ulukikahjustus Archives - Metsaühistu

Tänavuse aasta puu tamme puit on väga kõva

Tänavune aasta puu on harilik tamm, mis Eestis levib puistutes enam Lääne-Eestis ja saartel. Eelmisel aastal võitis Euroopa aasta puu konkursi Fabrykanti tamm Poolast. Tänavusel aasta puu valimisel esindab Eestit aga Viiralti tamm, mis kasvab Viljandi lähedal Vana-Võidu külas. Nimetatud tammede puit ilmselt kunagi kasutusse ei jõua, aga üldiselt on tamme puit väga hinnatud.
Loe edasi

Käes on aeg ennetada ulukikahjustusi

Pea igal metsaomanikul, kes on oma metsa uuendanud, on oma kokkupuude ulukitega. Üks Põlvamaa mees rääkis järgmise loo: “ Paar aastat tagasi männiga uuendatud metsatukk on mul just maja taga. Ühel õhtul vaatasin aknast välja ja mida ma näen – metskits maiustab otse keset noorendikku. Läksin välja, kits pani selle peale plehku. No nii, mõtlesin – mändide seas nüüd korralik laastamine tehtud. Aga kui läksin sinna söömapaika kohale, siis nägin – männid täitsa puutumata ja kits oli söönud va...
Loe edasi

Läheneb metsameetme toetuse tähtaeg

Sel aastal on metsameetme (Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus) toetuse taotluste vastuvõtutähtajad varajased. Erametsakeskus alustab taotluste vastuvõttu juba 5. veebruaril. Kuna metsaühistute ühistaotlused tuleb esitada 25. veebruariks, esita oma taotlused metsaühistule varakult. Sel aastal toetatakse:
  • Hooldusraiet kuni 30-aastases puistus (toetuse suurus 159 €/ha)
  • Kasvavate puude laasimist (toetuse suurus 102 €/ha)
  • ...
    Loe edasi

Ulukikahjustused metsas on tõsine probleem

Pea iga metsaomanik on Eestis kokku puutunud ulukikahjustustega metsas. Pole ka ime, sest käesoleval aastal elab Keskkonnaameti andmetel Eesti metsades ligikaudu 11 tuhat põtra, 120-130 tuhat metskitse (kelle arvukus järjest kasvab) ja 3300 punahirve (peamiselt küll saartel, mandril on neid alla tuhande isendi). Iga täiskasvanud põder sööb iga päev 20-30 kilo puude ja põõsaste võrseid, lehti, okkaid ja koort, suvel ...
Loe edasi

Sügisene kultuurihooldus ennetab taimede kahjustusi

Sügisel vajavad hooldust nii kevadel kui varasematel aastatel istutatud metsataimed, et päästa need suvel vohanud rohttaimedest ning ennetada taimekahjustusi. Viljakale maale istutatud metsakultuuri tuleks hooldada istutamisjärgsetel aastatel mitu korda, viimane hoolduskord ongi õige ette võtta sügisepoole, septembrikuus. Kindlasti tuleb siis eemaldada kulu, mis taimedele langedes võib need maha koolutada. Kuivanud ...
Loe edasi

Ulukikahjustuste ennetamiseks on vaja pikalt ette mõtelda

Läinud aastal loendati Eesti metsades 130-140 tuhat metskitse, 12-13 tuhat põtra ning 7-8 tuhat punahirve (Keskkonnaagentuuri andmed). Need on suured arvud ning ilmselt on iga metsaomanik Eestis kokku puutunud ulukikahjustustega. Kel on ära söödud noorendik, kes pisut vanemas metsas sarvi sügatud. Kuidas aga metsaomanikuna toime tulla ja neid võimalikke kahjustusi vähendada? Kindlasti on üheks võimaluseks aktiivne suhtlus oma piirkonna jahimeestega. Loomasõbralikumaks võimaluseks on aga ...
Loe edasi

SINU METS – JUUNI 2020

Ilmunud on värske metsaomanike õppeleht Sinu Mets. Suvenumber annab teada, kuidas metsaomanik saab ohjeldada kuuse-kooreüraskit, mis muutused on toimunud metsaregistris ja mida sisaldab uus erametsaomanike tulumaksusoodustus. Samuti on jutuks metsamaaparandus, ulukikahjustused ja palju muud huvitavat. LOE VÄRSKET ÕPPELEHTE SINU METS
Loe edasi

Kodukits võib metsas palju kahju teha

Põlvamaa Metsaühistu metsameistri Erki Vinni ja jahimehest metsandusspetsialisti Priit Põllumäe muutsid mõtlikuks pildid ühest kahjustatud metsast. „Kummaline kahjustus, oleks nagu põder, aga midagi on teisiti,“ sõnas kogenud metsamees. „Seda on teinud uluk, aga missugune…,“ jäi ka asjatundlik jahimees mõttesse. Vinni ja Põllumäe ei eksinud, kahjustajaks ei ole tõesti põder, vaid hoopis kodukits. Kodukitse üheks lemmikroaks on puude võrsed, lehed ja koor. Söögiks kõlbavad peaaegu kõik p...
Loe edasi

Metsameede ootab taotlejaid

Esmaspäeval (28. mail) algab metsameetme, Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus, toetuse taotluste vastuvõtmine. Toetust saab taotleda metsaühistu või erametsaomanik, kes võib olla kas füüsiline isik, FIE või mikroettevõtja (mikroettevõtja annab tööd vähem kui 10 inimesele ja aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot). Taotlusi saab esitada 8. juunini. Metsaomanikud saavad metsameetme toetust taotleda hooldusraieks kuni 30aastase...
Loe edasi

Millele peaksid ühis- ja kaasomanikud pöörama tähelepanu metsandustoetuste taotlemisel?

Käesolevast aastast jõustunud uus tulumaksuseadus tõi endaga kaasa muudatusi, mida metsaomanikud peaksid kindlasti metsade majandamisel ja toetuste taotlemisel arvestama. Kõige rohkem metsaomanikke puudutavad muudatused on seotud aastatulust sõltuva maksuvaba tulu arvestamisega ja abikaasade ühisdeklaratsioonide kadumisega. Kuna maksuvaba tulu suurus sõltub kogu aasta tulust, tuleks oma metsa majandamise ja toetustega seotud sissetulekuid läbimõeldult planeerida ning vormistada. Kindlast...
Loe edasi