• Metsaühistu 10 Archives - Metsaühistu

Metsaühistu pakub metsa majandamisel omanikule kindlust

Kui metsaomanikelt küsida, miks tekkis neil otsus liituda Metsaühistuga, siis väga tihti alustatakse vajadusest saada nõuandeid. Hiljem on tekkinud vajadus juba erinevate teenuste järele, kuid esmane nõuanne – mida oma metsaga teha – on üks peamisi motivaatoreid Metsaühistu perre astumiseks. Samadest ajenditest rääkisid ka kaks metsaomanikku – Harjumaal ja Läänemaal metsa omav Mati Sepp ning Harjumaal Saue-kandis tegutsev Hannes Matsina. Metsandus ei ole kummagi mehe jaoks põhiline tegev...
Loe edasi

Staažikas metsaühistu liige metsaomanik Jüri Kriisemann

Kui praegu on Eestis ligikaudu 12% erametsaomanikest liitunud metsaühistutega, siis kümme aastat tagasi oli see protsent tunduvalt väiksem – vaid 2,6% erametsaomanikest osales ühistegevuses. Samas võib öelda, et kes kord ühistuga liitunud, see enam sealt ei lahku! Nüüd, kui tähistame Metsaühistu kümnendat juubelit, otsisime üles metsaomaniku, kes Metsaühistusse, täpsemalt Põhja-Eesti Metsaühistusse on kuulunud kümme aastat. Harjumaal elav Jüri Kriisemann kinnitas, et tookordset otsust p...
Loe edasi

Keskmine metsaomanik aastal 2009

Milline on Eesti keskmine erametsaomanik? Sellele küsimusele vastas Metsaühistu läinud aastal, kui panime kokku koondportree Aivar Tammest – Harjumaal elavast erametsaomanikust. Nüüd vaatame aga kaugemale ajalukku ja portreteerime Andres Tamme – keskmist metsaomanikku aastast 2009. Etteruttavalt võib öelda, et erinevusi Aivarist väga palju ei ole, eriti mis puudutab metsaomandit. Andrese elluäratamiseks kasutasime aastaraamatu Mets 2009, uuringu „Eesti erametsaomandi struktuur ja kasutam...
Loe edasi

Metsatehnika on muutunud kümne aastaga nutikamaks

Kümme aastat tagasi, kui alguse sai ka Metsaühistu, oli igasugune metsatehnika jõudnud metsaomanikeni juba ammu. Mootorsaed, võsalõikurid, harvesterid ja forvarderid olid igapäevased ning paljud neist teevad oma tööd veel praegugi. Siiski on mõned asjad metsatehnikas kümne aastaga muutunud küll. Näiteks praegused mootorsaed on kergemad, vähem lärmakamad ja väiksema vibratsiooniga kui kümne aasta tagused. Sama käib ka võsalõikajate kohta. Samuti on mõned profiklassi saed varustatud kiibi...
Loe edasi

2009. aasta kevadel kukkusid puiduhinnad madalaimale tasemele

Kümme aastata tagasi, aastal 2009, oli majandussurutis ehk kõnekeeles „masu“ poole peal. Kas masu lõpp oli sama aasta lõpus või 2010. aastal, selle üle majandusteadlased vaidlesid, kuid metsaomanik kümme aastat tagasi sellega enda pead ei vaevanud. Pigem pani teda muretsema puidu hind ja metsamaterjali müügivõimalused. 2009. aasta algas lootusrikkalt, kuid lootus ei kestnud kaua – varem maailmaturul valitsenud puidunappus asendus ülepakkumisega ning hinnad kukkusid langusesse. See ei jä...
Loe edasi

Keskühistu Eramets andis metsanduses ühistegevusele uue hingamise

Kuigi esimesed metsaühistud asutati taasiseseisvunud Eestis rohkem kui kakskümmend aastat tagasi, ei olnud algusaastate metsaühistud sellised nagu praegu. Üheks suurimaks erinevuseks oli see, et metsaühistud keskendusid nn „pehmetele“ tegevustele – nõustamised, koolitused ja toetuste tutvustamine. Metssade majandamisega tookord enamasti ei tegeletud. Olukord hakkas muutuma peale aastat 2000, kui Soome-Rootsi eeskujul ...
Loe edasi