Metsaühistu kasv peegeldab omanike kasvavat usaldust ja teadlikkust
Eestis on täna umbes 30 aktiivsemat metsaomanike organisatsiooni ehk metsaühistut. Esimesed ühistud taasiseseisvunud Eestis loodi 1990-ndate alguses. Metsaomanike liitumine ühistulisse tegevusse on olnud üsna pikaldane protsess, aga tänaseks on metsaühistutes ligikaudu 15 000. Umbes pool kõikidest ühistutesse liitunud metsaomanikest on valinud Metsaühistu.
7500 erametsaomaniku ühtses võrgustikus
Metsaühistud on iseseisvad piirkondlikud organisatsioonid. Siiski tehakse omavahel üsna palju koostööd. Näiteks Metsaühistut moodustavas võrgustikus on kokku 12 piirkondliku ühistut koos 7 500 liitunud metsaomaniku ja ca 190 000 hektari metsamaaga. 8 ühistut nendest 12-st on ühinenud ühtse Metsaühistu märgi alla. See tähendab, et teatud tegevusi planeerivad ja viivad ühistud läbi ühtsetel alustel ning tihedas koostöös. Kui viis aastat tagasi kuulus nimetatud kaheksasse metsaühistusse üle 4 400 metsaomaniku, kellel oli metsamaad rohkem kui 113 000 hektarit, siis tänaseks ollakse tublisti kasvatud. 2021 aasta lõpu seisuga oli liikmeid 6 300 ning nende omanduses üle 150 000 ha metsamaad. Kahe metsaühistu – Võrumaa ja Põlvamaa – liikmeskond on ületanud 1 200 liikme tähise.
Kui võrrelda tervikuna ühistute liikmelisuse muutuseid läbi viimase viie-kuue aasta, siis Metsaühistu võrgustik eristub selgelt oma aastast-aastasse stabiilsema kasvuga. Keskmiselt on aastane liikmete lisandumine olnud 12% juures, teistel ühistutel keskmiselt 3% ning paraku on ka ühistuid, kus liikmeskond on aastatega väiksemaks jäänud. Metsaühistuga võrreldavat liikmete arvu kasvu on suutnud näidata vaid üksikud.
Liikmete arvu ja pühendumuse kasv tagab ühistu elujõulisuse
Kõige olulisem on see, et ühistu on metsaomanike jaoks, mitte vastupidi. Aga ühistu tugevuse ja järjepidevuse üheks mõõdupuuks liikmete arv siiski on. „See, et meie võrgustiku ühistud on tublisti kasvanud näitab kindlasti, et ühistute juhid, konsulendid ning metsameistrid teevad oma tööd suure pühendumusega ja hästi“ sõnab Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe. Metsaühistud kui oma-abi organisatsioonid ongi tegelikult nii tugevad ja tegusad, kui tema liikmed seda ootavad. Mida rohkem on liikmeid ehk ühistu omanikke ning mida laiemad nende soovid teenuste järgi, seda rohkem tuleb ühistul ka end arendada.
Esimesed taasiseseisvunud Eestis asutatud metsaühistud keskendusid rohkem „pehmetele“ tegevustele nagu nõustamine, koolituste tegemine ja toetuste tutvustamine. Metsade majandamisega tookord enamasti ei tegeletud. Enam kui kümme aastat tagasi hakati aga tegelema laiemalt metsatööde korraldamisega ja puidu müügiga. Tänasel päeval hangitakse erametsaomanikele ühiselt aastas miljoneid metsataimi ning samal ajal jätkatakse ka nõustamisega ning juba ka toetuste taotlemisega. Seega koos omanike ootuste kasvuga on laienenud ka pakutavate teenuste hulk ja paranenud teenuste kvaliteet.
Metsaomaniku kasu tuleb läbi pikaajalise koostöö
Metsaühistust rääkides on palju kasutatud perearstikeskuse analoogiat. Ühistu on koht, kuhu metsaomanik võib alati pöörduda, et oma küsimustele vastuseid ja abi saada. Aga ühise tegutsemise ja koostöö tegelik efekt sh tulusus tuleb välja siis, kui omanik kasutab ühistu pakutavaid teenuseid järjepidevalt pikema aja jooksul. Miks? Metsaühistu spetsialistid, nagu perearstidki, õpivad aja jooksul nii omaniku soove kui metsa paremini tundma, mis tähendab, et erinevate tööde kavandamine ja läbiviimine muutub pikemas perspektiivis kulutõhusamaks ja kiiremaks. Omanikule tähendab see ennekõike rohkem vaba aega, kindlust ning madalamaid kulusid.
Põhja-Eesti Metsaühistu metsameister Tarvo Aasveri sõnul on omanikule kasulik, kui läbi järjepideva kontakti ja teenuste osutamise on ühistu töötajatel olemas järjepidev ülevaade liikme metsas toimuvast. „Väga keeruline on meil näiteks planeerida ja läbi viia metsa uuendamise töid metsas, kus omanik on müünud raieõiguse näiteks mõnele firmale ning ühistul puudub ülevaade olukorrast. Halvimal juhul võib see tähendada isegi suuremaid uuendamise kulusid. Kui omanik on teinud aga kõik tööd läbi ühistu, siis saame väga efektiivselt kõiki tegevusi kavandada ning läbi viia. Tekib suur tervikpilt, millest omanik igal juhul võidab“ rõhutab Aasver. Tänasel päeval suudavad Metsaühistu võrgustiku ühistud pakkuda kõiki metsade kasvatamise ja kaitsega seotud teenuseid komplektselt.
Ühistu tähendab pikaajalist koostööd ka teises võtmes. Aja jooksul on paljudel ühistutel välja kujunenud tublide koostööpartnerite võrgustik. Olgu selleks metsataimede tootjad, raietööde teostajad või muud partnerid. Nii suudavad ühistud pakkuda oma liikmeskonnale ka mitmeid täiendavaid soodustusi. Näiteks on Metsaühistu liikmetel võimalik kasutada Olerexi ja Neste programmide soodustusi.