Uudised - Metsaühistu

Läti metsaomanikke teeb Metsaühistu kadedaks

Läinud nädalal said ligi poolsada Läti erametsaomanikku aimu, kuidas toimivad meie metsaühistud. Läti Metsaomanike Assotsiatsiooni ja SA Erametsakeskuse korraldatud visiidi käigus tutvuti lähemalt Valgamaa Metsaühistu tegemistega.

Jaanus_Atso_ArnisPildil vasakult Arnis Muižnieks (Läti Metsaomanike assotsiatsioon), Jaanus Aun (SA Erametsakeskus) ja Atso Adson (Valgamaa Metsaühistu)

Tartu-Valga maantee ääres asuvas Killinge külas võttis külalised vastu Valgamaa Metsaühistu juhatuse liige Atso Adson. Seda, mida näidata, oli kohapeal rohkesti. Nimelt asub otse maantee ääres üks metsaomand, kus töid on korraldanud ainult Valgamaa Metsaühistu.

„Omanikuga olen ma kohtunud ainult korra, enamasti suhtleme meili või telefoni teel,“ selgitas Adson. Ja lisas taustaks, et omanik ise elab Tallinnas ning Valgamaal tihti ei käi. Et aga omanik soovib siiski metsa majandada, otsiski ta üles Metsaühistu. „Esimesed tööd tegime siin juba aastaid tagasi. Ühistu on korraldanud erinevates metsaosades raiet ja saadud puidu müüki, langil maapinna ettevalmistust ja metsauuendust, siin kõrval tegime ka valgustusraiet. Omanik on väga rahul, et tal on kohapeal partner, keda ta saab usaldada ja kes korraldab tema eest kõik tööd“ rääkis Adson. Läti külaliste küsimusele, et palju see teenus metsaomanikule ka maksma läheb, oli Adsoni vastus lihtne – kümme eurot aastas ehk siis Valgamaa Metsaühistu aastane liikmemaks. „Metsaühistu ongi selleks, et liikmetel oleks lihtsam oma metsaasju korraldada,“ tõdes Valgamaa metsamees.

IT_lahendusedMõnda metsanduse IT-lahendust said külalised näha ka välitingimustes

Suurt huvi pakkusid Läti metsaomanikele ka meie metsanduses kasutatavad IT-lahendused. Kas tõesti ei ole vaja iga kord käia langi piire looduses määramas, vaid usaldada saab kaardirakendust? Kas tõesti saab metsateatise esitada arvuti tagant lahkumata? Need olid vaid mõned teemad, mida Läti külalised esitasid. Kuna ka Lätis käib aktiivne e-teenuste arendamine, on teema sealsetele metsaomanikele huvipakkuv. „Asjaajamise teeks lihtsamaks kasvõi see, kui enam ei peaks raielangil säilikpuid eraldi värviga märgistama,“ rääkis üks külalistest. Samas oli ta rõõmus selle üle, et enam ei pea metsatööde ettevalmistamisel esitama riigiametitele kinnitamiseks tööde eskiisi. „Need asjad on Eestis tunduvalt paremad kui meil,“ tõdes naaberriigi metsaomanik.

Latlased_1Eesti mets on Läti metsaga ära vahetamiseni sarnane!

„Ühistute süsteem Eestis on selline, mille poole meiegi püüdleme,“ kinnitas ka Läti Metsaomanike Assotsiatsiooni juhatuse esimees Arnis Muižnieks. „Lätis on ligikaudu nelikümmend metsaühistut, kuid aktiivsed on neist vaid kümmekond. Läti ühistus tegelevad peamiselt metsaomanike nõustamisega, korraldavad õppepäevi, abistavad toetuste taotlemisel ja erinevate projektide ettevalmistamisel. Metsatöid meie ühistud aga ei korralda, sellega peab iga metsaomanik ise tegelema. Eestis näeme, kuidas ühistud saavad metsaomanike elu kergemaks muuta ja tegelikult nii ka metsade väärtust tõsta,“ rääkis Muižnieks.

Latlased_2Asjatundlikud küsimused nõudsid asjatundlikke vastuseid

Läti Metsaomanike Assotsiatsiooni kohta lisas Muižnieks, et tegu on 2005. aastal asutatud metsaomanike organisatsiooniga, mille peamine eesmärk on metsaomanike huvide kaitsmine. „Läti metsaomanik saab toetusi samas mahus, mis Läti põllumeeski,“ rääkis Muižnieks. „Seda saavutada oli meil ehk veidi lihtsam kui Eestis, sest Lätis kuulub metsandus põllumajandusministeeriumi haldusalasse. Samuti oleme suutnud hoida metsa ja metsamaterjaliga tehtud tehingute maksumäärasid madalamatena. Lätis valmistatakse ette ulatuslikku maksureformi, oleme ka selles protsessis aktiivsed,“ selgitas Läti metsandusaktivist.

Seotud artikklid: