Jõulukuuse valimine pole keeruline, kuid nii metsast toomisel kui ka müügiplatsilt ostes on omad reeglid ja nipid.

Kuuse toomine metsast

Kui soovid kuuse ise metsast tuua, on selleks mitu võimalust. RMK koordineerib riigimetsast kuuse toomist oma rakenduse kaudu. Metsaomanikuna saad võimalusel kuuse tuua enda metsast. Kui Sul endal metsa või kuusepuid ei ole, saab jõulupuu toomise kokku leppida mõne teise erametsaomanikuga. Viimasel juhul tuleb puu võtmise koht ja tasu metsaomanikuga eelnevalt kokku leppida.

Metsast kuuske valides tuleb silmas pidada, et puud võib võtta vaid sealt, kus tal pole lootust suureks kasvada – näiteks teede ja kraavide servadest, elektriliinide alt või vana metsa aluspõõsastest. Kindlasti ei tohi kuuske raiuda metsanoorendikust ega kaitsealalt.

Metsamehed soovitavad otsida kuuske, mille võra on veidi laiem kui pool selle kõrgusest. Sellisel kuusel on oksad parajalt pikad ja tugevad, mistõttu peab puu ka kaunistuste raskusele hästi vastu. Liiga pikad oksad võivad olla haprad ja murduda. Samuti ei tohiks kuusel olla pikaks veninud latva.

Testi jõulukuuske müügiplatsil

Müügiplatsil kuuske valides soovitame välja valitud puud veidi põhjalikumalt uurida. Tõmba sõrmedega õrnalt mööda oksa tüve poolt tipu suunas. Kui okstelt pudeneb vaid mõni üksik okas, peab puu toas kauem vastu. Kui aga okkasadu on juba müügiplatsil märkimisväärne, on mõistlik valida teine kuusk.

Kuuse hooldamine kodus

Kodus ei tohi kuuske kohe sooja tuppa viia – jäta see vähemalt ööpäevaks jahedasse ruumi „kohanema“. Vastasel juhul võib kuusk kiiremini okkaid langetama hakata.

Tuppa toodud kuusel tuleks kõigepealt saagida tüve otsast umbes paarisentimeetrine jupp maha ja panna kuusk kohe veeämbrisse. Esimestel päevadel tarbib kuusk palju vett, seega tuleb jälgida, et see kuivale ei jääks. Soovitame igapäevaselt kontrollida, et kuusel oleks piisavalt vett.

Peale pühi

Kui pühad on läbi ja kuusk tuleb toast välja viia, ära jäta seda kuhugi vedelema. Leia võimalus jõulupuu väärikalt ära saata – näiteks põletades või viies see kogumispunkti. Paljud omavalitsused korraldavad ühiseid kuusepõletamisi, mis pakuvad kogukonnale meeldivat järelpühade tegevust.

The post Jõulukuusk: soovitused jõulupuu valimiseks ja hooldamiseks appeared first on Metsaühistu.

Kui rääkida linnade jõulupuudest, siis kahtlemata kõige kuulsamad olid Rakvere linna jõulupuud aastatel 2013-2017. Tookordne linnakunstnik Teet Suur lõi erinevatest materjalidest kuusekompositsioonid, mis pälvisid tähelepanu ja imetlust üle maailma. Anname ka ülevaate erinevatel aastatel Rakveres tehtust.

2013. aastal moodustasid pisikesed kuused koos 17-tuhande LED-lambiga jõulumeeleolus kuusetuka. Tulemus oli üsna traditsiooniline.

2014. aastal tehti jõulupuu puidujääkidest ja pindlaudadest. Roheliste tuledega kaunistatud kuuse valis Ameerika Ühendriikide ajaleht Huffington Post maailma 14 omanäoliseima jõulupuu hulka.

2015. aasta jõulupuu valmis 121-st vanast aknast. Klaasid kaeti värviliste kiledega, raamid jäeti selliseks, nagu need olid – kriimude ja mahakoorunud värviga. Ehitustöödel olid abiks Rakvere ametikooli ehituspuuseppade kursuse õpilased ja nende juhendaja. Aknapuu valis ajakiri The Guardian maailma 12 omapäraseima jõulupuu hulka.

2016. aasta jõulupuu algideeks oli kujutada ajamasinat või kellamehhanismi. Installatsioonis kasutati elektromehaanikat, mis pani jõulupuu osad ööpäev läbi liikuma, on kirjas Wikipedias. Jõulupuu meenutas Eiffeli torni, mis värvus aeglaselt roheliseks ja roosaks. Jõulupuutorni külgedel käisid ringi meetrised kuldsed ja hõbedased hammasrattad, igaüks ise tempos. Huffington Post paigutas selle Rakvere liikuva jõulupuu maailma 21 vaatamisväärseima jõulupuu hulka.

