Raieõiguse müügi puhul sõlmitakse leping, millega antakse üle õigus puid langetada, neid omandada, neist puidusortimente valmistada ja saadud sortimendid metsast välja vedada. Raieõiguse leping võib olla kas fikseeritud hinnaga või sortimendi leping. Neid eristab tasu maksmise aeg ja alused. Kohtupraktikas on leitud, et raieõiguse lepingud liigituvad võlaõigusliku rendilepingu alla, millele rakendatakse üürilepingu sätteid.

See tuleneb metsaseaduses toodud raieõiguse lepingu mõistest, mille kohaselt annab metsaomanik raieõiguse lepinguga raiete tegemiseks kasutada ka oma maa. Kohtud on leidnud, et seega osa raieõiguse tasust moodustub ka maa kasutamise tasu, isegi kui seda lepingus eraldi pole kajastatud.

Raieõiguse lepingu vorminõuded ja kehtivus

Raieõigus on tavaliselt seotud metsateatise kehtivuse tähtajaga. Seega on hea teada, et kui metsafirma ei tee raiet tähtaja jooksul ja leping lõpeb, siis fikseeritud lepingu puhul pole tal õigust kogu tasu tagastamiseks, kuna tasu hõlmab ka maakasutuse tasu.

Metsaseadus näeb ette, et raieõiguse leping peab olema kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kirjalik vorm tähendab, et leping peab olema kas digitaalselt või omakäeliselt allkirjastatud. Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm tähendab e-posti teel pakkumuse ja nõustumise andmist. Kui raieõiguse leping sõlmitakse suulises vormis, siis on tegemist vorminõude eiramisega, mis võib kaasa tuua lepingu tühisuse.

Metsamaa müük ja notariaalse lepingu erisused

Kui me võrdleme raieõiguse lepingut metsamaa (kinnisasja) võõrandamise lepinguga (tavaliselt müügiga), siis esimesel juhul jääb maa metsaomanikule ilma raiutud puudeta ja teisel juhul läheb metsamaa teise isiku omandisse jäädavalt. 

Kuna metsamaa müügi korral lähevad nii maa kui ka mets ostja omandisse, peavad nii metsamaa müügileping kui ka eelleping olema notariaalsed, sest omandi muudatused kantakse kinnistusraamatusse.

Metsamaa müügi korral lähevad uuele omanikule üle kinnisasjaga seotud õigused ja kohustused, sealhulgas kehtivad servituudid ja sõlmitud raieõiguse lepingud. Nendest tuleb uut omanikku kindlasti teavitada, sest reeglina võivad need muuta müügihinda.

Notariga seotud tehingute puhul tuleb arvestada notaritasude (vt siin) ja kinnistusraamatus muudatuste tegemise riigilõivudega (vt siin).  Kulud jagatakse tavaliselt pooleks, kuid saab ka teisiti kokku leppida. Tasude määrad kujunevad maa müügihinnast, millega maa müüakse (turuhind) või ostja-müüja poolt nimetatud hinnast. Viimasel juhul (nt kinkimisel, pärimisel) võidakse maa hind tuletada Maa- ja Ruumiameti  andmetes näidatud maksustamishinnast.

Reeglina peaks  raieõiguse lepingu hind olema alati väiksem kui terve metsamaa müügi hind, sest raieõiguse hinnast arvestatakse maha metsa ülestöötamisega seotud kulud ning raieõiguse omandaja ei saa maad endale.

Mööda ei tohi vaadata ka sellest, et nii raieõiguse lepingu kui ka maa müügilepingu puhul saab müüja tulu, mis on tulumaksuga maksustatav.

Jäta meelde: kui soovid müüa vaid raieküpset puitu, sõlmi raieõiguse võõrandamise leping. Kui müüd metsa koos maaga, sõlmi kinnisasja võõrandamise leping.

Artikkel on valminud koostöös Metsaühistu juriidilise nõustajaga Tiina Mitt.

The post Mis vormis tuleb sõlmida raieõiguse ja metsamaa müügi leping? appeared first on Metsaühistu.

Esimene kontakt on Metsaühistu

Mõistagi on raieõiguse müügi soovi korral esimeseks kontaktiks oma piirkondlik Metsaühistu. Koos konsulendi või metsameistriga saab ühiselt koos üle vaadata metsa seisukorra, arutada läbi omaniku ootused ja vajadused ning siis otsustada kas ja kus eraldistel metsa majandada. Kui metsa kohta pole vajalikke inventeerimisandmeid või need on vananenud, siis aitab ühistu uute ja täpsemate metsaandmete saamisel. Täpsed alusandmed on vajalikud alghinna üle otsustamiseks. Metsaühistu konsulent täpsustab üle kõik omaniku soovitud tingimused. Kui kõik tingimused on omavahel ühistuga läbi arutatud, siis viib ühistu korraldajana läbi raieõiguse müügi enampakkumise lehe kaudu.

Lehel on aktiivsed kasutajad

Metsaühistute raieõiguse ja kinnistu müügi enampakkumiste leht on hästi erinevatele metsanduslikele ettevõtetele teada. Aasta jooksul vaadatakse meie enampakkumiste lehte umbes 20 000 korda ja igat metsaoksjoni pakkumist 30-100 korda.  Samuti on rakendatud tööle süsteem, kus iga uue kuulutuse sisestamisel saadetakse sellekohane teavitus ca 200-le võimalikule huvilisele ehk võimalikule pakkujale. Nii on enampakkumise õnnestumiseks kõik võimalikud eeldused loodud.

Tulemuste vormistamine

Kui pakkumine on üleval, saavad seatud tähtaja jooksul erinevad huvilised teha ostupakkumisi. On tavapärane, et ühistute metsaoksjoni korraldamise kulud katab ostja ning see summa lisandub veel omakorda tehtavale ostupakkumisele. See tähendab, et raieõigust müüv omanik ei pea mingeid peidetud teenustasusid maksma. Teatud juhtudel ja kokkuleppel võib lubada ka alghinnast madalamaid pakkumisi, aga sellise pakkumise võidu puhul ei lasu omanikul müügikohustust.

Kõik laekunud ja nõuetekohased pakkumised avab ühistu tähtaja möödudes ning raieõiguse saab kõrgeima hinna pakkuja. Raieõiguse enampakkumise üheks plussiks on see, et tehing toimub võrdlemisi kiirelt ja omanik saab oma oodatud tulu kätte lühikese ajaga.

Pärast seda saab asuda võitja oma raieõigust realiseerima, tavaliselt tehakse seda aasta jooksul. Omanikul tasub ühistuga kontakti hoida ning vajadusel tellida ühistust tööde järelevalve. Samuti saab ühistu aidata hiljem metsauuendustööde korraldamisega, taimede tellimise ja istutamisega ning metsa uuendamise toetuse taotlemisega.

Võta metsaühistuga ühendust

Kui Sa soovid raieõigust metsaoksjoni kaudu müüa või Sul on küsimusi, võta ühendust lähima metsaühistuga.

The post Raieõiguse müük metsaühistu metsaoksjoni kaudu appeared first on Metsaühistu.

Nimelt on metsaühistutesse jõudnud juhtumeid, kus pärast lepingu sõlmimist ja tööde teostamist on raieõiguse ostnud ettevõtte esindajad kadunud. Ning seda koos raieõiguse ja puidu müügiga seotud dokumentidega ning paraku ka rahaga. Parimal juhul on omanik saanud lepingu sõlmimise järgselt vaid kaduvväikese osa ettemaksuna.

Juristid teavad, et osaühingud ja aktsiaseltsid on piiratud vastutusega ühingud, kus pankrotti läheb firma mitte tema juhid. See tähendab, et firma  juhtide vastus on piiratud vaid hoolsuskohustuse või ebaseaduslike otsustega. Isegi kui pärast pettuse ilmsikstulekut teha kohtule nõue raha kättesaamiseks, tuleb arvestada, et see võib osutuda ääretult keeruliseks. Näiteks võib kohtuotsuse ajaks selguda, et tegelikult on firma varatu. Või on konkreetne firma mõne teise ühinguga ühinenud ehk toimunud on nn firma matmine. Isegi kui lõpuks saadakse soosiv kohtuotsus, on kahjunõudega raske raha kätte saada.

