Hooldusraie suurendab metsa tulevikuväärtust
Metsa hooldamise eesmärgiks on peapuuliigi puudele soodsate kasvutingimuste säilitamine, mille käigus eemaldatakse kasvu segav rohurinne ja kiirekasvulised väheväärtuslikud puuliigid. Hooldusraie on üks põhilisi metsakasvatuslikke tegevusi, mida tehakse selleks, et metsa tulevikuväärtust kasvatada.
Hooldusraietega[1] suunatakse peapuuliigi kasvu ja arengut nendele kasvamisruumi andmisega, kujundatakse puistu pealiik valitsevaks ja parandatakse puistu sanitaarset seisundit. Hooldusraie käigus raiutakse puistutest perioodiliselt välja kõrgus-ja jämeduskasvus allajäänud puid, omaduselt miinuspuid, peapuuliigi tulevikupuude kasvu takistavaid puid ning haigeid ja kahjustatud puid, mille puit läheb kasutusse. Hooldusraiete ajastus, raiemeetod ja raiekraad sõltuvad puuliikidest ja eeldatavatest puidusortidest, kasvukoha tootlikkusest ja puistute maastikulisest asetusest. Tähelepanu peab pöörama veel võimalikule tuuleriskile ja varasematele majandusvõtetele (laasitud puudele).
Valgustusraie vs harvendusraie
Metsaseadus jaotab hooldusraied valgustusraieks ja harvendusraieks. Kui valgustusraie eesmärgiks on metsas puude valgus- ja toitetingimuste parandamine, siis harvendusraiega tõstetakse vanema metsa väärtust, reguleeritakse metsa tihedust ja koosseisu. Kui valgustusraie on inimesele selgemini mõistetav hooldamisena, mida saab teha ka käsitsi, siis harvendusraie puhul võidakse saada juba metsast müüdavat sortimenti. Järjest rohkem kasutatakse harvenduste tegemiseks väiksemat tüüpi harvesteri.
Lisaks raiete erinevustele, mis on toodud Metsa majandamise eeskirjas, pole valgustusraie tegemiseks vaja esitada Keskkonnaametile metsateatist, harvendusel aga küll. Harvendusraie tegemiseks on kohustuslikud kehtivad inventeerimisandmed, mida valgustusraiel pole vaja.
Kindlasti tuleb arvestada, et mitte igat „metsa“ ei saa nimetada puistuks, millele rakenduvad raie reeglid. Näiteks paju, sarapuu, toomingas pihlakas, paakspuu, türnpuu, kuslapuu ja kadakas on põõsaliigid, mida ei käsitleta puistuna, vaid pigem võsana ja millele raiereeglid ei kehti.[2]
Tee hooldusraied koos spetsialistiga
Harvendusraie puhul on oluline leida pädev, oskustega ja aus töötaja või ettevõte, kes raiub välja vaid need puud, mis aitavad maksimaalselt kaasa metsa väärtuse tõstmisele. Kui tööd ei tehta korrektselt, on suur oht kasvama jäänud puude vigastamisele, maapinna lõhkumisele ja ka väheväärtuslike puude asemel väärtuslike puude väljaraiumisele.
Harvendusraie võtted erinevad kardinaalselt lageraiest. Kui soovid kinnistul teha erinevaid töid – nii lageraiet kui harvendust, siis tasub esmalt kaaluda, kas neid hooldusraie töid pole võimalik eraldi teha või tellida. Näiteks korraldada eraldi enampakkumine metsaoksjonil, sõlmida eraldi lepingud, küsida eraldi hinnapakkumist harvendusega eraldistele.
Harvendusraiel on keeruline tööde hinda kujundada ja hiljem tehtud tööd hinnata. Harvendusraie on töö- ja ajamahukam, näiteks lageraiel ülestöötamise hind Lõuna-Eestis on alates 13 €/tm, harvendusraiel alates 19 €/tm[3].
Harvendusraie puhul tuleb metsaomanikul esmalt endal selgeks teha, et kas ta eesmärgiks on kohe tulu saada või pigem saada metsast tulu tulevikus. See määrab ära ka suunised raiele ja raieõiguse lepingule. Kas sõlmida raieõiguse leping nn potikaubana ehk fikseeritud hinnaga ja raha kohe kätte või siis sortimendileping nn väljatuleku peale. Potikauba lepingu sõlmimisel on eksimisruum suur: kui lepingu hind on kujundatud ülehinnates, siis tulemuseks võib olla see, et metsas raiutakse väärtuslikumad puud, jättes väheväärtuslikumad (nooremad) kasvama. Raiutakse välja rohkem metsamaterjali, puistu I rinde täius viiakse miinimumi, kuid tulenevalt metsa inventeerimisandmete täpsusastmest ei pruugi see olla seaduse nõuetele mittevastav.
Olen kokku puutunud olukordadega, kus metsaomanik hakkab vaidlustama oma potikauba lepingut ja leiab, et harvendusraiet tuleb nagu tavalist lageraiet käsitleda. See aga nii pole, harvendusel kujunev materjali hind ei ole sama mis lageraie hind. Metsamaterjali sortimendi proportsioonid on erinevad: harvendusel näiteks palki vähem, paberipuud vähem, küttepuud rohkem. Metsaomaniku ootus aga on tavaliselt teine: ta arvestab keskmist hinda mõlemal juhul, kuigi näiteks harvenduse ja lageraie palgihinda ei saa võrrelda tööde mahu ja keerukuse tõttu.
Potikauba lepingu puhul reeglina hilisem vaidlustamise ruum puudub: kui leping on allkirjastatud ning metsaomanik saab teada, et tema metsast saadi enam tulu, kui tema sai (sellised on enamikus vaidlused, millega minuni on jõutud), siis lepingut enam tagasipöörata ei saa. Sortimendilepingu puhul on metsaomanikul võimalus enam tulu saada ja ka lepingu täitmist kontrollida ning miks mitte ka leping erakorraliselt lõpetada kui töid ei tehta nõuetekohaselt.
Lepingu täitmist saab kontrollida kui hinna kalkulatsioon on tehtud eraldiste kaupa ja võrrelda seda harvesteri näitudega.
Kui omanik soovib, et harvendusraiet tehakse maksimaalselt efektiivsel viisil ja et metsa väärtuse mõõde oleks esiplaanil, siis tuleb tal leida selleks pädev ülevaataja, või nagu on ehituses – tagada omanikujärelevalve. Kui omanikul selleks endal teadmisi ja aega napib, siis saab abi ja nõu metsaühistust. Koos metsaühistu konsulendiga saab metsa üle vaadata, hinda kalkuleerida ja korraldada oksjon. Ühistu on erapooletu osapool, kelle tegevuse eesmärgiks ei ole kasumi teenimine.
Hooldusraie on oluline ja tulevikku vaatav
Lõpuks taandub kõik sellele, kes on tööde tegija. Ja ei saa jätta rõhutamata, et enne lepingu sõlmimist küsi abi, võta alati mitu hinnapakkumiset või korralda metsaoksjon.
Hea peremees ja metsaomanik teeb töid koos heade metsaühistu spetsialistidega. Hooldusraie on üks väike osa kogu metsa kasvutsükli tervikust, kus metsaühistu saab abiks olla.
[1] Laas, E, Uri, V. Metsandusteatmik. Tartu 2023. lk 49-50.
[2] Erand on remmelga, toominga ja pihlaka puhul, mis on kirjeldatavad puuliigina kui nende rinnasdiameeter on suurem kui 6 cm (latimetsad)
[3] Tegemist on ilma käibemaksuta tasuga ja siin ei ole arvestatud transpordi kulu (vedu vahelaost lõpplattu), raie korraldamise kulusid, metsa asukohast, puistu seisukorrast, keskmisest puidu diameetrist jms.