Angervaks on väetaim

Kui otsida meie loodusest ühte tõelist väetaime, siis kindlasti kandideeriks sellel nimetusele ka harilik angervaks. Ehkki ükski meie metsloom peale kopra angervaksa ei söö, on tegu suurepärase ravimtaimega. Läbi suve õitsev kreemikate õitega taim on muuhulgas ka esimeseks aspiriini allikaks.

Angervaksa äratundmine peaks olema võrdlemisi lihtne – taime lõhn on magus, uimastav, mõnele inimesele meenutab kaneelisaia lõhna. Kasvab ta niiskemates paikades, jõe- ja järvekallastel, aga ka teeservades ja metsaveerel. Angervaks on mitmeaastane taim, 60-200 sentimeetrit kõrge.

Raviks kasutatakse kogu taime, õisi-lehti tasub aga koguda õitsemise algul (kahju ei tee aga ka hiljem kogutud õied-lehed), milleks lõigatakse maha taime tipp umbes 15 cm ulatuses. Septembrikuus algab aga angervaksa juurte kogumine. Selleks kaevatakse taim koos juurtega välja, raputatakse mullast puhtaks ja pestakse külmas vees.

Angervaksast tehtud teed on kasutatud paljude erinevate haiguste vastu. Rahvameditsiinis on soovitatud angervaksateed kasutada reuma ja närvivalude, krampide, närvilisuse, kõhulahtisuse ja veel paljude muude hädade vastu. Samuti alandab angervaks palavikku ning paneb inimese higistama.

Angervaksa värskeid lehti võib lisada ka salatitesse, need on väga rikkad C-vitamiini poolest.

Angervaksa on nimetatud ka looduslikuks aspiriiniks ning 1835. aastal eraldati angervaksa õitest esmakordselt salitsüülhapet. Aastaid hiljem saadi sellest Saksa farmaatsiafirmas Bayer kasutuskõlblik aspiriin, mida teised ravimifirmad toodavad nüüd atsetüülsalitsüülhappe nime all.

Angervaksa on peetud ja peetakse ka maagiliseks taimeks, mis aitab kurjade vaimude vastu. Nii pistetakse jaaniööl õitsvaid angervaksaoksi majapalkide ja laudade vahele.

Angervaks on ka hea meetaim ning lõhna tõttu on teda kasutatud mitmesuguste jookide maitsestamiseks. Näiteks lisa angervaks koos mustsõstralehtedega joogivee maitsestamiseks.

Retsepte

Angervaks magustoitudes

Põneva maitsenüansi saamiseks proovi angervaksa lisada panna cotta ja kreembrülee magustoitudele. Selleks kuumuta koores õied ja kurna välja. Peenestatud õisi võid lisada ka koogitainasse või jäätisele.

Angervaksatee

Palavikku alandav ja higistamist soodustav. Valmistamiseks võtta klaasitäie keeva vee kohta 1–2 teelusikatäit kuivatatud taime, lasta 15 minutit tõmmata ja juua kuumalt. Tee aitab külmetushaiguste, angiini, bronhiidi korral, paneb higistama ja alandab palavikku ning aitab kõrgest vererõhust tingitud peavalude puhul.

Tinktuur

2 supilusikatäit värskeid õisi panna 100 grammi viina sisse. Lasta seista kaks nädalat. Reuma- või närvivalude puhul määrida selle tinktuuriga valutavaid kohti.