Et pöörata kahjunõuet firma juhtide poole on vajalik alustada keerukat juriidilist menetlust, mis nõuab uusi menetluskulusid. Ilmselgelt võidavad siin ennekõike advokaadid ja tulemus ei ole tihti metsaomaniku jaoks ette ennustatav.

Seega on juba alguses väga oluline kontrollida teise lepingupoole tausta.  Selline esmane info on üldiselt avalikult kättesaadav.

Millele pöörata tähelepanu?

Esmast kontrolli saab teha igaüks väga lihtsalt kasutades Äriregistri lehte rik.ee või veebikeskkonda teatmik.ee.  Siin on võimalik vaadata majandusaasta aruandest, kas firmal on varasid ja käivet, kaua ta on tegutsenud, mis on tema peamine tegevusala, kas on maksuvõlgasid, kui palju on töötajaid jms. Teatmik.ee lehelt näeb ka varasemaid seotud kohtuotsuseid.

Aga ka selline esialgne info ei anna alati täit kindlust ning seda on mitmed juhtumid kinnitanud. Väikefirmat on paraku kerge ära kaotada ning likvideerijaid, kes sellele spetsialiseerunud on, leiab üsna kergelt.

Esmane hoiatustuli peaks põlema minema siis,  kui on näha, et ettevõtjal pole esitatud eelmise või isegi üle-eelmise aasta majandusaasta aruannet. Tihti on sellisel juhul nähtav juba ka registripidaja sundlõpetamise hoiatus. Siis tasuks kohe sellise firmaga koostööst loobuda. Kui firma ei suuda isegi esmast seaduse nõuet täita ja oma raamatupidamises korda luua, siis ei suuda ta ka sinu metsas raiet seaduslikult ja kokkuleppeid järgides teha.

Vaadata tasub ka firma põhivara suurust, täna ka osakapitali suurust. Alates 2023. aastast võib osaühingu asutada 1 sendise osakapitaliga. Sellisel juhul tekib küsimus, et kas sinu metsa raieõiguse lepingu tagatis on tõesti vaid 1 sent.

Vaadata tasuks ka seda, et mis aadressile  on firma registreeritud. Kogemusega firma aadressiks üldiselt ei ole kellegi korteri aadress.

Ettevaatlikult tuleb suhtuda tuttavate ja sõprade soovitustesse, erinevatesse telefonipakkumistesse ning lugudesse, kuidas „meil on tehnika just praegu teie kinnistu lähedal“. Pakkumisi tuleb igal juhul võtta mitu! Teiste hinnapakkumiste saamiseks tuleb ise väike eeltöö teha ja otsida ja küsida neid otse erinevatelt metsafirmadelt. Soovitame hinnapakkumisi küsida kirjalikult. Siin tuleb teada ka seda, et tihti tehakse hinnapakkumised vaid metsaregistri andmete alusel, kus olevad inventeerimisandmed ei pruugi olla alati ajakohased. Selleks on hea juba eelnevalt tellida metsa inventeerimine. Alles tegelik metsaskäik annab reaalse pildi puidu mahust ja sortimendist.

Mõistlik on pidada nõu Metsaühistu konsulendiga, kes vajadusel aitab kontrollida firma tausta, on kursis erinevate hindadega ning saab kontrollida raie seaduslikku läbiviimist. Täna peaks hindama ka aega – 2022 aasta kiire hinnatõus ja siis kiire langus näitab seda, et pool aastat tagasi saadud hinnapakkumine ei pruugi kajastada õiget hinda. Lisaks võivad mängida rolli ka aastaaeg ning metsa asukoht.

