Erametsades kestavad sügisesed metsauuendustööd.
Võrumaa Metsaühistus on käes kiired päevad – ühistu liikmed tegelevad metsa uuendamisega.
Metsaühistu tegevust korraldav Erki Sok rääkis, et ühistu abi kasutavad metsaomanikud metsauuendamisel järjest aktiivsemalt: “Meie abil toimub hetkel nii ühine istikute tellimine sügisese metsaistutuse ja täiendamise tarbeks, maapinna ettevalmistamine ja istikute istutamise korraldamine.”
Maapinna ettevalmistamine Haanja vallas
Sok lisas, et järjest enam tuleb ühistul organiseerida metsauuendamine nii, et omanikku kohal polegi. “Näiteks otsustas üks meie välismaal elav liige, et sel sügisel on vaja tema metsas olevad lageraie alad metsastada. Eks seda nõu andis talle ka meie konsulent. Võtsime töö ette ja esmaspäeva õhtuks oli maapind tema metsas ketasadraga ettevalmistatud. Leppisime kohe ka istutajaga kokku, kuidas istikud kätte saab ja millal istutamine võiks alata. Sellele kinnistule istutatakse 10 000 avajuurset Eestis kasvatatud kuuse istikut.”
Sok ei jätnud kiidusõnadeta ka koostööpartnereid, keda sellise töö korraldamise puhul on mitmeid. “Istikud tellisime Keskühistu Eramets vahendusel, maapinna valmistas ette osaühingu Osula Oss traktor. Istutama tulevad osaühing Metsaru tublid töölised. Kindlasti aitab metsaühistu taotleda ka toetuse metsauuendustööde kohta.”
Metsauuendamiseks mineraliseeritud maapind
Sel sügisel istutatakse Võrumaa Metsaühistu korraldamisel rohkem kui 50 tuhat noort puud, peamiselt avajuurseid kuuse istikuid. Metsaomanikud on tellinud ka kuuse ja männi potitaimi, kuid neid vähemal määral. Sügis sobibki paremini kuuskede istutamiseks, niiskust on piisavalt ja päike pole enam nii kuum, samuti on lihtsam taimede transport ja hoidmine.
Kõigile metsaomanikele paneb Erki Sok aga südamele seda, et õigel ajal tehtaks ära maapinna ettevalmistamine. “Sügis on õige aeg maapinna ettevalmistamiseks ka nendel, kes sügisel istutada ei soovi. Sügisene maapinna ettevalmistamine on väga olulise tähtsusega okaspuu loodusliku uuenduse tekkimiseks. Kes soovib kevadel istutada ja maapind on sügisel ettevalmistatud, siis ei teki neil seda olukorda, et taimed on juba olemas, kuid istutada veel ei saa, kuna maapinda ei ole veel jõutud ette valmistada,” räägib Sok. “Väga oluline on küsida nõu konsulendilt, kes oskab ka hinnata, kas langi pinnas näiteks maapinna ettevalmistamist teha võimaldab. Sel aastal on vihmade tõttu pinnas väga vesine.”
See kuuseke on alus tulevikumetsale
Kui riigimetsas algas sügisene metsauuendamine alles neil päevil, siis erametsades on tööd käinud juba nädalaid. „Sügisene aeg on metsauuendamiseks väga hea, kui valida õige kasvukoht ja pinnas – istutada tuleb kindlasti mineraalmuldadele. Meie ühistus on sügisel istutatud juba aastaid ja kõik on õnneks hästi läinud,“ rääkis Helju Leosk Valgamaa Metsaühistust. Ta lisas, et Valgamaal pannakse sügisel kasvama ligikaudu viiskümmend tuhat istikut ja maapinda on ette valmistatud 120 hektarit. „Omanike tellimus oli suurem, kuid paljudes kohtades on pinnas märg ja masin ei pääse peale,“ selgitas Leosk.
Sügisel pannakse kasvama peamiselt paljasjuurseid kuuski.
Aktiivsed metsauuendajad on ka Põlvamaa Metsaühistusse kuuluvad metsaomanikud, seal pannakse sügisel kasvama peaaegu sada tuhat noort puud ligikaudu viiekümnel hektaril ja maapinda valmistatakse ette 150 hektarit.
Taimede ühishankeid korraldava Keskühistu Eramets vahendusel tellisid metsaühistud sügiseseks istutusajaks 360 tuhat taime, neist enamik (330 000 istikut) on avajuursed kuusetaimed. Samuti on mitmed ühistud saanud istikuid kohalikest puukoolidest, need taimed ühistellimuse arvudes ei kajastu.