majandusmetsadesse selline asi ei läheks, liiga palju tekiks neid satikaid ja söödikuid, kes mõjuvad halvasti. Nii et jah, eks ka majandusmetsades tekib seda biomassi küllalt, ei hakkaks parem eksperimenteerima,“ tõdeb Adson.

Kogu teema võtab Valgamaa Metsaühistu juhatuse liige Atso Adson kokku tõdemusega, et ega inimene sellise tormi vastu midagi teha küll saa. „Kui ta tuleb, siis tuleb. Tookord oli ka näha – maha murti nii liivapinnasel kasvav männimets kui vana kaasik, nii harvendatud keskealised metsad kui inimese poolt puutumatu kuuselaaned. Kui selline asi peaks veelkord juhtuma, siis nüüd oleks lihtsalt kogemusi rohkem, mõned asjad oleksid ehk lihtsamad. Aga tegelikult on iga torm isemoodi, nii et kas need kogemusedki aitaksid,“ nendib Adson.

Keskkonnaameti andmetel sai 2016. aasta juulitormis kannatada ligikaudu 3000 hektarit riigi- ja erametsa, koristada tuli ligemale 400 000 tihumeetrit puitu. Metsaregistrile esitati 2016. aastal tormikahjustuste kohta andmeid 5700 hektari ulatuses, kõige rohkem oli kahjustusi Valgamaal – 2509 hektarit. SA Erametsakeskuse andmetel esitati Valgamaalt kahjustatud metsa taastamise toetuse saamiseks 22 taotlust (49 metsaomanikku), valdavalt sooviti toetust tormikahjustuste likvideerimiseks.

Artikkel ilmus metsaomanike õppelehe Sinu Mets sügisnumbris. Loe ka kõiki teisi artikleid.

The post Aasta tormist. Valgamaa kogemus. appeared first on Metsaühistu.

Kui alal kasvab kuni meetri kõrguseid kuuski, siis madalamates niisketes kohtades (nn külmalohkudes) jäta kasvama mõned lehtpuud. Nii kaitsed kuuski võimalike külmakahjustuste eest. Lehtpuude võrastik takistab soojuse väljakiirgamist, mille tulemusel ei lange temperatuur esimeste öökülmadega alla 0 kraadi.
Kui Sul kasvab männikultuur, siis sealt raiu hooldusel täielikult välja kõik kasvama hakanud haavapuud. Nii kaitsed mände, sest haab vahendab männile haigusi (männi-pigiroostet).

Kas teadsid, et kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri hooldamise kulude katmiseks on võimalik taotleda ka toetust? Küsi nõu lähimast Metsaühistust!

Noorte metsataimede ümbert tuleb rohi maha tallata või eemaldada. 

Valgustusraie.

Veidi vanemates noorendikes tee valgustusraiet. See on vajalik, et tulevikus kasvaks seal just selliste puudega mets, nagu soovid. Lisaks saavad valgustusraie järel kasvama jäetud puud rohkem valgust ja toitaineid. Valgustusraiet planeeri varakult, arvesse võta ka metsa kasvukohatüüpi ja just seda, milliste puudega metsa soovid kasvatada.

Valgustusraieealine puistu (vanusega 5 kuni 20 aastat) on tavaliselt väga tihe – hektaril võib kasvada isegi kuni 50 000 puud! Kõik puud konkureerivad omavahel toitainete, vee ja valguse pärast. Valgustusraieta jäävad puude tüved peenikeseks ja nende kasvutempo on aeglane.

Valgustusraie männinoorendikus.

Raiel metsa koosseisu kujundades jäta kasvama terved, sirged, hästi laasunud tüve ja korraliku võraga puud. Seda tööd võiks võrrelda rohimisega. Soovitame kahele-kolmele ruutmeetrile jätta kasvama üks puu.

Langetatud puud võid jätta langile või välja vedada. Kulud sõltuvad üldjuhul langetatud puude arvust hektaril. Arvesta, et valgustusraiete järel tuleb puistus teha ka harvendusraieid.

Metsaühistu aitab.

Nõu saamiseks, vajalike tööde planeerimiseks ja tegemiseks pöördu lähima Metsaühistu poole.

NB! Metsaühistu nõuanne ilmus ka õppelehes Sinu Mets nr. 47.

The post Sügisel tuleb metsa hooldada! appeared first on Metsaühistu.