Teoreetilised vääriselupaigad külvavad endiselt segadust
Veel eelmise aasta lõpus saatis FSC Eesti laiali kirja, kus teatas, et lõpetab potentsiaalsete vääriselupaikade andmebaasi praegusel kujul haldamise. Organisatsioon möönab, et kuus aastat, mil tabel on olnud kasutusel abivahendina vääriselupaikade leidmisel eelvaliku tegemiseks, ei ole see osutunud piisavalt tõhusaks ning andnud põhjust arusaamatustele. Välitööde aktide põhjal on tegelikult vääriselupaiku leitud vaid üksikutel juhtudel.
Mäletatavasti koostas Eestimaa Looduse Fond omaalgatuslikult vaid üksikute metsa inventeerimisandmete baasil andmestiku metsaosadest, kus nad arvasid olevat vääriselupaiga tunnuseid. FSC sertifikaadi nõuetest tuleneb, et metsamaterjal ei tohi olla varutud ka potentsiaalsest väärielupaigast. Seetõttu oli sellistelt aladelt varutud puit tööstustes sobimatu, kui ei oldud tehtud eelnevalt vajalikku välitööd.
„Selline olukord on tekitanud nii tööstustele kui maaomanikele hulgaliselt peavalu, lisakohustusi ning ka kulusid ning nagu täna ka FSC Eesti ise tunnistab, sellest tegelikult mingit kasu vääriselupaikade hoidmisele olnud ei ole“ ütleb Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe ning lisab, et kuigi algselt pärast FSC Eesti kirja, võis tõesti tunduda, et nüüd on paljusid erametsaomanikke ahistanud piirangud lõppenud, siis nii paraku ei ole.
FSC Eesti otsus tähendab seda, et lõpetatakse andmebaasi haldamine, sh uuendamine. Rahvusvahelise standardi ja selle tõlgenduse järgi on paraku endiselt olemas risk, et andmebaasi kantud aladel metsa majandades, võib tarneahelasse sattuda puitu, mis pärineb kõrgema loodusväärtusega aladelt. „Paraku tuleb meil neid sisutuid kontrolle ja välitöid edasi teha, sest sertifikaadi nõuded on selgepiirilised ning ei arvesta seda, milline on andmebaasi loomiseks kasutatud lähteandmed ja tegelik sisu“ võtab Põllumäe kokku.
Metsaomanike jaoks on Metsaühistu koostatud kontrollide läbiviimiseks ja info saamiseks eraldi lehe kontrollfunktsiooniga. Vaata lähemalt