Valgamaa Metsaühistu
2003. aastal panid Valgamaa Metsaühistule aluse vaid seitse metsaomanikku. Neljateistkümne aastaga on metsaühistu kasvanud kordades – liikmeid on praeguseks üle neljasaja ja metsaomanikele pakutakse kõiki vajalikke teenuseid.
Ühistu liikmete arvu kasv moodustab graafikul lauge joone.
Valgamaa Metsaühistu igapäevatööd korraldab juhatuse esimees Atso Adson. Tema sõnul on ühistu areng toimunud ühtlaselt – näiteks liikmete arvu kasv moodustab graafikul kena lauge joone, kiireid hüppeid pole olnud. Sama on ka teenuste arendamisega – neid tekkis juurde vastavalt metsaomanike vajadustele.
„Põhiline, mida metsaomanik metsaühistust saab, on kindlustunne ja abi. Ja teadmine, et ta ei ole oma viie või kaheksa hektariga üksi. Käime ka metsaomanikele nii-öelda peale, et nad ikka oma metsi hooldaksid, teeksid õigel ajal hooldusraideid ja muid vajalikke töid. See on puhtalt järjepidevuse tekitamine, et metsaga tegeldaks ja inimestel säiliks metsaga side,“ tutvustab Atso Adson Valgamaa Metsaühistu igapäevatööd. Ja lisab, et eks muidugi ole omanikud erinevad – mõni on aktiivne ja teeb kõike ise, teine aga usaldab kõik metsaühistule ja oma metsa külastab vaid harva.
Valgamaa Metsaühistu igapäevatööd korraldab juhatuse esimees Atso Adson.
„Meil on ka selliseid liikmeid, kes elavad kaugemal ja metsaga ise tegeleda ei jõua. Alles hiljuti käis siin oma metsa vaatamas üks kaugemal elav omanik. Ühistu oli teinud kõik tööd – raie, langi korrastuse, puidumüügi, uue metsa istutamise – nüüd tuli ja vaatas seda noort kasvavat metsa. Vanem mees on, talle tuli lausa pisar silma. Ütles, et nii ilusat pilti pole hulk aega näinud. Kui meie siin ühistus saame sellist tagasisidet, siis tunneme, et teeme õiget asja,“ räägib Atso Adson. Ja selgitab, et ühistu peabki olema metsaomaniku esimene partner, kelle poole saab omanik alati kõigi oma rõõmude ja muredega pöörduda. „Aga et metsaomanik tahaks ja julgeks ühistusse pöörduda, peab olema usaldus ühistu vastu,“ lisab Adson.
Usaldus ja usaldusväärsus on Valgamaa Metsaühistu töös esikohal. „Metsaomanikku ei tohi kunagi petta,“ räägib Adson. „Vahel tähendab see ka tema jaoks ebameeldiva jutu rääkimist. Näiteks et kui on midagi müüdud, tuleb ka maksud maksta. Või et vajadusel tuleb kulutada ka uue metsa rajamisele. Aga samas võib inimene olla ka kindel – ühistu puhul on tihumeeter alati tihumeeter ja ei muutu pärast null-komaks,“ selgitab Adson.
Ekslik oleks arvata, et ühistu kogu tegevus on seotud metsade majandamisega. Valgamaa Metsaühistu on üks neist ühistutest, kes panustab juba aastaid ka tulevaste metsaomanike harimisse. „Kooliõpilastega tegeleb meil Helju Leosk, pikka aega on see olnud tema südameasi. Olime ka üks neist ühistutest, kes häälekalt oli vastu mõne aja tagusele ideele kaotada ära ühistute koolimetsanduse toetus. Kui ühistud noortega ei tegele, siis kuidas peaks peale kasvama uus põlvkond, kes tunneb metsaga seost? Me räägime tulevikumetsast, aga peaksime mõtlema ka tuleviku metsaomanike peale,“ väljendab ühistujuht Valgamaa Metsaühistu seisukohta.
Valgamaa Metsaühistu tutvustab metsatöid koolilastele.
Erametsanduse arenguvõimalusi näeb Adson ühistegevuse edenemises. „Meie metsad on enamasti väikesed, ühekaupa neid majandada ei tasukski. Kuid ühistusse koondudes on väikeomanikud osa suuremast süsteemist ning nii tekib ühisest tegevusest kasu kõigile. Samas läheb veel aega, enne kui kaob see nõukogude-aja mõtteviis, et ühistu on mingi kolhoos. Kuid mujal maailmas on ühistegevus end õigustanud, küll tekib ka meil arusaam, et ühiselt on parem,“ usub Atso Adson.