Piirkondlikud metsaühistud pakuvad tegelikult ise nii raiete kui puidu müügiga seotud teenuseid. Samuti korraldatakse enampakkumisi raieõiguse võõrandamiseks. Piirkondlike metsaühistute võrgustikus on tuhandeid liikmeid ning aastatepikkused kogemused erinevate raietega seotud teenuste osutamisel ning nõustamisel.

Mida tasuks raieõiguse hinna puhul vaadata?

Kui raieõiguse tasu soovitakse saada kohe, enne raiet kindlas fikseeritud suuruses, siis on sobilikum nn potileping. Selleks võta eelnevalt mitu hinnapakkumist. Kui soovid sõlmida raieõiguse lepingut nn väljatuleku peale (nimetatakse ka sortimendi lepinguks), siis pööra tähelepanu  teenustasude suurusele (sh vahendustasud ja transport) ning kindlasti nõua, et lepingus oleks kajastatud alusdokumentide edastamine puidu müügi/vastuvõtu kohta saekaatrisse kuni isegi harvesteri näitudeni esitamiseni välja. Neil kahel erineval lepingu tüübil on mõlemal omad eripärad, mida peaks arvestama ning selgust selles aitab kindlasti tuua eelnev konsulendi nõustamine.

Sageli puudub lepingutes dokumentide esitamata jätmise eest trahvi kohustus, aga just leppetrahv selle eest, kui lepingu nõudeid (dokumente ei esitata) ei täideta, oleks lepingus heaks garantiiks, mis sunnib metsafirmat neid esitama. Need viimased dokumendid on aluseks kontrollimiseks, palju puitu su metsast tegelikult välja toodi.

Lõpetuseks ei tohi unustada, et kui raieõiguse võõrandamise leping on sõlmitud aga seal esinevad vead või tekib selle sisu osas muid kahtluseid, siis seaduse kohaselt saab sellest ilma põhjuseta 14 päeva jooksul taganeda. Kahjuks pöördutakse ühistu poole abi saamiseks alles siis, kui raieõiguse leping on sõlmitud, raie tehtud või rahad on jäetud maksmata. Tagantjärgi on reeglina keeruline midagi tõestada või parandada.

Metsa tuleb ja on vajalik majandada, et uus mets saaks kasvada ja meil oleks mida pärandada oma lastele.

The post Raieõiguse müügil tuleb olla tähelepanelik appeared first on Metsaühistu.

Käsitletakse raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamise lepingut, teenuselepingut ja töölepingut metsandusvaldkonnas ning juhitakse tähelepanu vigadele, mida lepingute tegemisel vältida ja antakse praktilisi soovitusi tekkinud probleemide lahendamiseks.

Aeg: 7. september kell 10:00-13:15
Koht: Äripäeva veebiseminaride keskkond
Osavõtt: Tasuta

Seminari teemad:

• Kasvava raieõiguse müük
• Metsamaterjali müük
• Toodangu müük
• Teenuslepingud
• Ehituslepingud
• Kinnisasjade kasutamine
• Töölepingud metsandusvaldkonnas
• Lepingute mittetäitmine ja kuidas end selle vastu kaitsta

Osalemine

Seminaril osalemiseks täida registreerimisvorm. Registreeri

Veebiseminar toimub Äripäeva veebiseminaride keskkonnas, mille link saadetakse registreerunud kasutajatele e-postiga enne seminari algust.

Veebiseminar toimub MAK 2014-2020 “Teadmussiirde ja teavituse toetuse (meede 1) üleriigilise ulatusega tegevuste” meetme raames, tegevust toetab Euroopa Liit.

The post Tasuta veebiseminar “Tähtsamad lepingud metsanduses” appeared first on Metsaühistu.

Seepärast Metsaühistu soovitabki – kui oled maksudeklaratsiooni täitmisel ebakindel või kahtled endas, tule Metsaühistusse! Meie juurest saad asjatundlikku nõu ja vajadusel abi deklaratsiooni täitmisel. Võta Metsaühistuga ühendust ja lepi kokkusaamise aeg kokku! Oluline on kindlasti kaasa võtta kõik metsa majandamisega seotud dokumendid, nii tulude kui kulude kohta. Leia lähim Metsaühistu.

