Millest sõltub küttepuude hind?
Alates eelmise aasta algusest on küttepuude hinnad järjest tõusnud. Mitme müüja kinnitusel on praegu rekordtasemel nii toorme kui ka müüdava halupuu hind. Halgude ostjatele on olukord muidugi ebasoodne – alla 40 € ruumimeeter (ehk siis 1 m3 virna/riita laotud halgudelt mõõdetud metsamaterjali kogus koos koore ja õhuvahedega) saadud halud on tõeline haruldus, suuremate linnade ümbruses on hinnad veel kümmekond eurot kõrgemad. Kuiva kasepuu hinnad ulatuvad juba üle 60 € ruumimeetri kohta.
Aga millest siis on hinnatõus tingitud? Alustame toormest – reeglina kolmemeetrine küttepuu. Metsandusspetsialisti Heiki Hepneri koostatud hinnaülevaadetest selgub, et veebruaris ületas hind 30 € piiri, mais 31 € piiri ja jõudis kolmandaks kvartaliks tasemele 31,71 €. See on taas uus hinnarekord. Aastaga on hind kasvanud 31,1% ja viimase 21 kuuga (2017. a algusest) 55,5%.
Toorme hind omakorda sõltub puidu varumiskuludest (raiumine ja kokkuvedu) ning autotranspordist lõpplattu (tarbija juurde) ehk väljaveokulud. Varumiskulud sõltuvad paljudest aspektidest nagu näiteks: raielangist, raieviisist, valitud tehnoloogiast, asukohast metsatee suhtes jne. Seega on iga langi varumiskulud unikaalsed. Transpordikulu sõltub eelkõige lõpplao kaugusest (teekonna pikkusest), eeldusel, et sõidetakse täiskoormaga. Koorma suuruse roll tuleb hästi esile küttepuidu müügihindades, kus väiksema kohale toodud koguse eest tuleb tarbijal maksta tihumeetri kohta rohkem. Varumiskulude suuruseks on praegu keskmiste raielankide korral 14,5-17 €/tm, millele tuleks lisada transpordikulu 8-8,5 €/tm.
Ära ei tohi unustada ka üldist olukorda ehk ilma. Kaks viimast talve olid erakordselt kehvad, korralikku külma oli vaid loetud päevadel ning metsalaused jäid pehmeks. See aga tähendas, et puitu ei saanud kätte ning suurtel puidutöötlejatel oli toormenappus. Ka see olukord mängis oma rolli metsamaterjali üldises hinnatõusus.
Teine oluline tegur on transpordi hind. Seda mõjutab eelkõige järsult tõusnud diiselkütte hind, aga ka veokitele kehtestatud teemaks.
Samuti on kasvanud tööjõukulud. Koos üldise palgataseme tõusuga ei ole ka halgude tootmisega tegelevad töölised nõus palgaga, mida maksti näiteks kaks aastat tagasi. Seegi kasvatab tootja kulusid ning kajastub lõpptoote ehk siis halupuude turuhinnas. Lisame siia juurde veel halgude tootmiseks vajamineva tehnika maksumuse ning olemegi üle vaadanud põhilised halupuude omahinna kujunemise tegurid. Hinna ostja jaoks paneb lõplikult paika aga turg – mida suurem on nõudlus kauba järele ja mida vähem seda turul liigub, seda kõrgem on ka hind.
Tõenäoliselt on nii mõnigi metsaomanik mõelnud ka ise halupuude müügi peale. Praegustest hindadest ei tasu aga eufooriasse sattuda! Kindlasti tasub mõelda toorme hinnale (ka oma metsast saadud puidul on reaalne hind), tööjõukoludele (ka oma tööl on hind) ning tehnika maksumusele ja kulumisele. Ära ei tohi unustad a ka seda, et halupuude müüki maksustatakse kui vara võõrandamist või ettevõtlust ning kasvava metsa raieõiguse ja raitud metsamaterjali müügist saadud kasu maksustamise erikorda ei saa kasutada. Nii näiteks ei saa halupuude müügil FIE täiendavat mahaarvamist 2877 eurot arvesse võtta.