2017. aasta jõulupuu valmis puidust ja vineerist ehk vanadest ja erivärvilistest ustest. Jõulupuu sündis Rakvere ametikooli õppurite ja õpetaja Raiko Kaasiku käe all.

2018. aastal pandi aga Rakvere linna üles juba traditsiooniline, metsast toodud kuusepuu. Teet Suur on loonud jõulupuu veel 2019. aastal Viimsisse, kuhu kerkis kasutatud plastkanistritest kuuseinstallatsioon.

Eripärane jõulupuu ehib juba mõned aastad ka Viljandi linna Tartu-poolset sissesõitu, kus asub vanadest tänavavalgustuslampidest kokku pandud jõulupuu. Kösti ristis saab seda „puud“ imetleda tänavugi.

Aga eripärase jõulupuu saab ehitada valmis ka kodustes tingimustest. Üks lihtsamaid lahendusi on lõigata kahest vineertahvlist kuuse kujutis ja need kokku ühendada. Puu võib teha ka eripikkusega puit- või vineerliistudest, ladudes neid kas ringjalt või kahes suunas kesksele tüvele.

„Kuuse“ võib tegelikult meisterdada ka otse mõnele suuremale pinnale – vineertahvlile või ka papile. Vaja läheb vaid pliiatseid ja värve, „kuuse“ võib pärast kaunistada kuusekaunistuste ja värviliste tulukestega.

„Kuuse“ võib kujundada ka puuokstest, vanadest redelitest, armsatest fotodest, raamatutest ja paljust muust. Tähtis polegi materjal ja teostuse perfektsus, vaid idee ja see, kas tulemus endale meeldib.

Kauneid jõule ja lennukat fantaasiat!

The post Jõulupuu, aga mitte metsast! appeared first on Metsaühistu.

Aga kuidas toimub jõulukuuskede kasvatamine meil siin Eestimaal? Mõnikümmend aastat tagasi oli see üsna tundmatu tegevus, vaid läinud sajandi seitsmekümnendatel prooviti nääripuude kasvatamist tolleaegsetest metsamajandites. Kogemus ei olnud aga kõige parem – kuuseistikud pandi lihtsalt kasvama ja oodati, kuni need on kasvanud müügikõlblikeks ehk siis vähemalt pooleteist meetri kõrgusteks. Mingeid hooldusvõtteid sel ajal ei kasutatud. Kuna aga paljud istandusteks valitud alad olid kuusele ebasobivad ja kuusekesi varastati üsna ohtralt, otsustati esimeste kogemuste järel, et nääripuude kasvatamisega ei tasu tegelda.

Uus üritus (seekord juba jõulupuude kasvatamiseks) sai hoo sisse paarikümne aasta eest. Selleks ajaks oli olemas juba kogemus välismaiste jõulupuudega, peamiselt Soomest oli saadud ka teadmisi, kuidas puukesi müügiks ette valmistada. Praeguseks on aga jõulupuude kasvatajaid mitmeid ning kodumaise puu saamine üsna lihtne.

Jõulupuude kasvatamisega tegeleb muude metsamajanduslike ettevõtmiste seas ka Rakvere Metsaühistu juhatuse esimees Meelis Matkamäe.

„Ma ei ole mingi suur kasvataja,“ räägib Meelis. Puud pani ta kasvama seitse aastat tagasi ning eelmisel aastal olid esimesed puud juba „koristamiseks“ sobilikud. Meelis pani kasvama umbes tuhatkond puud ning suurem „saagikoristus“ on tal plaanis mõne aasta pärast. „Seitse-kaheksa aastat läheb korralike jõulupuude kasvamiseks. Aga kõik sõltub siiski pinnasest ja puude kasvukiirusest. Kalendri järgi seda asja väga kindlalt planeerida ei saa, peamine on ikka puude kõrgus ja väljanägemine. Inimesed soovivad ju ilusaid jõulupuid,“ selgitab Meelis Matkamäe.

Kui asjatundmatu inimese jaoks võib jõulupuude kasvatamine tunduda väga lihtsa tegevusena – paned aga puud kasvama ja siis vaid ootad, nõuab see tegelikkuses palju hoolt ja vaeva. „Kaks korda aastas käin kindlasti istanduse läbi. Pidevalt tuleb jälgida, et hein puudele liiga ei teeks, et võra oleks ilus. Iga puu võra tuleb viimastel aastatel pügada iga suvi ja kord kuus niita kogu ala heinast puhtaks. Kui mõne puu võras hakkab auk tekkima, tuleb ka okste kasvu suunata. Varem oli seda raskem teha, tuli oksi kokku siduda, nüüd aga liigub ka meil juba spetsiaalseid „kamme“, millega oksi saab kokku panna,“ räägib Matkamäe.