METSAMATERJALI JA RAIEÕIGUSE MÜÜGI DEKLAREERIMINE

Kui oled möödunud aastal müünud metsamaterjali või raieõigust, tuleb deklaratsiooni jaoks välja otsida kõik neid tehinguid puudutavad dokumendid. Kuigi kord aastas tuleb esitada maksu- ja tolliametile raieõiguse ning metsamaterjali müügi- ja ostutehingu teatis, ei ole sellel teatisel seost tuludeklaratsiooniga ja need andmed ei kandu automaatselt edasi maksudeklaratsiooni.

Raieõiguse müügitulust tuleks kindlasti maha arvata metsa majandamisega seotud kulud, st kõik kulud, mis on tehtud metsa uuendamiseks, kasvatamiseks ja metsakaitseks (ammendav loetelu kõigist tegevustest on antud metsa majandamise eeskirjas).

Kuludokumentideks võivad olla:

• Maapinna ettevalmistamise arved
• Taimede ostuarved
• Istutamisteenuse arved
• Kultuuri hooldamise arved
• Hooldusraiete arved
• Ulukitõrje vahendiste soetamise arved
• Metsamaal tehtud maaparanduse arved
• Metsa inventeerimise ja metsamajandamise kava tellimise arved

Lisaks saad metsamaterjali müügitulust maha arvata raietööde korraldamise, materjali transpordi ning muud müügiga seotud kulud (näiteks vahendustasu).

Raidmete müügi korral on tegu metsamaterjali müügiga ja samamoodi on tulude maksustamist võimalik edasi tõugata kuni kolm aastat. Tuludest saab ka maha arvestada kõiki metsamajandamisega seotud kulusid.

Järgmise sammuna peaksid vaatama, kas on jäänud eelmistest perioodidest edasitõugatud maksustamata tulusid. Seejärel tasub tulumaksu deklareerimise avalehelt vaadata, kui suur on kogu deklareeritav aastatulu ja kas on ka enammakstud tulumaksu, mis kuulub tagastamisele. Kui eeltäidetud deklaratsioon näitab enammakstud tulumaksu ja aastatulu on väiksem kui 14400 eurot, samuti on eelmistest aastatest ajatatud tulu, tasub tulu deklareerida kuni nimetatud summani. Sel juhul saab ära kasutatud kogu ettenähtud maksuvaba tulumäär 6000 eurot aastas.

Kindlasti tasub üle vaadata ka abikaasa kasutamata maksuvaba tulu. Juhul, kui üks abikaasadest on saanud aastatulu vähem kui 2160 eurot, saab ta kasutamata maksuvaba tulu osa anda kasutamiseks abikaasale, kui abikaasade kogu aasta maksustatav tulu ei ületa 50400 eurot. Samuti saab isik, kelle koolituskulud ületavad tema maksustatavat tulu või mahaarvamiste piirangut 1200 eurot, anda kasutamata koolituskulu jäägi üle oma abikaasale. Samamoodi saab teha ka eluasemelaenu intressidega. Abikaasadel tasuks kindlasti üle vaadata ka võimalus kasutada alates teisest lapsest arvestatavat maksuvaba tulu 1848 eurot iga kuni 17 aasta vanuse lapse kohta.

Kui abikaasa on teinud oma deklaratsioonis märke enda maksuvaba tulu või mahaarvamiste üleandmiseks sulle, kontrolli kindlasti, kas see kajastub ka sinu deklaratsioonis! Kui ei kajastu, alusta uuesti MTA eeltäidetud andmetega deklaratsiooni täitmist. Selleks mine deklaratsiooni avalehele ja vali  “veel tegevusi”.

METSAKINNISTU MÜÜK

Metsamaa müügi korral saad müügituludest maha arvata soetusmaksumuse, juhul kui soetusmaksumus on olemas.  Soetamiskulud peavad kindlasti olema dokumentaalselt tõestatavad. Soetusmaksumus on olemas ostetud või omandireformi käigus erastatud kinnistutel.

