Aasta puu 2020: Kuusevaik on imerohi
Veel paarkümmend aastat tagasi võis meie metsades kohata okaspuid, mille koore sisse olid lõigatud sügavad krammid, mis moodustasid omamoodi linnusule moodi mustri. Selle all oli plekist torbik. Sellist meetodit kasutati vaigu, peamiselt männi-, vähem ka kuusevaigu kogumiseks (vaigud on koostiselt enam-vähem sarnased, aga mänd eritab vaiku tunduvalt rohkem kui kuusk). Looduslik vaik läks omakorda edasi keemiatööstuse tooraineks. Hiljem aga võeti kasutusele juba teised ained ning tänapäevaks on okaspuude suuremahuline vaigu kogumine unustatud kunst.
Samas on näiteks kuusevaik olnud juba aastatuhandeid siinkandis hinnatud aine. Nii võib kuusevaiku pidada ka närimiskummi kaugeks eelkäijaks, mida tunti juba enne meie ajaarvamist. Põhjamaades näriti vaiku kohati veel eelmisel sajandil. Närimisvaiguks võeti kuiv, läbipaistev, kõvastunud (mitu aastat vana) vaik: tükid pandi suhu ja hakati aeglaselt mäluma. Et vaikainete kibe maitse ärritas süljenäärmeid, siis nõristus suuõõnde ohtralt sülge. Kogunev sülg uhtis vesilahustuvad komponendid vaigust ja need sülitati välja. Mälumise ja sülje koosmõjul kujunes vaigutükkidest lõpuks sitke aromaatne punane mass, mis maitses meeldivalt, nii et võis kaua närida. Lõpuks muutus vaigukämp suus pudedaks ja mälumine tuli lõpetada. Kuusevaik puhastas suuõõnt mikroobidest, hoidis hambad valgete ja tervetena ning vältis ka igemete haigusi.
Kuid rohkem on kuusevaik tuntud kui ravim – kas puhtal kujul või salvi-tinktuurina. Ühe tugevama loodusliku antiseptikuna on vaiku kasutatud haavaravis – vaiguga on ravitud nii vanu mädanevaid haavu, põletushaavu, lõike- ja torkehaavu, ekseeme, kannalõhesid, aga ka putukahammustusi. Väiksemate vigastuste puhul võidi värsket vaiku määrida otse vigastusele, suuremaid haavu aga raviti kuusevaigusalviga. Selle keetmiseks on teada mitmeid retsepte, mõned neist on antud ka artikli lõpus, kuid traditsiooniliselt valmistatakse vaigusalvi 1 osast kuusevaigust, 1 osast rasvast ja 1 osast mesilasvahast, mis sulatatakse koos ning saadud salvi määritakse häda tegevale kohale. Vaiku võib sulatada ka õliga, kuid siis tuleb sisse sulatada ka umbes kümnendiku jagu mesilasvaha, mis annab saadusele õige konsistentsi.
Lisaks sellele on kuusevaik ka seenevastane, nii soovitatakse kasutada kuusevaiku ka küüneseene raaviks. Küll aga tuleb siis vaiku kasutada vähemalt pool aastat iga päev, et tulemused oleksid märgatavad. Vaiku on lisatud ka seebikeetmise segusse, selline seep vahutab hästi ja on mõnusa vaigulõhnaga.
Oma tarbeks saab väikese koguse kuusevaiku koguda kasvavate puude küljest, parim aeg on selleks talv, sest siis on vaik kõva ning ei kleepu. Salvide tegemiseks peetaksegi parimaks just paar aastat vana vaiku, mitte vedelat ja värsket.
Rahvatarkusi kuusevaigu salvi kohta
Allikas herba.folklore.ee
Haava puhastamise plaastert tehtakse järgmiselt: (nõret) kuusevaiku, maget võid (ehk lambarasva) ja vaha tuleb ühepaljuselt kokku segada ja siis seda paraja tule pääl keeta, nii et ta ära jahtudes paras salvipaksune on. Mida rohkem aga haav paranema hakkab, seda rohkem tuleb vaha osa – salvi keetmise juures – rohkendada, sest vaha edendab haava kinnikasvamist. Seda plaastert tuleb nagu ikka puhta linase närtsudega haava pääle panna ja kohe jälle uus panna, kui see mädaseks on saanud. Kuid peaasi on aga see, et selleks tarvitatud vaik aga ainult nõrevaik on.
Kui inimene ennast haavanud, siis võta üks jagu kuuse vaiku, magedat lambarasva ja meevaha, keeda neist üks salv, pane haava peale. See parandavat haava ruttu ära ja ei lase mädanema minna.
Hoavasalvi võid ka sedaviisi teha. Võta vana sia rasva (see on ploomirasv) ja mesilaste ehk linnumagusad, meevaha ja kuusepuu küllest korja sulavaiku, ja magedad võid ja viina. Ja siis keeda, ja sulata see segamini kokku. Ja lase siis ära hanguda ja pane seda salvi hoava piale, mis vanaks ja pahaks on läind. See salv kisub kõik viha hoava seest välla ja parandab ära. Seda salvi võid hobuse vana hoava piale panna, see parandab hobuse hoavad, ruttu ära. Ka üheksa puu salvi võid hobuse hoava piale panna. See on ka hia.
Haavapõletik ehk rikkiläinud haava peale keedetakse järgmine salv: 1 osa mett, 1 osa kuusevaiku, 1 osa rukkijahu ja 0,5 osa värsket rukkiorast segatakse kokku ja keedetakse hästi pehmeks. Seda hoitakse ka salvina alal kuni tarvituseni.
Umbe. Lõhki aetud ehk millekagi torgatud haav, kuhu mustus sisse on läinud ja hakkab paistetama ja mäda tekitama. Võetakse 2 osa kuusevaiku ja 1 osa värsket võid, keedetas segi ja pannakse peale. Ka mässitas paistetanud koht takjalehe sisse.