Prügi metsa all

Kuigi eestlased on leiutanud nii koristustalgud kui Maailmakoristuspäeva, ei paista see välja meie metsadest. Jätkuvalt leidub inimesi, kes viivad oma ehitusjäätmed, olmejäätmed, vana mööbli või lihtsalt prügi metsa alla.

Metsaomanikule on isetekkeline prügihunnik paras peavalu – nimelt lasub prügi koristamise vastutus jäätmeseaduse kohaselt maaomanikul. Mida siis teha?

Esiteks peaks metsaomanik prügihunniku leidmisel teavitama sellest koheselt kas Keskkonnainspektsiooni (telefonil 1313 või e-posti aadressil 1313@112.ee) või kohalikku omavalitsust. Seejärel alustab omavalitsus või inspektsioon menetlust süüdlase väljaselgitamiseks. Kui süüdlane õnnestub leida, peab ta reostatud territooriumi korrastama ning maksma trahvi, kui on algatatud väärteomenetlus. Kui aasta jooksul rikkujat avastada ei õnnestu, menetlus lõpetatakse ning territooriumi peab korrastama maaomanik.

Füüsilist isikut, kelle süü prügi ebaseaduslikus ladustamises on tõendatud, saab karistada kuni 300 trahviühiku ehk 1200 euro suuruse rahatrahviga, juriidilist isikut kuni 3200 eurose trahviga.

Lihtsam on olukord siis, kui prügi tooja „jääb vahele“. Võimalusel tuleks see tegevus jäädvustada, teha prügistajatest ja nende autodest pilte, nii et autonumber oleks näha. Uurida võib ka prügihunnikut – ehk on seal mõni vihje selle „autorile“ – mõni arve, dokument või muu, kus peal inimese nimi või aadress. Sedagi tegevust tasub jäädvustada (näiteks telefoniga filmida), et pärast ei peaks prügi leidja seisma vastu süüdistustele – aga äkki panid sa ise selle paberi sinna prügi sisse. Kogu info tuleks edastada ikka kas keskkonnainspektsioonile (telefon 1313, e-post 13132112.ee) või omavalitsusele. Juurde tuleks lisada, kus ja millal prügi leiti, samuti on vajalikud teataja kontaktandmed, et vajadusel saaks juhtumit täpsustada.

Samas ei ole kuigi tihti kahjuks võimalik reostajat tuvastada, eriti kui on tegu n-ö anonüümse prügiga, nagu taara, rehvid või ehitusjäätmed. Koristamine jääb siis paraku ikka maaomaniku mureks. Keskkonnainspektsioon soovitab teha seda teha võimalikult kiiresti, sest taolistel ebaseaduslikel jäätmehunnikutel on omadus jäätmeid ligi tõmmata, st kus on, sinna kiputakse jäätmeid juurde tooma.

Prügiga metsa all puutub pidevalt kokku RMK, näiteks sel aastal on riigimetsadest koristatud juba üle 130 tonni prügi! Sellele kulus üle 60 tuhande euro. Metsade lagastamisega paistavad eriti silma Harjumaa, Raplamaa ja Ida-Virumaa.