Eraldi tuleb vaadelda õigusvastaselt võõrandatud ja omandireformi käigus tagastatud metsamaa müüki. Sel juhul saadud tulu ei maksustata ja seda pole vaja deklareerida. Sama kehtib ka siis, kui tagastatud metsamaa on saadud päranduseks.

Metsakinnistu müügi hinnast võib lisaks soetamiskuludele müügituludest maha arvata ka müügiga seotud kulutused (kinnistu lahkumõõtmise tasu, hindamistasu, notaritasu). Tehtud kulud ja maksed peavad olema dokumentaalselt tõestatud.

HEA TEADA!

Metsa majandamisega seotud tulude-kulude kandmine deklaratsiooni jäta viimaseks, enne neid kanna deklaratsiooni kõik muud tulud-kulud.

Kui seoses metsa majandamisega on tehtud ainult kulusid ja tulu pole saadud, siis pane tähele, et kulusid saad edasi kanda kuni kolm aastat.

Tulude-kulude deklareerimisel tuleb silmas pidada, et maksustamisperioodi arvestatakse raha liikumise, mitte dokumendi esitamise kuupäeva järgi ehk kassapõhiselt. Näiteks kui 2018. aasta 25. detsembril allkirjastasid metsamaterjali müügi dokumendi, mille alusel laekus raha 3. jaanuaril, läheb see tuluna arvesse 2019. aasta maksudeklaratsioonis.

Metsaühistu ja PRIA kaudu makstavad toetused (Euroopa Liidu finantseeritavad, näiteks metsameede) on tulumaksuga maksustatavad ning neist arvestatakse enne välja maksmist tulumaks maha. Need andmed on kantud juba eeltäidetud tuludeklaratsioonile.

Hakke müügi korral ei ole tegu metsamaterjali müügiga ja see tuleks deklareerida kui kasu vara müügist. Samuti ei ole saadud tulu maksustamist võimalik edasi tõugata ja sealt ei saa ka metsa majandamiseks tehtud kulusid maha arvata.

Näited metsaomanike tüüpolukordadega tuludeklaratsiooni täitmiseks

Vaata ka näiteid tüüpolukordade deklaratsiooni täitmiseks.

The post Metsatulu deklareerimine appeared first on Metsaühistu.

Metsomanikel on oluline meeles pidada, et Eestis kehtivad eraisikule ja ettevõttele erinevad reeglid. Eraisikuna metsa majandades tuleb meeles pidada, et saadud tulu maksustatakse kui kasu vara võõrandamisest ning täidetakse tuludeklaratsiooni vorm A. Kogu saadud tulu deklareeritakse selle aasta deklaratsioonil, mil saadud summad laekusid.

Raieõiguse ja metsamaterjali müügi puhul on metsaomanikul oluline teada seda, et nii saadud kasu võib edasi kanda kuni kolmele järgnevale maksustamisperioodile ning sellelt võib maha arvata metsa majandamiseks tehtud kulusid. Millised on lubatud kulud, selle määrab ära metsaseadus. Kahtluse korral tasub metsaomanikul aga nõu pidada metsaühistuga.

Oluline teema metsaomanike jaoks on mitmesugused toetused, millest osad on maksuvabad ning teised mitte. Rusikareegli järgi on Euroopa Liidu toetused maksutatud, siseriiklikud toetused aga maksuvabad.

Üldised soovitused metsaomanikele on aga lihtsad – olge oma asjaajamistes täpsed, säilitage kõiki kulusid-tulusid tõestavaid dokumente võimalikult pikalt ning vajadusel küsige nõu – kas otse maksuametist või metsaühistust. Kui ühistust vastust ei teata, saadetakse küsimus edasi maksuametisse, kuid ühistu oskab kindlasti sinna juurde lisada ka kõik vajalikud taustaandmed, mida metsaomanik ise võib ära unustada.