Tulu tuleb aastate pärast

Jõulukuuskede kasvatamine kiiret tulu ei anna, hoiatavad kogenud kasvatajad. Esimesed kaheksa aastat on ainult kulud, edasi tuleb juba ka tulu, öeldakse. Kogu üritus võib ka ebaõnnestuda ja siis on ainult kahjum. Aga millest alustada, kui on soov hakata jõulupuukasvatamise tegelema?

Esimesena tuleb läbi mõelda oma võimalused – kas mul on kasutada piisavalt maapinda, milline on seal pinnas, kas mul on jõudu (ka finantsvõimakust) ja tahtmist istandust rajada ja hooldada?

Kui vastus neile küsimustele on aus jah, võib juba edasi tegutseda. Esimene asi on istanduse asukoht. Ideaalne kasvukoht on kõrgem ala, kus on kerge langus põhja poole ning mis ei oleks avatud tuultele. Muld peaks seal olema liiva-savine või kruusane. Lõuna-poolne ala ei sobi, kuna seal on suured temperatuuri kõikumised, päikesepõletuse oht ja ka niiskust võib olla vähe.

Muld ei tohiks olla väga viljakas, kuna seal kasvavad puud liiga kiiresti, mistõttu oksaringide vahe on suur ja puid on raske kujundada. Kindlasti ei sobi ka raske savimuld, kuna see on külm ja niiske ning seisev vesi tekitab juurekahjustusi. Hoiduda tuleks ka liigniiskeid ning soiseid piirkondi.

Istandus tuleks ette valmistada nagu tavaline põllumaa – umbrohutõrje, sügiskünd ja kevadel kultiveerida-libestada. Ära tuleks korjata ka kivid, kuna need takistavad hilisemat umbrohutõrjet.

Parimaks kasvatatavaks puuliigiks on meie enda harilik kuusk. Jälgida tuleks istutavate taimede kvaliteeti, mis peaks olema väga hea. Vähemalt esimestel aastatel tuleb istanduses teha umbrohutõrjet, kasvate puude vahet tuleb puhastada mitu korda suve jooksul.

Väga oluline taimede kaitsmine ulukite eest, parim oleks kasvanduse ümber rajada aed, mis on aga kulukas töö. Majapidamise lähedal võivad olla probleemiks ka hiired, kes tükivad taimede koort närima.

Kui puud on juba suuremad, tuleb alustada kuuse kujundamisega jõulupuuks. Kohendada tuleb latvu, okste suunamisega kasvatada täis hõredamad kohad võras, teha kujundlõikust. Kõik see nõuab häid oskusi või palju kogemusi, sest oskamatu lähenemisega saab puu kergesti ära rikkuda.

Aga kas jõulupuude kasvatamine on metsanduslik, aianduslik või hoopiski põllumajanduslik ettevõtmine? Ühte ja ainuõiget seisukohta selles osas pole, aga ilmselt kaldub kaalukauss aianduse poole. Kõige sarnasem on jõulukuuskede kasvatamine viljapuude ja marjapõõsaste kasvatamisega. Nii et kes soovib väga seda tegevust kuhugi lahterdada, võib vaadata aianduse poole.

NB! Artikkel ilmus ka ajakirjas Põllumehe Teataja

The post Jõulukuuskede kasvatamine nõuab hoolt ja vaeva appeared first on Metsaühistu.

Looduslik jõulupärg püsib kaua kaunis.

Kogu pärja materjal võiks olla looduslik – aluseks pajuvitstest rõngas, põhimaterjaliks kuuseoksad, kaunistuseks käbid, samblatutid, kuivatatud marjad ja muu looduslik materjal.

Materjali kogumiseks tuleks ette võtta käik lähimasse metsa. Enda tarbeks võib igaüks korjata metsasaadusi, kui sellega ei kahjustata kasvavaid puid. Kuuseoksi on kõige parem korjata uuendusraie langilt, kus need nagunii maas vedelevad. Kõike muudki vajalikku leiab metsa alt päris vabalt.

Siiski peab meeles pidama, et päris vabalt võib oma tarbeks metsasaadusi korjata riigimetsast või tähistamata erametsast. Tähistatud erametsa puhul tuleb saada selleks aga metsaomanikult luba. Reeglina on erametsa tähistaval sildil olemas ka omaniku kontaktid. Nõu ja abi võib saada ka kohalikust metsaühistust, kus on olemas ülevaade oma liikmete metsade kohta.

