Toetustega kaasnevad kohustused kehtivad ka pärast metsamaa võõrandamist

Nii siseriiklike kui ka metsameetme toetustega kaasneb metsaomanikul kohustus tagada toetust saanud ala sihipärane kasutamine või säilimine vähemalt viie aasta jooksul. See kohustus jääb kehtima ka juhul, kui metsamaa võõrandatakse ehk omandiõigus antakse teisele isikule üle müügi, kinkimise või vahetuse kaudu. See kehtib ka metsaühistu kaudu toetuse taotlemisel.

Selline kohustus on läbi aastate kehtinud kõigi erametsanduse toetuste puhul, erandiks vaid Natura 2000 toetus, millel on oma erisused. Viieaastane kohustusperiood algab siseriikliku toetuse puhul toetuse maksmise otsuse tegemisest ja metsameetme puhul PRIA viimase makse tegemisest.

Oluline on eristada toetuse rahuldamise otsust, toetuse maksmise otsust ning toetussumma väljamaksmist ehk ülekandmist. Näiteks metsameetmete toetuste puhul võib PRIA kanda toetusraha saaja arvelduskontole kuni kolme kuu jooksul pärast toetuse maksmise otsuse tegemist. Kui toetuse taotlejaks on metsaühistu, hakkab tähtaeg kehtima alates toetuse kandmisest ühistule.

Toetuse tagasinõude võimalus

Toetuse määrustes on metsaomanikule kehtestatud kohustus säilitada alal, kuhu toetust saadi, senine sihtotstarve. Kuna metsamaa sihtotstarvet maakatastriseaduses eraldi ei määratleta, loetakse metsamaa puhul sobivaks sihtotstarbeks tavaliselt maatulundusmaa sihtotstarve.

Kui mets võõrandatakse toetuse saamisele järgneva kohustuste perioodi jooksul, tuleb toetusega seotud kohustused viia üle uuele omanikule, et vältida võimalikke toetuse tagasinõudeid.

Toetuse andja võib toetusraha tagasi nõuda näiteks juhul, kui toetust on saadud metsa uuendamiseks metsapuutaimede istutamise näol, kuid ala sihtotstarve muudetakse tootmismaaks, näiteks saekaatri ehitamiseks. Samuti võib toetusraha tagasi nõudmise aluseks olla olukord, kus alale on taotletud toetust hooldusraieks, kuid uus omanik otsustab sinna elamu ehitada ja puud maha raiuda. Maa sihtotstarbe muutmine toob reeglina kaasa ka toetusega tehtud tegevuse või investeeringuobjekti likvideerimise.

Teine võimalik näide on seotud pärimisega. Pärimise korral lähevad metsamaaga seotud õigused ja kohustused üle pärijale. Seetõttu peab pärija olema teadlik, et näiteks kuuse taimedega uuendatud alale tammede istutamine oleks toetuse saamise tingimuste rikkumine. Kui selline tegevus leiab aset viie aasta jooksul pärast toetuse saamist, võib toetusraha tagasi nõuda. Paraku ei teavita ükski andmebaas pärijat sellistest kohustustest. Kui on tehtud pärandi inventuur, ei saa pärijale siiski sellist kohustust üle kanda.

Kohustuste ülemineku dokumentatsioon ja vastutus

Siseriikliku toetuse puhul on selge nõue, et kui investeering või ala võõrandatakse enne kohustusperioodi lõppu, tuleb sõlmida kohustuste üleandmise ja vastuvõtmise akt endise ja uue omaniku vahel.

See käib üsna lihtsalt. Toetuse saaja ja uus omanik koostavad näiteks erametsanduse toetuse üleandmise-vastuvõtmise akti või avalduse, kus märgitakse, millist toetust ja millal on saadud ning et kõik sellega seotud õigused ja kohustused lähevad üle uuele omanikule. Dokumendis võiks olla viide vastavale toetuse määrusele ning hea on lisada ka, millal lõpeb toetuse sihipärase kasutamise periood. Soovitatav on see lisada ka müügilepingusse ja kinnitada notariaalselt.

Metsaomaniku, sh uue omaniku, kohustus on ka võimaldada toetuse andja esindajatel teha kohapealseid kontrolle ning teavitada viivitamatult kõigist olulistest muudatustest, sealhulgas omandimuutustest, kontaktandmete vahetusest või toetatud objekti kahjustumisest. Kui toetusega seotud õigusi ja kohustusi omandi võõrandamisel üle ei anta ning uus omanik rikub toetuse nõudeid sihipärase kasutamise perioodi jooksul, jääb vastutus endisele toetuse saajale. See võib sageli tähendada, et endisel omanikul tuleb toetus tagasi maksta.

Kehtiv Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetus annab metsamaa võõrandamisel metsaomanikule ehk toetuse saajale selged juhised. Kinnisasja üleandmisel tuleb KIK-ile esitada järgmised andmed: toetuse üleandja ja ülevõtja nimi ning registri- või isikukood, kinnitus kinnisasja üleandmise kohta, teave selle kohta, kas ülevõtja soovib toetuse maksmist taotleda, üleantava kinnisasja andmed ning kinnitus, et ülevõtja võimaldab kontrollida toetuse nõuete täitmist kinnisasjal. Soovitame sama põhimõtet rakendada ka erametsa- ja metsameetme toetuste puhul.

Kui toetust on taotletud metsaühistu kaudu, koondab ühistu andmed ja esindab metsaomanikke tavapärastel kontrollidel. See tähendab, et metsaühistu jääb vastutajaks ka rikkumiste eest, kuid saab need kulud omakorda metsaomanikult tagasi nõuda. Sellisel juhul tuleb omaniku vahetamisel sõlmida kohustuste üleandmise ja vastuvõtmise akt metsaühistuga. Vastasel juhul, kui uus omanik ei täida toetusega seotud kohustusi, vastutab endine omanik tagasinõude korral. Samuti võib metsaühistu nõuda oma liikmelt tagasi kontrolli või asjaajamisega seotud kulusid, mis võivad kokkuvõttes ületada algse toetuse suuruse.

Metsaomanikuna on tähtis meeles pidada, et võõrandamise hetkel on oluline kõik kohustused uuele omanikule kas akti või lepinguga üle anda, mis tagab vastutuse formaalse ülemineku. See aitab vältida võimalikke tagasinõudeid.