Kuidas ja milliste tööriistadega taimi istutada?

Käes on kevadine metsa istutamise aeg. Selleks, et väärtuslik ja õrn puutaim metsas ka tulevikus jõudsalt kasvaks, on istutamisel vähemalt sama oluline kui õige aeg ja istutustehnika ka õige tööriist.

Metsataimede istutamisel tuleb tööriist valida selle järgi, kas istutatakse paljasjuurseid taimi või suletud juurekavaga nn „potitaimi“. Esimesel juhul tuleks istutamiseks kasutada (istutus)labidat, maakirvest või istutuskiilu, potitaimi istutatakse istutustoruga.

Istutustoru

Istutustoru valimisel tuleb arvestada, et torud on erineva läbimõõduga ning õige toru tuleb valida taimepoti läbimõõdu järgi. Liiga kitsasse torusse jääb taim lihtsalt kinni, liiga suure toru puhul ei jää taim korralikult mulda. Istutada tuleks ettevalmistatud pinnale ning tegevus ise on lihtne – toru surutakse maasse ja jalaga vajutades avatakse istutustoru teravik. Seejärel pannakse torusse taim ning spiraalselt keerates tõstetakse toru maast üles. Jälgida tuleb, et toru teraviku külge ei jääks mulda. Jalaga tihendatakse ka muld istutatud taime ümber. Kindlasti peaks istutatud taim jääma paar sentimeetrit mullapinnast sügavamale, et vältida juurte ümber oleva mullapalli läbikuivamist. Hea on toruga istutamisel kasutada ka taimede kandmise kasti.

Maakirves

Maakirvega saab istutada nii paljasjuurseid kui potitaimi, kuid võrreldes istutustoruga on töö aeglasem. Maakirves on sobilikuim värskel raiesmikul või istutamiseks ette valmistatud maapinnal. Istutamine ise on lihtne – kirves lüüakse otse maasse ja murtakse muld lahti kirvevart üles tõmmates. Kui taim on auku pandud ja sobivale kõrgusele tõstetud, võetakse maakirves istutusaugust välja ja tihendatakse muld taimejuurte ümber.

Istutuskiil

Istutuskiil sobib paljasjuursete taimede istutamiseks.  Kiil lüüakse maasse paarikümne sentimeetri sügavusele ja kiiluvart enda poole tõmmates tehakse maapinda lõhe, kuhu pannakse taim. Kui taime juured on sirgeks kohendatud ja juurekael maapinnast mõni sentimeetrit allapoole paika sätitud, lüüakse kiil uuesti maasse ja altpoolt üles surudes vajutatakse lõhe kinni. Kindlasti ei tohi ei tohi teise lõhe kinnisurumist alustada maapinnast, kuna siis jääb juurte ümber õhk ja taim võib kergesti kuivada. Kiiluga istutades pole üldjuhul vaja taime ümber mulda kinni tallata, kuna kiil ise surub mulla tihedaks.

Labidas

Labidaga istutamine on üldiselt lihtne – maapinda kaevatakse taime juurekavale vastav auk, taimejuured laotatakse laiali, auk tuleb täita ning muld taime ümber tihedaks tallata. Seejärel tuleks taime õrnalt ladvast tõmmata – korraliku töö puhul ei tule see maast välja. Labidaga istutades peab taime juurekael jääma paar sentimeetrit maapinnast kõrgemale, hiljem vajub juurekael maapinnaga tasa.

Kui tihedalt peaks taimi istutama?

• Kuuse- ja kasetaimede istutamisel peaks taimede omavaheline kaugus reas olema 2,3 – 2,7 meetrit (ehk kokku 1 800-2 200 taime/ha)
• Männitaimede istutamisel peaks taimede omavaheline kaugus reas olema 1,5 – 1,9 meetrit (ehk kokku 2 600-3 200 taime/ha)
• Sanglepataimede istutamisel peaks taimede omavaheline kaugus reas olema 2,3 – 2,7 meetrit (ehk kokku 1 800-2 200 taime/ha)

Taimede ridade ehk ettevalmistatud maapinna vagude omavaheline kaugus on tavaliselt 2 meetrit.

Taimede istutamise vahekauguse arvutamine

Taimede vahekauguse arvutamiseks on sul vaja teada, mitu taime on planeeritud ühele hektarile istuda.

Arvutuskäik:
10 000 jagada taimede arvuga, mis on planeeritud ühele hektarile istutada.
Vastuseks saadud arv jagada omakorda 2-ga.

Tulemuseks ongi taimedevaheline kaugus meetrites.

Selgituseks:
10 000 tähendab 1 ha = 10 000 m2
Lõpus tuleb jagada jagatis omakorda 2-ga, sest reeglina on ketasadraga ettevalmistatud maapinna vagude vahe 2 meetrit.

Kui vajad taimede istutamiseks lisanõuandeid või abi sobivaimate istutusvahendite valimiseks, võta ühendust Metsaühistuga.