Jõulupärja tegemine on lihtne – pajuokstest keeratakse kokku alusvõru, millele kinnitatakse traadiga või liimiga kuuseoksad. Kõik kaunistused saab samuti kinnitada kas liimi või traadiga. Lõpptulemus sõltub meisterdaja käteosavusest ja maitsest.

Head meisterdamist! 
Pilte omatehtud pärgadest ootame ka Metsaühistu Facebooki lehele.

The post Loodusliku jõulupärja järele mine metsa! appeared first on Metsaühistu.

Erametsast kuuse saamiseks tuleb puu võtmise koht ja tasu kokku leppida metsaomanikuga, riigimetsaga seonduvat korraldab RMK. Kuuse leidmiseks ja selle eest tasumiseks on mitmeid võimalusi.

Vana metsa all ei ole noorel puul kasvulootust.

Kui omanikuga on kokkulepe olemas, võib alustada kuuse väljavalimist. Siin tuleb silmas pidada, et puud võib võtta vaid sealt, kus tal ei ole lootust suureks kasvada – teede ja kraavide servadest, elektriliinide ja vana metsa alt. Kindlasti ei tohi kuuske raiuda metsanoorendikust või kaitsealalt.

Jõulukuuske ei tohi võtta noorendikelt.

Metsamehed teavad ka seda, et kõige ilusamate proportsioonidega on selline kuusk, mille võra on veidi laiem kui pool pikkust. Sellisel puul on oksad parajalt pikad ja tugevad. Liiga pikk oks on hapram ja võib murduda. Ka ei tohiks kuusel olla pikaks veninud latva.

Müügiplatsil kuuske valides on vaja meeldivat kuuske veidi põhjalikumalt uurida, nii tuleks tõmmata sõrmedega okstest läbi, tüve poolt oksa otsa poole. Kui okstelt pudeneb mõni harv okas, on kõik korras, suurema okkasaju puhul tuleks aga see kuusk ostmata jätta.

Kodus ei tohi kuuske kohe sooja tuppa viia, vaid jätta umbes ööpäevaks kuhugi jahedasse kohta „kohanema“. Vastasel juhul pole kuusest pikalt rõõmu. Tuppa toodud kuusel tuleks kõigepealt saada tüve otsast maha paarisentimeetrine jupp ja siis panna kuusk veeämbrisse. Esimestel päevadel toas tarvitab kuusk palju vett ja tuleb olla hoolas, et kuuseke kuivale ei jääks. Seda tuleks kontrollida igapäevaselt ja vajadusel vett lisada.

Kui jõulud möödas ja puu tuleb toast välja viia, ärge jätke seda kuhugi vedelema. Leidke võimalus jõulurõõmu tooja väärikalt lõkkega ära saata. Mitmel pool korraldatakse ka ühiseid kuusepõletamisi.

The post Kuidas valida jõulukuuske? appeared first on Metsaühistu.

Ilmselt on pea kõik kuulnud, et jõulupuu ehtimise komme on alguse saanud Eestist. Nimelt olla juba aastal 1441 püstitatud Tallinnas raekoja ette jõulupuu. Vähemalt nii väidavad raedokumendid, viidates Mustpeade vennaskonna algatatud kombele panna Raekoja ette püsti kuusepuu. Oli see jõulupuu ka ehitud ja kas selle ümber kogunes rahvas? Ei tea, kuid ilus oleks mõelda, et just meie mailt on jõulupuu alguse saanud.

Siiski on ka konkurente. Nii näiteks tähistati Riias 2010. aastal jõulupuu viiesajandat aastapäeva. Nimelt olla mõnede Läti ajaloouurijate arvates maailma esimene jõulupuu püstitatud Riias aastal 1510. Väidetavalt oli just siis jõulupuu maailmas esmakordselt ehitud.

Kuid pretendente maailma esimese jõulupuu tiitlile on veel. Nii väidetakse ka Prantsusmaal asuvas Sélestati väikelinnas, et maailma esimene jõulupuu oli just neil. Linna arveraamatutesse on aastal 1521 tehtud sissekanne, mille kohaselt maksti jõuluajal metsavahtidele „pidupäevaks ehitud puu“ valvamise eest.

Eks nende ammuste aegadega olegi nii, et lõplikku tõde me teada ei saa. Ja kas on vajagi? Tunneme parem rõõmu meie praeguste jõulupuude üle, mõtleme helgeid mõtteid, peame pühi ja jalutame vabadel päevadel metsas.

Kaunist jõuluaega kõigile!

The post Jõulupuu ehtimise traditsioon võis alguse saada just Eestist appeared first on Metsaühistu.