Soome metsandus on eeskujulik
Läinud nädalal tutvusid Metsaühistu esindajad Soome metsandusega. Reis toimus SA Erametsakeskus eestvõttel rahvusvahelise Erasmus+ projekti EFO (Network for Educated European Forest Owners) raames.
Eesti metsainimesed Soomes. Taustaks üks suurtest investeeringutest Soome metsanduses.
Naabritega tutvumine algas Soome põllumajandusministeeriumist, kus saadi ülevaade sealsest metsandusest, metsandusorganisatsioonidest ning nende tegevusest. Külastati ka Helsingi ülikooli välitööde keskust Hyytiäläs, kus tegutseb SMEAR uurimisjaam. Sarnane uurimisjaam asub ka Järvseljal. Väisati ka Vapo pelletitehast ning Soome metsaomanikele kuuluva Metsä Group Vilppula saeveskit. Samuti külastati mõnda väiksemat, Soomele omast, hakkepuidul töötavat katlamaja.
Kogemusi omandamas käis Rakvere Metsaühistu juhatuse liige Meelis Matkamäe.
Reisil osalenud Rakvere Metsaühistu juhatuse liige Meelis Matkamäe sõnas, et reisi päevakava oli korraldajate poolt väga tihedaks seatud ja uut infot tuli palju. “Kuigi Soomest ja sealsest metsandusest on meil teadmised päris head, oli siiski palju üllatusliku ja uut. Uudistasime juba lähiajal täisvõimsusel tööle hakkavat Äänekoski biomassitehast, mis kohalike sõnul läheb maksma ligi poolteist miljardit eurot ning töötleb pea 6 miljonit tihumeetrit puitu aastas. See võib anda väheke lootus Eesti metsaomanikele – ehk leiab nii paremaid müügivõimalusi ka meie paberipuidule ning metsaomanikud saavad paremat hinda,” sõnas Matkamäe.
Helsingi ülikooli välitööde keskus Hyytiäläs. Sarnane SMEAR uurimisjaam tegutseb ka Järvseljal.
Soome metsad on Matkamäe hinnangul hästi majandatud. “Teede ääres paistis peamiselt keskealist metsa, väga vanu metsi ei näinud. Eriti paistis silma, et erametsad on kõik hästi hooldatud ja korras. Tundub, et Soome metsamajandamise süsteem on aja jooksul hästi paika saanud ja toimib. Kostis ka neid jutte, et kui varem oli Soome uhkuseks Nokia ja kõrgtehnoloogia, siis nüüd on jälle au sees metsandus. Suured investeeringud metsandusse ja metsatööstusesse annavad tulemusi,” nentis Matkamäe.
Metsa majandamisel Soomes ja Eestis suurt vahet pole. Masinad ja töövõtted on ühesugused.
Kaks aastat kestnud projekti eesmärgiks oli edendada metsaomanike metsanduslikku haridust, et metsaomanikud oskaksid teha metsamajanduslikult paremaid otsuseid, parandades seeläbi ka tööhõivet ja majandusarengut maapiirkondades. Projekt keskendus peamiselt era- ning eriti peremetsandusele, püüdes tagada metsaomanike järjepidevus nii, et metsandusalaseid baasteadmisi saaks jagada mitmele põlvkonnale.
Reisil käis mitme organisatsiooni inimesi. Pildil Erametsakeskuse, Läänemaa Metsaühistu ja Virumaa Metsaühistu naisi-mehi.