Puidu hinnad nagu Ameerika mäed
Metsaomanikud on viimase kahe ja poole aasta jooksul näinud puidu hindade suurt kõikumist. Kui 2020. aastal oli kõigi sortimentide keskmine tihumeetri hind (55 €) lähedal sellele, mis oli perioodi 2011–2017 keskmine (50 €/tm), siis viimase poolaasta jooksul on hinnad oluliselt tõusnud. Miks? Kuhu edasi?
2018. aasta oli kõrgeimate ümarpuiduhindadega ja ilmselt dekaadi parim aasta metsaomanikele. Kõikide sortimentide osas püstitati toona uued hinnarekordid ja ka aasta keskmised hinnad olid väga head. See peegeldus raiemahtudes, sest statistilise metsainventuuri andmetel küündis Eestis raiemaht 2018. aastal 12,8 mln tihumeetrini. Soome keskkonnaagentuuri andmetel kujunes 2018. aasta raie seisukohast rekordaastaks ka Soomes (78 mln tm). Eestis vedasid hinnatõusu osalt puitmajade müük (aastakasv 22%) ja vineeri müük (eksport kasvas aastaga 31%).
Järgneval kahel aastal turg rahunes, eksporditurgudel suurenes konkurents odava tööjõuga riikidest, puidu hind langes ja nõudlus nõrgenes. 2020. aastal vähenesid väga paljudel valdkonna ettevõtetel tellimused alla tavapärase taseme, sest alanud pandeemia raputas kogu majanduselu. 2020. aasta II ja III kvartali hinnad olid võrreldavad kolme aasta taguste hindadega ja 2018. aasta tippudest oldi kaugel. Oli näiteks arvamusi, et toonased paberipuu hinnad oli anomaalsed ja sellised tipud ei kordu. Nüüd on toonased tipud paljuski ületatud.
Eesti puidutööstus on eksportiv sektor ja üks suurimatest väliskaubanduse bilansi tasakaalustajatest. See tähendab, et metsasektor tervikuna toob kohalikku toorainet väärindades meie ühiskonda uut raha. Samuti tähendab see, et kohaliku tooraine kasvatamise tulusus, tema töötlemine ja eksportimise edukus sõltub paratamatult sellest, mis toimub teistes riikides ja maailmaturul tervikuna.
Hindade kaardipakk sassis
COVID-19 on meie elu otseselt ja kaudselt mõjutanud viimased kaks ja pool aastat. Mõjutanud on see ka puiduturgu. Suuremat mõju avaldasid puidu hindadele ehitussektor ja saematerjali nõudluse hüppeline kasv. Inimesed jäid pandeemia tõttu kodusemaks, pangakontole jäi rohkem raha ning see soodustas remondi- ja ehitustööde mahu kasvu. Samuti on puudu olnud elamispindadest, intressimäärad on olnud pikka aega madalad ning see on soodustanud uute kodude ehitamist. Tempokas on olnud seega nii palgakasv kui ka nõudluse kasv ning sellele on tuntavat hoogu andnud II pensionisambast väljavõetud raha.
Venemaa sõjategevus Ukrainas on tugevalt mõjutanud ka Eesti puiduturgu. 2022. aasta I kvartalis kallinesid kõikide puidusortimentide hinnad ja kõik sortimendid peale okaspuu paberipuidu püstitasid uued hinnarekordid. Kolme kuuga oli okaspuu paberipuit kallinenud 53%, kasepuidu hind 33% ja haavapuidu hind 44%. Kõikidest sortimentidest kõige rohkem on kallinenud aga küttepuit. Eelmisel aastal alanud energiahindade järsk tõus viis okas- ja lehtpuust koosneva küttepuu sortimendi hinna selle aasta märtsi lõpuks 45 euroni tihumeetrist, mis teeb kolme kuu hinnakasvuks 52% ja aastas 93%!
Majanduse jahenemise märgid
Eesti Panga suvine majandusprognoos ennustab, et lähiaastatel jäävad energia tarbijahinnad paratamatult kõrgeks ja mõningast leevendust on oodata ilmselt vaid maagaasi hinnas. Võib eeldada, et suhteliselt kõrgeks jääb lähiaastatel ka küttepuu hind ja seega ka halupuude hind. Siseriikliku nõudluse kasvust räägib ka fakt, et huvi riigimetsast kütet varuda on tõusnud. Kütteks sobilikku puitu leidub Eestis palju. Näiteks on meil väga palju küpseid hall-lepikuid, eriti erametsades. Energeetiliseks kasutuseks sobiva puidu mahu suurenemist toetab ka asjaolu, et 2018. aastal ennustatud üraskikahjustuste kasv on tõeks osutunud.
Suure mõjuga on see, mis toimub Ameerika Ühendriikides. Viimastel aastakümnetel on seal elupindade nõudlus väga palju kasvanud. Seda on toetanud madalad intressimäärad. Elamispindade nõudluse kasv on omakorda tähendanud saematerjali suurt nõudluse kasvu, mis tipnes just koroonapandeemia ajal ning viis hinnad üles uutesse ja ulmelistesse kõrgustesse. Praegu on selgelt näha jahenemise märke. Kas ja kui tugevalt mõjutab edaspidi meie elu COVID-19 ning milliseks kujuneb järgneva kümne aasta globaalne majanduskeskkond, on küsimused, mis mõjutavad puiduturgu. Näiteks USA-s on ehitamise hind aastatagusega võrreldes ~20% kõrgem. Seetõttu on seal vähenenud nõudlus eluasemelaenude järele. Eri riikide keskpangad tõstavad intresse. Kõik viitab, et võime siseneda perioodi, kus nõudlus kaupade järele väheneb, mis võib peegelduda toorme hindades.
Teisalt ei tasu tähelepanuta jätta ka siseriiklikke tendentse. Meie suuremad saetööstused on suutnud tarneahelad ümber mängida ja imporditava saepalgi mahud on tänavu kasvanud. Samal ajal on kaitstavate metsade pindala oluliselt suurenenud ja range kaitse all on umbes 17% metsamaast, millele lisanduvad täiendavate looduskaitseliste piirangute all olevad metsamaad (13%). Kas oleme tõesti nii jõukas riik? Nõudlus puidu järele on endiselt olemas ja see ei kao. Puidu kui taastuva ressursi kasutamise mõistlikkus on ilmselge. Puud seovad atmosfäärist fossiilset süsinikku ja meil on võimalik see pikaealistesse puittoodetesse lukustada ja/või toota sellest energiat, mida omakorda järgmine metsapõlv siduma hakkab.
Oma metsa majandades tasub jääda rahulikuks ja igal sammul tehtavaid „parimaid pakkumisi“ kaaluda. Ka hindade kõrgajal ei tohi unustada, et raieotsust tehes tuleb arvestada ka teiste aspektidega (ilmastik, metsa tervis jmt). Nii võib olla mõistlik teatud raieid (näiteks kui on külm talv) teha ka olukorras, kus hind pole parim. Eri aspektide kaalumisel on abiks piirkondlikud konsulendid.
Artikkel ilmus esmalt EPKK väljaandes Põllumehe Teataja.