Maaülikooli teadlaste hoole all kasvavad parimad tulevikupuud
Iga metsaomanik, kes asub metsauuendamiseks taimi tellima, tahab et neist kasvaksid parimad puud. Kvaliteetse puiduga, sirgete tüvedega, väheste okstega, haiguskindlad ja kiire kasvuga. Selle nimel, et nii ka läheks, tegutsevad Maaülikoolis metsaselektsiooniga tegelevad teadlased.
Praegu on nende eesmärk seatud sellele, et tulevikus leviksid meie metsades muuhulgas rekordpuude nagu Ootsipalu hiiglaste (kuusk ja mänd) järglased. „Tulevikus saame metsa istutada meie parimate puude järglasi,“ räägib Maaülikooli metsaselektsiooni teadur Tiit Maaten. Selleks on rajatud männi, kuuse, kase ja sanglepa katsealad. Sinna jõudnud puude esivanemad on aga niinimetatud „plusspuud,“ mis valiti välja metsast. Plusspuudeks sobivad puud on teistest kõrgemad, sirge tüvega, haigustest vaba ja hästi laasunud.
Tiit Maaten Eesti Maaülikoolist
Tee plusspuudest istikuteni on pikk, selgitab Tiit Maaten. „Katsekultuurid on meil siis vähemalt neljas kohas, kus samade puude järglasi on samas koguses sama metoodika järgi maha pandud. Asja mõte on selles, et varieerides ühesuguse päritoluga taimedel kasvukohtade tingimusi, saame me järeldada, kui palju mõjutab tulemust geneetika. Nii teame me ka tulevikus, et just seda genotüüpi esindavad puud tagavad teatud tingimustes parima tulemuse.
Siin sirguvad tulevased rekordpuud.
Nendest parimatest – sirgetest, hästi laasunud, haiguskindlatest ja muidu ilusatest puudest valime me välja umbes kümne protsendi järglased, millel on potentsiaali saada kultiveerimismaterjali aluseks. Võiks ju mõelda, et valime välja vaid ühe-kahe parima puu järeltulijad, kuid siis vähendaksime me geneetilist varieeruvust. Aga teada on ju see, et mida varieeruvamate geenidega populatsioon, seda elujõulisem ta on. Meie eesmärk on panna metsa erineva geneetilise taustaga puid,“ selgitab Maaten.
Nii võib metsaselektsiooni kohta öelda ka seda, et teadlased lihtsalt kopeerivad loodust. Seda kinnitab ka Tiit Maaten. „Ainus erinevus on loodusega võrreldes on see, et valiku teeb inimene. Aga see pole midagi uut!“
Ootsipalu hiiglase järeltulija on praegu veel tibatilluke
Katsealadele kasvama pandud puid jälgitakse viisteist aastat. Siis valitakse neist välja parimad, mida omakorda paljundatakse selleks, et lõpuks saaks parimate puude järeltulijate seemneid. Neist seemnetest kasvatatud istikud aga jõuavad metsauuenduse käigus metsadesse.
Viisteist aastat kasvanud valikpuud.
Tõsiasi on ka see, et metsaselektsiooni ehk niiöelda metsapuude sordiaretusega on meil tegeletud juba pikki aastaid ja töö tulemused kasvavad juba ka metsades. Aga alati saab ju kõike edasi arendada, nii tegeldakse ka selles valdkonnas jätkuvalt edasi.