Kuuse-kooreürask pole kuhugi kadunud

Juba mitmed aastad on paljud metsaomanikud olnud hädas kuuse-kooreüraskite massilise levimise ning sellest tingitud metsakahjustustega. Kätte on jõudnud aeg, kui kindlasti tasub oma mets üle kontrollida. Kuuse-kooreürask on viimastel aastatel andnud mitmeid põlvkondi ning praegusel aastaajal on valdavalt tuvastatavad sellised puud, mis on asustatud teise põlvkonna poolt eelmise aasta teises pooles.

Soovitame kõigil kuusikute omanikel teha seire nii oma metsas kui ka piirnevatel aladel. Kui naaber võitleb üraskitega, ei ole ka Sinu metsad kaitstud. Ja kui ürask on juba Sinu metsa sisse kolinud, tuleb ka nende tagajärgedega tegeleda, et ennetada nende levikut veelgi. Eelmise aasta teise põlvkonna poolt asustatud puud võivad veel eemalt tunduda terved aga tegelikkuses on puud juba hukkunud ning nende metsa jätmine vaid suurendab kahjusid.

Kuidas neid puid ära tunda?  Eelmise aasta teise põlvkonna poolt asustatud ja juba surnud puud on kas pruunid või veel küll rohelise okkaga, kuid tüvel on juba koor maha tulemas. Ehk et eemalt võib justkui näida roheline ja terve puu, aga tegelikult on koor juba maha tulemas ja puu hukkunud.

Metsaühistu abiga saab korraldada vajalikud raietööd ja puidu müügi, et kahjustatud puud leiaksid veel maksimaalselt kasutust. Juba pikalt seisnud kuivad puud sobivad hiljem vaid energeetiliseks kasutamiseks.

Mis on püünispuud?

Püünispuud on puud, mis langetatakse tüvekahjuritele asustamiseks kahjuritõrje eesmärgil. Püünispuudeks valitakse vigastatuid, nõrgestatuid või kasvus alla jäänuid kuuski, mis on kahjustuskollete läheduses. Püünispuudeks sobib ka talvine tormimurd ja -heide, samuti lume poolt murtud kuused. Püünispuud soovitatakse langetada 5–10-puuliste gruppidena ja laasida. Eelistada tuleks mootorsaega püünispuude langetamist, sest need püsivad mardikatele asustamiseks enam atraktiivsed. Püünispuude ühtlasema asustamise huvides peaksid puud olema otsapidi kännule tõstetud või muul viisil maapinnast pisut kõrgemale seatud. Püünispuude efektiivsuse suurendamiseks võib kasutada ka feromoonpreparaate.

Koha valikul peab arvestama seda, et kindlasti veel sama aasta kevadel tuleb need puud metsast välja vedada. Kevadel üraskite poolt asustatud püünispuud tuleb metsast välja vedada saeveskisse saagimiseks optimaalselt 2-3 nädala jooksul üraskite haude rajamisest, mille käigus mardikad ja haude erinevad arengujärgud hukkuvad. Viivitada sellega ei tohi, vastasel juhul jõuavad mardikad kooruda, koore alt lahkuda ning rajada läheduses kasvavatele kuuskedele mai-juuni kuus täiendavalt sõsarhaude.

Spetsiaalsed püünised meelitavad feromoonidega

Tõrjeks on võimalik kasutada ka spetsiaalseid plastist püüniseid, milles kasutatakse feromoonpreparaate. Püünistes kasutatakse preparaati lõhnaainetest, mida putukad teatud eluperioodil eritavad liigisiseseks suhtlemiseks. Selliseid preparaate kasutataksegi kahjurite meelitamiseks püünistesse ja püünispuudesse.

Püüniseid ei ole mõistlik paigaldada kogu metsa ulatuses, sest feromoon tõmbab putukaid mitte ainult püünisesse, vaid  piirkonda tervikuna. See võib viia selleni, et  osa üraskeid maanduvad ka tervetel puudel. Püünised tuleks paigaldada pigem raielangi serva, kasvavatest okaspuudest võimalusel paarikümne meetri kaugusele, püünise alumine serv peab olema umbes 1-1,5 m maapinnast. Püünise paigaldamisel saab ära kasutada langi servas olevaid lehtpuid, juba kahjustatud puid või püstiolevid kõrgemaid kände. Oluline on jälgida, et püünise all olevat sahtlit saaks tühjendada.

Telli püünised Metsaühistust

Metsaühistu kaudu on piiratud koguses võimalik tellida püüniskomplekte. Komplekt sisaldab püünist koos vihmavee ärajuhtimissüsteemiga ja kaks pakki soola.

Kaasasolev sool aitab aeglustada üraskite vees roiskumist, et pikendada feromooni lõhna levikut. Tänu soolale ei ole vaja püünist ka iganädalaselt puhastada, vaid seda võib teha alles peale lendlemise lõppemist kui just püünis varem täis ei saa. Püünise vihmavee ärajuhtimissüsteem hoiab ära soolalahuse lahjenemise.

Püünisekomplektide tellimiseks võta ühendust lähima ühistuga.

Vaata ka Keskkonnaministeeriumi koostatud juhendit üraskite ära tundmiseks ja ära hoidmiseks meie teabekeskuses.