Uudised - Metsaühistu

Rohkem kui 5000 metsaomaniku on usaldanud Metsaühistut

Metsarikka riigina on Eestis palju metsaomanikke. Suurmetsaomanikke on vähe ja lõviosa meie 100 000 erametsaomanikust on väikemetsaomanikud – keskmine metsaomand Eestis jääb 8-10 hektari vahemikku. Eestis on hinnanguliselt kuni 40 erinevat erametsaomanikele suunatud organisatsiooni, liitu, ühingut ja seltsi. Kolm aastat tagasi loodud Metsaühistu võrgustikku kuulub täna kaheksa piirkondlikku metsaühistut, millega on liitunud rohkem kui 5000 erametsaomanikku. Kolme aasta jooksul on liikme...
Loe edasi

Metsaregister kui Eesti metsade andmeallikas

Õige tihti viidatakse metsast rääkides andmete allikana metsaregistrile. Tegemist ongi kõige olulisema allikaga, kuna metsaregistrisse koonduvad andmed kõigi Eesti metsade kohta – olgu need siis era- või riigimetsad. Metsavarude arvestuse riiklik register ehk metsaregister asutati vabariigi valitsuse 7. oktoobri 1999. a. määrusega. Registri eesmärk on pidada arvestust metsa pindala, tagavara, paiknevuse ja seisundi üle ning teha andmed kättesaadavaks. Registri objekt on metsaeraldis: m...
Loe edasi

Piirangud, millest metsaomanik midagi ei tea

Eestimaa Looduse Fond on üksikute metsa inventeerimisandmete baasil koostanud andmestiku metsaosadest, kus nad arvavad olevat vääriselupaiga tunnuseid. Selline andmestik on nende poolt saadetud ka puidutöötlemisettevõtetele, kes - omades üldjoontes FSC sertifikaati ja järgides sealseid nõudeid - ei saa nendelt metsaosadelt raiutud puitu osta sõltumata sellest, kas seal päriselt vääriselupaik on või mitte. Neid alasid ei ole seni piisava põhjalikkusega inventeeritud. Kas ka Sinu metsa...
Loe edasi

Püsimetsandus vajab häid metsandusteadmisi

Viimasel ajal on Eestis hakatud rääkima rohkem püsimetsandusest. Tegu on metsamajandamise viisiga, mille käigus ei tehta (vähemalt teoreetiliselt) kunagi lageraiet. Puid raiutakse vaata et ühekaupa ning vastavuses metsas olevate puude vanuseklassiga – nooremaid rohkem ja vanemaid vähem. Mets uueneb ise pidevalt looduslikult. Püsimetsandust on kiidetud kui loodussõbralikku metsamajandusviisi, mis tagab metsade püsivuse ja sealse elurikkuse. Majanduslikku tulu saavat metsaomanik üksikute ...
Loe edasi

Ulukikahjustused metsas on tõsine probleem

Pea iga metsaomanik on Eestis kokku puutunud ulukikahjustustega metsas. Pole ka ime, sest käesoleval aastal elab Keskkonnaameti andmetel Eesti metsades ligikaudu 11 tuhat põtra, 120-130 tuhat metskitse (kelle arvukus järjest kasvab) ja 3300 punahirve (peamiselt küll saartel, mandril on neid alla tuhande isendi). Iga täiskasvanud põder sööb iga päev 20-30 kilo puude ja põõsaste võrseid, lehti, okkaid ja koort, suvel ...
Loe edasi