• Metsaühistu® Archives - Page 37 of 40 - Metsaühistu

Erametsaomanik rahaahnusest metsa ei raiu!

Kuus aastata tagasi otsustas Tagmar Tigane hakata Võrumaa metsaomanikele pakkuma erinevaid metsatöid. Kuue aastaga on tekkinud kindlad kliendid, ettevõte on kasvanud ja arenenud ning vaatab optimistlikult tulevikku. Nii võiks lühidalt kokku võtta OÜ Metsaru loo. „Tegelikult ma päris täpselt ei teagi, miks ma metsandust õppima l...

Energiapuiduga tegeledes on sertifitseerimine oluline

Metsaühistu esindajad tutvusid Tallinnas puitkütuste tarneahela sertifitseerimissüsteemiga SBP. SBP (Sustainable Biomass Partnership) on sertifitseerimissüsteem, mille asutasid Euroopa suurimad biomassi, peamiselt graanulite tarbijad. SBP visiooniks on majanduslikult jätkusuutlik, keskkonnasõbralik ning sotsiaalselt õiglane puiduhakke ja -pelletite tarneahel. Sertifitseerimissüsteemi tutvustava seminari korraldas 3. oktoobril SA Erametsakeskus. SBP sertifikaadi mitmed nõuded on sarnased...

Metsaga tuleb tutvust teha juba varakult!

Läänemaa Metsaühistu on üks neist, kes tegelevad aktiivselt metsandusalaste teadmiste levitamisega erinevatele inimgruppidele. Väga oluliseks peetakse laste ja noorte tutvustamist metsa ja metsandusega. Kuna kõige parem õpetaja on isiklik kogemus, võttis Läänemaa Metsaühistu ette ja viis Haapsalu põhikooli 8. klassi poisid metsa. Kaugele polnud vaja minnagi – Haapsalu linnale kuulub ligi kolmsada hektarit metsa. Sissejuhatuseks uuris Läänemaa Metsaühistu tegevjuht Mikk Link poistelt, et...

EPKK Keskkonnatoimkond arutas metsa küsimusi

19. septembril toimunud EPKK keskkonnatoimkonna koosolekul esinesid EMÜ professor Veiko Uri, Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialistid Allan Sims ja Enn Pärt. Ühiskonnas on tekkinud hirm, et Eesti metsi raiutakse rohkem kui neid juurde kasvab. Metsi jätkusuutlikuks majandamiseks on oluline teada Eesti metsade olukorda. Võrreldes sajanditaguse ajaga on Eesti metsade pindala suurenenud. Kui 1958.a oli Eesti metsasus 29%, siis sellel aastal on see juba 53%. Kordades on kasvanud metsade tagava...

Aasta tormist. Valgamaa kogemus.

Läinud aasta kolmas juuli jääb ilmselt paljudele metsaomanikele kauaks meelde. Lüllemäel elav Leonid Avtomonov meenutab nii: „Ise nägime pealt. Oli suur tuul, lendas kuur, lendas kasvuhoone. Ja siis vajus mets külili. See kõik juhtus vast kümne sekundi jooksul. Tuul tugevnes, tugevnes – ja siis nagu paisu tagant pääsedes surus kõik maha. Mets kadus äkki. Ja siis muutus valgeks. Naabrimees ütles ka, et tal pole elu sees nii valge olnud.“ Avtomonovil sai tormiga hukka üle kuue hektari met...

Juurepess – kuuse ja männi seenhaigused

Siin-seal võib raielankidel kohata kände, eriti kuusekände, mis on värvunud roheliseks. Tihti on rohelisel pinnal veel beežikaid laike. Esmapilgul ehatav vaatepilt näitab tegelikult hoolitsust uue metsapõlvkonna ees – roheliseks värvuvad kännud, mida on töödeldud juurepessu vastase ainega.

Erametsades kestavad sügisesed metsauuendustööd.

Võrumaa Metsaühistus on käes kiired päevad - ühistu liikmed tegelevad metsa uuendamisega. Metsaühistu tegevust korraldav Erki Sok rääkis, et ühistu abi kasutavad metsaomanikud metsauuendamisel järjest aktiivsemalt: "Meie abil toimub hetkel nii ühine istikute tellimine sügisese metsaistutuse ja täiendamise tarbeks, maapinna ettevalmistamine ja istikute istutamise korraldamine."

Tööd alustas uuenenud metsaregister

11. septembril alustas tööd uuendatud Metsaregister. Peaaegu kolm aastat kestnud arendustööde tulemusena loodi portaal, kuhu on kokku koondatud mitmed varasemalt eraldi asunud teenused - metsaregistri avalik veebiteenus, e-metsateatise teenus ja inventeerimisandmete edastamise teenus. Metsaregistri aadress jäi samaks - register.metsad.ee

Sügisel tuleb metsa hooldada!

Käes on aeg kevadel istutatud metsataimi hooldada ja valgustusraiet teha. Väikesi puutaimi ohustab kiirekasvuline rohttaimestik. Puude ümbert tuleb hein ära niita, kitkuda või maha tallata. Niitmiseks kasuta vikatit, rohulõikurit või trimmerit, aga ole ettevaatlik, et kasvavad puud viga ei saaks. Rohu eemaldamine parandab noorte puude valgus- ja toitetingimusi. Kui alal kasvab kuni meetri kõrguseid kuuski, siis madalamates niisketes kohtades (nn külmalohkudes) jäta kasvama mõned lehtpuu...

Torm kahjustas metsa. Mida teha?

Kahel nädalavahetusel Eestit tabanud tugevad äikesehood ja sellega kaasnevad tuulepuhangud ei jätnud puutumata ka metsi. Enam said  kannatanud Lääne-, Rapla-, Harju-, Järva- ja Viljandimaa metsad. Samas ei ole tormikahjustused ka nii suured, et peaks rääkima erakordsetest kahjudest. Metsakonsulent Ülle Läll Järvamaal teguts...