Keskühistu Eramets andis metsanduses ühistegevusele uue hingamise
Kuigi esimesed metsaühistud asutati taasiseseisvunud Eestis rohkem kui kakskümmend aastat tagasi, ei olnud algusaastate metsaühistud sellised nagu praegu. Üheks suurimaks erinevuseks oli see, et metsaühistud keskendusid nn „pehmetele“ tegevustele – nõustamised, koolitused ja toetuste tutvustamine. Metssade majandamisega tookord enamasti ei tegeletud.
Olukord hakkas muutuma peale aastat 2000, kui Soome-Rootsi eeskujul hakati ka Eestis mõtlema ühistutest kui metsade majandamisega tegelevatest ühendustest. Samuti oli mõttes elavdada erametsaomanike puidumüüki läbi ühistute ühistegevuse. Selleks alustas SA Erametsakeskus ka aastal 2008 ühistute puidumüügi elavdamise projekti. Projektis lõid kaasa mitmed metsaühistud üle Eesti.
Samal ajal oli ka mitmete metsaühistutes tegutsevate inimeste peas tekkinud mõte, et metsaühistud võiksid tegutseda ka puidumüügiga. Kuna aga ühe ühistu puidukogused ei pruugi suurte ostjate huvi ärata, oleks kasulikum pakkuda ostjatele mitmete ühistute puitu korraga. Nii oleksid kogused suuremad ja ka ostjate huvi suurem.
Üheks selle mõttega ringi käivaks meheks oli pragune Viru-Lemmu Metsaseltsi juhatuse liige Guido Ploompuu. Tegudemehena astus Guido ka järgmise sammu ning koos samamoodi mõtlevate metsameestega pandi alus tulundusühistule Keskühistu Eramets. „Veidi varem oli Erametsakeskus algatanud majandusliku koostöö projekti metsaühistute vahel, sinna astus kümmekond ühistut. Nende baasil me hakkasimegi tegutsema. Vaikselt hakkas ka keskühistu idee tekkima ja koondasime just neid ühistuid, kes seal seltskonnas olid. Nii see asi hakkas ja minu meelest on suhteliselt tänuväärne asi see Keskühistu,“ meenutab Ploompuu.
Keskühistu Eramets oli ja on ka praegu üsna ainulaadne ühendus, mis erineb oluliselt Põhjamaades levinud ühistute süsteemist. SA Erametsakeskuse juhatuse esimees Jaanus Aun tõi mõned momendid välja juba 2010. aastal. „Keskühistu Eramets liikmelisus erineb oluliselt Põhjamaade mudelist. Nimelt, kui Soomes ja Rootsis kuuluvad suures piirkonnas tegutsevate ühistute liikmeskonda metsaomanikud otse, siis Eestis saab metsaomanik olla keskse turustusorganisatsiooni liige üksnes kohaliku metsaühistu kaudu. Tõenäoliselt on selline ülesehitus ühistu tegevuse algfaasis ainuvõimalik.“ Aun lisas, et hoolimata metsaühistute-kesksest ülesehitusest saavad keskühistust kasu eelkõige metsaomanikud – suurenevad puidumüügivõimalused ning suurematelt kogustelt on hind parem.
Keskühistu tõestas end kiirelt. Kui asutajateks oli neli metsaühistut, siis 2010. aastal oli liikmeid juba 11. Tegelikult oli huvi Keskühistu vastu juba asutamisajal oluliselt suurem kui neljas ühistus, kuid kaasalõõmine nõudis mitmete formaalsuste täitmist. Näiteks Põlvamaa Metsaühistu asutajaliikmete seas ei ole. Kuna oli „mäsu-aeg“ ja puidumüük pidurdunud, oli ka tookord ühistuga seotud Tarmo Leesi ja Kalle Petersoni sõnul vaja leida ise metsaomanikele mingisuguseidki müügivõimalusi. Neid ka leiti.
„Selleks ajaks käis puidu müük juba üle Eesti tegutseva keskühistu Eramets kaudu, mille metsaühistud asutasid 2009. aasta kevadel. Meie metsaselts asutajaliikmete seas polnud, kuna meil ei olnud selleks tookord üldkoosoleku volitust. Volitus oli küll, aga teistsugune, kuna olime natuke varem jõudnud sinna, et turul tegutsemiseks oleks vaja metsade majandamisega tegelevat tulundusühingut. Põlva Metsaomanike Seltsi 2009. aasta üldkoosolek võttis vastu otsuse, et see tuleb asutada oma metsaseltsi juurde. Juhatusel oli ülesanne see asutada.
Kuna kohe tuli peale keskühistu asutamine, jäi meil oma tulundusühing tegemata. Olime keskühistu alustamise juures, tegime koostööd ja sügisel 2009 astusime ka liikmeks. Kui seni müüsid majandusliku koostöö projekti osalised metsaühistud saeveskitele puitu oma nime all, siis 2009. aasta augustis-septembris tehti lepingud ringi. Saeveskite elu läks ka sellega lihtsamaks, et kõik müügid hakkasid käima läbi keskühistu Eramets,“ meenutasid Lees ja Peterson.
Ühistute ühine puidumüügisüsteem ehk Keskühistu Eramets sai hoogu iga asutamisjärgse kuuga. Mõnesajatihumeetrisest igakuisest müügimahust jõuti 2009. aasta lõpuks kuu 5000–6000 tihumeetrise müügikäibeni.