Uuring: leiti lahendus kuuseüraskite kaitseks
Hiljuti läbiviidud uuringust selgus, et Euroopa ja ka Eesti kuusikuid ähvardavale üraskiprobleemile võib olla esmapilgul lihtne lahendus – nimelt lambavillast pärit lanoliin. Lisaks selgus uuringust, et vanade kuusikute pritsimine kas lanoliinilahusega või katmine lambavillaga vähendab oluliselt ka CO2 emissiooni.
Üraskid laastavad mitte ainult Eesti, vaid kogu Euroopa kuusikuid. Kuid seni on looduskaitseeksperdid olnud seda meelt, et üraskikollete elimineerimisel on kõige efektiivsem meede mitte midagi tegemine, siis hiljuti läbiviidud uuring tõestas, et neil pole õigus ja üraski vastu saab edukalt võidelda pigem looduslike preparaate kasutades.
Uuringu läbiviijad said inspiratsiooni levinud taimekaitsevahendist Trico, mille ebameeldiv lanoliinilõhn peletab taimedest eemale sõralised. Mille näol on siis tegemist? Lanoliin on rasvane kollane aine, mis on valmistatud lamba naha näärmete eritistest (rasust). See on loomne saadus, mis on korjatud pügatud villast. Suure rasvasisalduse tõttu on lanoliin oklusiivne, see tähendab, et see takistab vee aurustumist nahast (transepidermaalne veekaotus).
Lanoliini on kosmeetikatööstuses pikka aega kasutatud pehmendajana. Tavaliselt kasutatakse lanoliini kreemides, huulepulkades ning juuksetoodetes. Kuid nüüd selgus, et lanoliin võiks leida rakendust ka metsanduses, sest lanoliin ei meeldi ka üraskitele ja nii ei taha üraskid lanoliiniga pritsitud puule isegi mitte lähedale minna. Vähe sellest, kuna lanoliinil on aurustumist takistav aine, siis ei pääse need üraskid, kes on puu sees, sealt enam välja ja seega kolded enam ei paljune.
Vähendab CO2 emissiooni
Uuringu käigus selgus üllatuslikult, et need puud, mis olid kaetud lanoliiniga, emiteerisid ka tunduvalt vähem süsinikdioksiidi. Põhjus on samuti lanoliini oklusiivses omaduses. Võib öelda, et tegemist on murdepunktiga metsanduse arengus, sest seni oli metsamehed kritiseerinud looduskaitsjaid, et vanad metsad mitte ei seo CO2, vaid hoopis emiteerivad seda.
Nüüd on see probleem lahendatud, kuna kõik vanad metsad, lamapuidu jms võib katta lanoliiniga, vähendades sellega oluliselt süsinikuemissiooni. Looduskaitseekspertide hinnangul on see vastus metsamajandajate argumentidele, et just noorendikud seovad kõige enam CO2, mistõttu metsa tuleks pidevalt uuendada. Ilmselgelt on metsade lanoliiniga katmine kulukas, kuid need kulud kaetakse tulevikus turule tuleva elurikkuse krediidi arvel. Kuid millega rahastatakse elurikkuse krediiti, pole veel praegu selge. Ühe rahastusallikana nähakse aga puidusektori lisamaksustamist, kuna selle sektori jalajälg metsanduses on kõige suurem.