Prügi metsa all – maaomaniku kohustus ja peavalu

Kuigi eestlased on leiutanud nii koristustalgud kui Maailmakoristuspäeva, ei paista kahjuks see sageli meie metsadest välja. Jätkuvalt leidub inimesi, kes viivad oma ehitusjäätmed, olmejäätmed, vana mööbli või lihtsalt prügi metsa alla. Keskkonnaameti sõnul on trend viimastel aastatel kasvav.

Metsaomanikule on isetekkeline prügihunnik paras peavalu – nimelt lasub prügi koristamise vastutus jäätmeseaduse kohaselt maaomanikul. Mida siis teha?

Esiteks peaks metsaomanik prügihunniku leidmisel teavitama sellest koheselt kas Keskkonnaameti (telefonil 1247 või e-posti aadressil 1247@1247.ee) või kohalikku omavalitsust. Seejärel alustab omavalitsus või Keskkonnaamet menetlust süüdlase väljaselgitamiseks. Kui süüdlane õnnestub leida, peab ta reostatud territooriumi korrastama ning maksma trahvi kui on algatatud väärteomenetlus. Kui aasta jooksul rikkujat avastada ei õnnestu, menetlus lõpetatakse ning territooriumi peab korrastama maaomanik.

Füüsilist isikut, kelle süü prügi ebaseaduslikus ladustamises on tõendatud, saab karistada kuni 300 trahviühiku ehk 1200 euro suuruse rahatrahviga, juriidilist isikut kuni 400 000 eurose trahviga.

Lihtsam on olukord siis, kui prügi tooja „jääb vahele“. Võimalusel tuleks see tegevus jäädvustada, teha prügistajatest ja nende autodest pilte, nii et autonumber oleks näha. Uurida võib ka prügihunnikut – ehk on seal mõni vihje selle „autorile“ – mõni arve, dokument või muu, kus peal inimese nimi või aadress. Sedagi tegevust tasub jäädvustada (näiteks telefoniga filmida), et pärast ei peaks prügi leidja seisma vastu süüdistustele – aga äkki panid sa ise selle paberi sinna prügi sisse. Kogu info tuleks edastada ikka kas Keskkonnaametile (telefon 1247, e-post 1247@1247.ee) või omavalitsusele. Juurde tuleks lisada, kus ja millal prügi leiti, samuti on vajalikud teataja kontaktandmed, et vajadusel saaks juhtumit täpsustada.

Samas ei ole kuigi tihti kahjuks võimalik reostajat tuvastada, eriti kui on tegu n-ö anonüümse prügiga, nagu taara, rehvid või ehitusjäätmed. Koristamine jääb siis paraku ikka maaomaniku mureks. Keskkonnaamet soovitab seda teha võimalikult kiiresti, sest taolistel ebaseaduslikel jäätmehunnikutel on omadus jäätmeid ligi tõmmata, st kus on, sinna kiputakse jäätmeid juurde tooma.

Viimastel aastatel on Keskkonnaameti infotelefonile tulnud jäätmete ebaseadusliku ladustamise kohta ligikaudu 300 teadet aastas. Prügiga metsa all puutub pidevalt kokku RMK. Metsade lagastamisega paistavad eriti silma Harjumaa, Raplamaa ja Ida-Virumaa.

Praegusel marja- ja seenehooajal liigub metsades rohkem inimesi. See suurendab prügistamise ohtu, kuid võimaldab ka tekkinud prügi kiiremini märgata. Kutsume kõiki üles prügi märgates teavitama kas maaomanikku (kui on teada, kelle maal viibite) või Keskkonnaameti telefonil 1247 või e-posti aadressil 1247@1247.ee.