The post Põhja-Eesti Metsaühistu liikmed värskendasid oma teadmisi maksudest appeared first on Metsaühistu.

Kõige tavalisem tegevus metsaühistutele on raietööde korraldamine ja varutud puidu müük. Kindlasti tasub metsaomanike teha seda metsaühistu abil! Põhjus selleks on lihtne – puitu ostavad kokku mitmed tööstusettevõtted. Väikeste puidukogustega on aga suurte tööstuste müügiplatsidel raske juurde pääseda. Ühises turustuskanalis olev ühistuliikmete puit on aga piisavalt konkurentsivõimeline, et tagada ka väikemetsaomanikele juurdepääs suurte tööstuste juurde. Metsaühistus on tööl spetsialistid , kes peavad tööstustega läbirääkimisi paremate tingimuste saamise üle. Kõik see võimaldab ka väikeste puidukoguste eest saada konkurentsivõimelist hinda, mida muidu ükski väikemetsaomanik eraldi ei saaks.

Puidu teekond ostja juurde algab vahelaost.

Metsaühistust saad abi ka siis, kui soovid oma metsakinnistut või raieõigust enampakkumisel müüa. Kindlasti võta sel puhul ühendust metsaühistuga, kuna see tegevus nõuab spetsiifilisi teadmisi ja kogemusi.

Üsna tavaline on see, kui metsaomanik paneb enampakkumisele raieõiguse. See tähendab, et enampakkumise võitja saab endale õiguse raiuda mingilt piiritletud osa metsast. Metsaühistu aitab hinnata raielanki, mille alusel lepitakse metsaomanikuga kokku alghinnas. Seejärel viib ühistuläbi avaliku enampakkumise ning aitab metsaomanikku müügilepingu sõlmimisel.

Nii puidu kui raieõiguse müügi puhul jääb metsamaa endiselt omanikule, ostja saab endale metsast saadud puidu. Omanikul on kohustus langid taasmetsastada, ka sellega aitab ühistu – nii sobivate puuliikide valikul, maapinna ettevalmistusel, istutusmaterjali või seemnete hankimisel ja tööde korraldamisel. Kui omanik soovib, teeb ühistu kõik need tööd ära nii, et omanikul endal pole vaja kohalegi tulla.

Puudest saab puit raietööde käigus.

Vajadusel aitab ühistu korraldada ka terve kinnistu müüki. Metsakinnistu enampakkumise korraldamisel hindavad Metsaühistu spetsialistid maa ja seal kasvava metsa väärtust, mille alusel lepitakse müüjaga kokku alghinnas. Seejärel viib ühistu läbi enampakkumise ning aitab metsaomanikku vajalike dokumentide vormistamisel.

Kokkuvõtteks tuleb rõhutada, et kõigi metsaga seotud tehingute puhul tasub metsaomanikul küsida nõu ja abi lähimast metsaühistust. Metsaühistud kui metsaomanike enda organisatsioonid on orienteeritud metsaomanike huvidele. Puidu ja metsa müügi puhul on alati eesmärk saada õiglane ja ostja jaoks parim hind. Enampakkumiste puhul aitab metsaühistu määrata alghinda, millest väiksema hinnaga ei ole väärikas oma metsa või raieõigust müüa. Metsaühistus usutakse, et juba alghind peab olema müüja suhtes lugupidav ja tema vara väärtust õiglaselt peegeldav.

Kokkuvõtteks paneme kõigile metsaomanikele südamele – kui soovite metsa raieõigust või ka metsamaad müüa, pöörduge Metsaühistusse. Ka siis, kui te pole ühistu liige. Ja ka siis, kui te ei soovi tehingut läbi metsaühistu teha. Ühistu annab endast parima, et igal juhul oleks tehing aus ja õiglane ning unustatud poleks müüja huve.

Metsaühistute enampakkumistega saab tutvuda aadressil http://www.eramets.ee/pakkumine/

The post Metsa või puidu müügil kasuta Metsaühistu teenuseid appeared first on Metsaühistu.