Mets vajab tarka hooldust!
Iga puu on elusolend ja vajab kasvamiseks piisavalt vett, valgust, toitaineid ja ruumi. Tihedalt kasvavate puude vahel käib aga võitlus – kes saab ressurssidest suurema osa ja kes jääb neist ilma. Majandusmetsas sekkub sellesse olelusvõitlusse aga inimene ning teeb omad valikud. Metsanduses nimetatakse seda hoolduraideks, mille käigus kujundatakse soovitav tulevikumets. Just praegu, parajalt külmade ilmadega talvel on parim aeg hooldusraiete – valgustus- ja harvendusraide tegemiseks.
Põlvamaa metsaomanikul Heikil lõppes just valgustus- ja harvendusraie ligi kümnel hektaril. “Kogu see metsaosa jagunes kolmeks. Ühes osas oli endine raielank, mida aastad tagasi sai uuendatud kuusega, teises on looduslik uuendus ja kolmandas paras lepik. Nüüd oligi vaja kuuseuuenduses valgustust teha, et lehtpuud seal võimust ei võtaks. Looduslikust uuendusest tahaks kujundada kaasikut ja lepikus oli vaja juba harvendust teha. Tahaks ikka lastele jätta korralikku palgimetsa, aga ilma hooldusraieteta seda teha ei saa,” räägib metsaomanik. Tööd lasi ta teha Põlvamaa Metsaühistu kaudu ja jääb nendega väga rahule. “Mul muret polnud, ühistu ajas asju. Samad mehed on mul ka varem tööd teinud, tean, et sealt tuleb hea tulemus,” sõnab mees.
Nii kasvab mets, kust tulevikus võiks saada näiteks vineeripakku. Videos nähtavas metsas on hooldust teinud metsaomanik ise.
Metsakasvatuses peetaksegi kõige olulisemaks valgustusraiet, millega tehakse esimene oluline valik – otsustatakse, milliste puude kasvutingimusi parandada soovitakse. Luua metsanduskooli metsakasvatuse õpetaja Dimitri Randoja sõnul on kõige enam valgust ja ruumi juurde vaja kase ja männinoorendikes, kus puud kasvavad tihedalt ja kiiresti. Olulised on need ka okas- ja lehtpuu seganoorendikes, kus okaspuu võib kasvukonkurentsis alla jääda. “Just valgustusrai määrab puistu tulevikuilme. Tööde tegemisel on väga olulised ka metsanduslikud teadmised, eriti puuliikide tundmine,” rõhutab Randoja.
Internetis levib hooldusraiete kohta ka jutt, et kuusikutes levib just nende tõttu meie metsade kõige ohtlikum haigusetekitaja juurepess, mis mädandab ja tapab igal aastal sadu tuhandeid puid. Maaülikooli dendropatoloog (puiduhaiguste uurija), värske riikliku teaduspreemia laureaat dotsent Rein Drenkhan on selle väitega nõus, kuid ainult osaliselt. “Tuleb möönda, et mida intensiivsem on majandamine, seda rohkem kuusikuid juuremädanikesse, sealhulgas juurepessu nakatuvad. Sest mida rohkem on kände, seda rohkem on võimalusi haigusetekitajate levikuks. On vana ütlus, et kui inimene võttis kasutusele sae, siis juurehaigused levisid,” nendib Drenkhan.
Hooldusraie on eriti oluline kaasikute kujundamiseks
Samas pole ta nõus sellega, nagu lõpetaks juurepessu levik igasuguse majandustegevuse metsas. “Metsa majandamisel tuleb silmas pidada mõningaid võtteid, mis piiravad juuremädanike, sealhulgas juurepessu levikut,” räägib teadlane. “Just hooldusraied on need, mille kaudu juurepess metsa tuleb. Seega tuleb neid teha õigel ajal ja õige intensiivsusega. Selge on see, et mida varem hooldus kuusikus ära teha, seda parem. Ja hiljem seda mitte enam torkida. See oleks võib-olla selline kõige parem majanduslik võte,” selgitab Drenkhan.
Teiseks tuleks hooldusraieid kuusikutes teha siis, kui ilm on külm. Soovitatavalt miinuskraadidega, või vähemalt peaks soojakraade olema vähem kui viis. Siis on haigusetekitajate levik tagasihoidlik. Kui aga on sellised talved, nagu viimastel aastatel olnud on, et ilm miinuskraadideni peaaegu ei jõuagi, tuleks kindlasti kasutada peale kuusikutes tehtavaid raietöid biopreparaati Rotstop. Sellega pannakse värsketel kändudel kasvata seen, mis nii-öelda “sööb” juurepessu tekitava seene ära.
Hooldusraiete tegemiseks tehtavaid kulutusi aitab katta toetus, mille saamiseks tuleb enne töödega alustamist võtta ühendust lähima metsaühistuga. Metsaühistust saab alati ka nõu ja abi tööde teostamiseks. Leia omale lähima ühistu kontaktid.