Ka puud võivad olla haiged

Muutuv kliima, üha tihenev kaubandus kaugete maadega ning inimeste enda reisidelt kaasa toodud kontrollimata taimematerjal – mitmesugused taimehaigused levivad üha kiiremini. Mitmete haiguste suhtes tuleb olla tähelepanelik ka metsaomanikel. Seekord keskendume meie metsade kõige levinumale puule – männile.

Millega on tegemist, kui männi okastele on tekkinud punased risttriibud?

Eesti Maaülikooli metsapatoloogi dotsent Rein Drenkhani andmetel see märk ohtlikust haigusest – punavöötaudist.

Kõige paremini on okastel haiguse sümptomid nähtavad juunis – juulis, seejärel võivad nakatunud okkad pudeneda ning puud omandavad tüüpilise välimuse – oksa tippu jääb ainult sama aasta okaste tutt, ülejäänud okkad on pudenenud. Selline okaste pudenemine jätkub aasta-aastalt ning nõrgestab puid, vähendades puidu teket ja võib lõpuks põhjustada puu surma. Eestist leiti esmaskordselt seda haigust 2007. aastal.

Punavöötaudu nakatunud mänd

Kui siiani peeti haiguse päritolupiirkonnaks Aasiat, siis hiljuti pandi see arvamus kahtluse alla. Selle aasta algul avaldas rahvusvaheline metsandusteadlaste grupp artikli, mis näitas pikaajalise uurimistöö tulemuste põhjal, et tõenäoliselt on haigustekitaja pärit hoopiski siitkandist – Põhja-Euroopast. Uurimistöös osales ka Rein Drenkhan, kes sai hiljuti ka riikliku teaduspreemia. Drenkhan ise ütles, et haigus vajab veel uurimist ja saadud tulemused lisaanalüüse, kuid suure tõenäosusega ei ole punavöötaud võõrpäritoluga. See ei tee puude olukorda muidugi kergemaks ega haigust ohutumaks.

Punavöötaudi põhjustab seen Mycosphaerella (Scirrhia) pini. Eestis ohustab see nii aedades kasvatatavaid „ilu“mände (näiteks mägimänd), aga ka metsapuid – harilikku mändi. Drenkhani sõnul on tihti haiguse levitajaiks inimesed ise, kes ostavad näiteks välismaal käies enda aeda suvalisest kohast mõne istiku. Mis haigused aga sellega kaasas on, pole ette teada. Punavöötaudi vastu ravi pole, haigestunud istikud tuleb hävitada (põletada).

Millega on tegemist, kui männiokastele on peale tulnud roostetäppide taolised munakesed?

Vastab Luua metsanduskooli meisterõpetaja Aino Mölder.
Kuigi okkarooste esineb pigem noorematel puudel, võivad siiski mõnel juhul kahjustuda ka vanemate puude okkad. Haigust ei pruugi esineda igal aastal, vaid ta on puhangulise iseloomuga. Nakatumisel tekivad männi rohelistele okastele valkjad kuni valkjaskollased põiekesed ehk roosteseene kevadeoslad (kevised), need on nähtavad okastel enamasti mais ja juunis. Hooletul vaatamisel on võimalik segi ajada ka mõne putuka munakolooniaga. Suurem osa okkapinnast säilitab siiski rohelise värvuse. Nimetatud seennakkuse tulemusena okkad üldiselt ei varisegi ja kahjustus on enamasti väheoluline. Roosteseened vajavad elutsüklis vaheperemeestaime, milleks on Eestis enamasti paiseleht, mille lehtede all arenevad kollased roosteseene suvieoslad. Mõnel juhul võivad vaheperemeheks olla ka mõned teised alustaimestiku liigid, sh kõrrelised.

Okkaroostest nakatunud mänd.

Tõbi on oma kahjustava mõju poolest pigem väheoluline kui oluline, kuid võib puhanguaastatel siiski kahjustada (kuid üldjuhul mitte hukutada) noori männikultuure. Kui noored männid on istutatud aeda ilupuudena, siis kannatab pigem esteetiline pool. Mida teha? Suurt mitte midagi, puhangud tulevad ja lähevad omasoodu. Mõningast abi võiks olla vaheperemeestaimede talitsemisest – niita puudealused ja nende lähiümbrus puhtaks ja niide sealt ära vedada. Kui puud kasvavad metsas, siis on nii nagu nohuga: ise tuleb ja ise läheb.

Millised haigused veel ohustavad männipuid?

Puude tüvedel põhjustavad pindmist mädanikku mõned külmaseente liigid. Kahjustust leidub enamasti keskealistes ja vanemates metsades. Külmaseente levimist piiratakse haigestunud puude väljajuurimisega.

Männi-pigirooste on noorte, kuni 20–30aastaste mändide seenhaigus, mis võib tabada kasvavaid noorvõrseid kevaditi – võrsed kõverduvad ja tugeva kahjustuse korral ka kuivavad. Haigus levib eriti siis, kui on vihmane kevad. Männi pigirooste tekitaja vaheperemeheks on haab, kelle lehtedel seene eosed talvituvad. Haiguse leviku vältimiseks tuleb raiuda männinoorendikust haavad välja.