Metsaregister kui Eesti metsade andmeallikas

Õige tihti viidatakse metsast rääkides andmete allikana metsaregistrile. Tegemist ongi kõige olulisema allikaga, kuna metsaregistrisse koonduvad andmed kõigi Eesti metsade kohta – olgu need siis era- või riigimetsad.

Metsavarude arvestuse riiklik register ehk metsaregister asutati vabariigi valitsuse 7. oktoobri 1999. a. määrusega. Registri eesmärk on pidada arvestust metsa pindala, tagavara, paiknevuse ja seisundi üle ning teha andmed kättesaadavaks.

Registri objekt on metsaeraldis: metsaseaduse kohaselt tehtava metsa inventeerimise käigus eraldi üksusena kirjeldatud, pinnalt terviklik metsaosa. Näiteks on metsaregistris kirjeldatud metsamaa boniteet, kasvukohatüüp, esimese ja teise rinde ning üksikpuude rinnete kõik puuliigid (ühtlasi vanus, diameeter, rinnaspindala, päritolu, tagavara jne.). Samuti on registris kavandatud metsamajandustööd, eeldatavad kahjustused ja iseärasused.

Andmed metsaregistrisse tulevad mitmest allikast, üheks neist on metsateatised, millega erametsaomanikud peavad riiki informeerima kavandatavast metsaraiest, metsauuendamisest või metsakahjustustest. Metsateatiste esitamise kohustus kehtib aastast 1995.

Keskkonnaagentuuri andmetel on praegu metsaregistris andmed ligikaudu 2 miljoni hektari metsamaa kohta ehk siis andmeid leiab sealt 86% metsmaa kohta. Andmeid erametsamaade kohta on registris ligikaudu miljoni hektari ulatuses, samas üle kahesaja tuhande hektari kohta on andmed vanemad kui kümme aastat.

Olulisemaks metsaregistri andemete allikaks on aga metsade inventeerimise andmed. Erametsaomanike metsade inventeerimist teevad litsentseeritud metsakorraldajad, töö käigus kogutakse mitmesuguseid metsa iseloomustavaid andmeid, mis lõpuks jõuavad a metsaregistrisse. Kehtivate metsa inventeerimisandmete olemasolu metsaregistris on paljudele metsaomanikele oluline, alates 2009. aastast on see oluline mitmete raiete tegemises ja toetuste taotlemiseks. Metsakorraldustööde litsents on antud 49-le ettevõttele üle Eesti, andmed nende kohta on leitavad Keskkonnaagentuuri kodulehelt.

Metsa inventeerimise protsess algab metsaomaniku soovist seda teha. Metsakorraldaja tutvub seejärel metsaomandi kohta olemasolevate andmetega ning kogub neid juurde – metsas kohapeal ja teistest dokumentidest. Kui andmed koos, edastab ta need metsaregistrile. Keskkonnaagentuur kontrollib kõiki registrisse esitatud andmeid, kümnendik kontrollimistest toimub kohapeal metsas. Kindlasti kontrollitakse looduses neid inventeerimisandmeid, mis tunduvad olevat vastuolus olemasolevate ortofotodega.

Paljud andmed metsade kohta on metsaregistri avaliku rakenduse kaudu nähtavad kõigile huvilistele. Nii saab igaüks vaadata, kas mingi metsamaa puhul on tegemist era- või riigimetsaga ja kas antud maatükil kehtivad mingid piirangud, näiteks looduskaitselised. Riigimetsa puhul on võimalik vaadata ka metsa takseerandmeid, nagu puidutagavara, rinnaspindala, juurdekasv jne. Erametsade puhul niipalju avalikke andmeid pole, eelkõige on mitteavalikud olulised metsa majandusandmed, samuti omaniku andmed.

Erametsa kohta näeb kõiki andmeid juhul, kui omanik ise on andmed metsa kohta avalikuks muutnud. Senini oli see kohustuslik juhul, kui metsaomanik soovis esitada metsateatist elektrooniliste kanalite kaudu otse metsaregistrisse. Metsaseaduse muudatuste järgi andmete avalikustamise nõue aga kaob.

Esimesest septembrist hakkasid kehtime mitmed metsaseaduse muudatused, nii mõnedki neist on seotud ka metsaregistriga. Nii on erametsaomanikel jätkuvalt võimalus esitada metsaregistrisse elektrooniliste kanalite kaudu metsateatis, mille suhtes toimub esmalt automaatkontroll. Nõuetele vastava taotluse korral selgub raieõigus e-keskkonnas loetud minutitega, kui menetlus ei vaja Keskkonnaameti hinnangut.

Metsaregistri teemakaardid

Üheks metsaregistri võibolla veel vähetuntud rakenduseks on võimalus vaadata teemakaardilt võimalikke uuendusraiete, sh lageraiete piirkondi. Sealjuures peab aga vaataja arvestama sellega, et teemakaart kajastab viimaste inventeerimiste andmeid ning teemakaart ei arvesta ka metsaseaduses ettenähtud piirangutega (näiteks kõrvuti asetsevate alade summaarne pindala ja naaberala uuenemine).

Seepärast tuleb meeles pidada, et metsaregistri teemakaardi andmed ei anna mingit alust uuendusraiete tegemiseks ja kavandamiseks, tegu on vaid informatiivsete andmetega.
Teemakaardi ja tegeliku elu andmed ei pruugi ka kokku langeda, näiteks võib olla kaardil kujutatud mets olla looduses juba kadunud. Eriti palju võib selliseid juhtumeid ette tulla Valgamaal, mida räsis aastatagune torm. Kui metsala kohta pole uusi inventeerimisandmeid registris olemas, ongi võimalus vastuolude tekkimiseks.

Värskemad andmed on aga leitavad ortofotolt, kus metsatundjatele leidub palju infot. Selgelt on näha raiutud alad, näiteks on lehtpuumets oluliselt heledam kui okaspuumets.

Metsaregistri avaliku vaatega saab tutvuda aadressil register.metsad.ee/avalik ja metsateatise esitamiseks aitab vajadusel metsateatise-esitamise-kasutusjuhend.

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Põllumehe Teataja, selle ja teiste maaeluteemaliste artiklitega saate tutvuda aadressil pollumeheteataja.ee.