Metsa tuleb armastada

Metsa tuleb armastada!

Läinud laupäeval selgus Haapsalus parim erametsamajandaja. Sel aastal tunnustati nii Lääne-Virumaa metsaomanikku, Rakvere Metsaühistu liiget ja ühte eestvedajat Lauri Salumäed.

25. korda korraldatud konkursi žürii paistab Salumäe silma põhjalike teadmiste, järjekindla tegevuse ja selgete sihtidega oma metsa majandamisel. Säästva metsamajandamise kinnituseks on tal ka FSC sertifikaat, mille nõuetele peavad vastama kõik pere metsades tehtud tööd.

Tegelikult on parimaks metsamajandajaks saada väga lihtne – selleks peab metsa armastama! Nii iseloomustas Lauri Salumäe tegemisi tema abikaasa, kes samuti osaleb aktiivselt pere metsade majandamisel. Lauri ise on väljaütlemistes tagasihoidlik. „Ma ise nii kõvu sõnu ei kasutaks. Aga mets meeldib mulle väga, mets on väärtus ja selle nimelt tuleb kõik teha.“

parim metsamajandaja lauri salumäe Metsaühistu

 

Armastus metsa vastu ei ole aga ühepäevane. „See on tekkinud ajapikku – idanenud ja kasvanud. Aga see kestab ikka edasi ja areneb, loodetavasti ilusa lõpuni,“ sõnab Salumäe. Tõelise armastuse tekkimiseks tuleb aga metsa tunda. „Metsas pole vähetähtsaid detaile, kõik, mis metsa ja metsandust mõjutab, on oluline. Aga siis tuleb ka professionaalsus ja nagu öeldud – armastus.“

Parimaks metsamajandajaks saamine tähendab ka seda, et aasta pärast tuleb võõrustada huvilisi oma metsas. Kas selleks on kõik valmis? Salumäe arvab, et kõik on valmis. „Metsa on olemas. Selle aasta kevadel sai sisse seatud ka matkarada. Nii et midagi spetsiaalselt sättima ei pea.“

Lisaks eeskujulikuks metsamajandajaks olemisele o n Lauri Salumäe ka aktiivne Metsaühistu arendaja. Paljuski tänu tema tegevusele on Rakvere Metsaühistu praegu üks Eesti parimaid.

Rakvere Metsaühistu tegevjuhina oli Salumäe ametis 16 aastat, aastatel 2000-2016. Praegu jätkab ta ühistu nõukogu liikmena. Tegevjuhina tõi Salumäe ühistu välja madalseisust, tema ametiajal muudeti Rakvere Metsaühistu ka tulundusühistuks. Nende aastate jooksul sai Rakvere Metsaühistu tegevus uue hingamise – tegevus oli aktiivne ja juurde tuli hulgaliselt liikmeid. Ka laienes metsaühistu teenuste ring – lisaks metsatöödele hakkas ühistu abistama oma liikmeid toetuste taotlemisel, metsamajanduskavade tellimisel, lisandus nõustamisteenus. „Me mõtlesime algusest peale, et metsaühistu peab pakkuma oma liikmetele kõiki neid teenuseid, mida metsaomanik iganes vajab,“ meenutab Salumäe. „Sellega me erinesime paljudest teistest üheksakümnendate metsaühistutest. Paljud neist oli nii-öelda „kohviklubid“, peatähelepanu läks liikmete omavahelisele suhtlemisele. Meie aga pakkusime algusest peale metsa majandamise teenust. Nüüd teevad seda peaaegu kõik ühistud,“ lisab Salumäe.

Palju õnne Lauri Salumäele ja teistele tublidele erametsaomanikele!

Seotud artikklid: