Maapinna ettevalmistus on esimene samm metsauuendamiseks - Metsaühistu

Maapinna ettevalmistus on esimene samm metsauuendamiseks

Metsauuenduse üheks oluliseks eeltööks on maapinna ettevalmistamine kas külviks, istutamiseks või looduslikule uuenemisele kaasaaitamiseks. Nii on istutatud või tärkaval puutaimel vähem konkurente ja ka metsaomanikul on lihtsam hiljem noort metsa hooldades leida puutaimi üles.

Viljakates kasvukohtades valmista võimaluse korral maapind ette sirgete ridadena või märgista istutuskohad tikkudega, et kergendada hilisemat taimede hooldamist. Viljakates kasvukohtades ettevalmistamata maapinnale rajatud metsakultuur vajab hiljem rohkem hooldamist. Võimaluse korral valmista maapind ette metsakultuuri rajamisele eelneva aasta sügisel.

Maapinna ettevalmistamine. Metsauuendus. Metsaühistu

Maapinna ettevalmistamise viise on mitu

Istutusvaod ja -ribad
Istutusvaod ja -ribad tehakse ketasadraga. Vagusid tuleks eelistada niisketel muldadel, kus tuleb taimed istutada vao harjale. Istutamiseks on soovitatav ketasadraga maapinna pealmised kihid ümber pöörata ja istutusvaod sisse tõmmata. Ribad tehakse parasniisketele või kuivadele muldadele ülemise mullakihi kobestamiseks, segades toorhuumuse mineraalmullaga. Ribad ja vaod peaks kulgema risti nendega piirnevate teede või sihtide suhtes, nõlvadel erosiooniohu vähendamiseks aga risti kallakuga. Seda saad ka juba sügisel ette ära teha.

Lapid
Lapid tehakse värsketele raiesmikele, kus lapi suurus sõltub kasvukoha viljakusest – viljakatel aladel tehakse suuremad lapid, ent tavaline lappide suurus on 50×50 cm. Optimaalne lappide arv hektari kohta on 5000-6000 tk. Lappide vahekaugus üksteisest jäägu vahemikku 1-1,5 m. Loodusliku uuenduse olemasolul tuleks lappide arvu vähendada. Lappide valmistamisel eemaldatakse taimed ning lagunemata toorhuumus maapinnast ning asetatakse lapi lõunaservale tärkavatele taimedele kaitseks.

Labidaaugud
Istikute istutamisel valmistatakse maapind ette labidaaukudega. Suure rohukasvuga aladel valmistatakse eelnevalt ette lapid ning alles seejärel kaevatakse istutusauk. Optimaalne istutuskohtade arv hektari kohta on 3000-3500, istutuskohtade vahekaugus üksteisest jäägu vahemikku 1,5-2 m.

Künkad
Märgades kasvukohtades tehakse kopaga künkad ja istutatakse künkale. Kui künkaid valmistatakse niiskes kasvukohas ekskavaatoriga, oleks mõistlik liigvee ära juhtimiseks kaevata ka vesikraave.

Toetus maapinna mineraliseerimiseks

Maapinna ettevalmistustööde teostamiseks saad taotleda ka metsandustoetust. Taotlusvoorud on kaks korda aastas ja taotlus tuleb esitada peale tööde teostamist. Vaata lähemalt

Seotud artikklid: