Jäme palk – kas metsaomaniku õnn või õnnetus?
Argimõtlemine ütleb, et mida jämedam palk, seda parem metsaomanikule. Tegelikkuses võib metsaomanik, kes raiub saja-aastast metsa, kus kasvavad puud on rohkem kui kuuekümne sentimeetrise diameetriga, saada väga halbade üllatuste osaliseks. Suure tõenäosusega ei sobi suurem osa sellisest metsast saadud palke muuks, kui küttepuudeks.
Sellise olukorra põhjus peitub looduses – vähemalt Eesti tingimustes on suurem osa vanadest ja ülijämedatest puudest mädapalgid. „Vaatamata väidetele, et Eestis on võimalik okaspuid kasvatada sajandite vanuseks, on ülijämedates palkides väga suur mädaniku osakaal,“ kinnitab AS Nordwood juhatuse liige Tõnu Ehrpais. Sama meelt on ka käsitööpalkmajade ehitaja, OÜ Hobbiton juhatuse liige Ragner Lõbu: „Oleme ise korra kasutanud 130-140 aastast männipalki , millest pea 20 % oli mädapalk.“
Sellest olukorrast tuleneb ka teine ülijämedate palkide kasutamist piirav asjaolu – suurem osa saeveskitest ei osta rohkem kui 60-sentimeetrise diameetriga palke. Piirangu paneb peale saeveskites kasutatav tehnoloogia. „Olenevalt saeveski seadmetest, see number ei ole alati 60 cm. Mõnel saeveskil on see number väiksem ja teisel suurem. Maksimaalne läbimõõt, mõõdetuna palgi jämedmast kohast, on peamiselt seotud konkreetse saeveski seadmete mõõtudest. Jämedamad palgid ei mahu saeraamist läbi. Näiteks Imavere saeveskis on maksimaalne läbimõõt, mõõdetuna palgi jämedamast kohast 58 cm,“ selgitab Stora Enso Eesti AS ostujuht Peeter Olesk.
„Maksimaalse läbimõõdu piirang tuleneb suuresti saetööstuse sisseseadest, mis piirab ära saetava palgi läbimõõdu. Meil on uuest hooajast maksimum läbimõõt 57 cm, mõnes teises saeveskis ka kuni 60 cm. Ülijämedate palkide jaoks on teised tehnoloogiad,“ lisab. AS Toftan ostujuht Jaanus Lehes.
Samas ei pea igapäevaselt puidutöötlemisega tegelevad inimesed probleemi ka väga suureks. Näiteks AS Toftani palgikoguses oli ülijämedaid palke vaid 1%. Samuti oleks suuremat osa nendest palkidest saanud kasutada. „2/3 juhtudel oleks piisanud peale langetamist ära lõigata 50 cm kaba ots (nt küttepuudeks) ja maksimum läbimõõt oleks mahtunud lubatud piiridesse,“ sõnab ettevõtte ostujuht.
Samuti tegutseb üle Eesti siin-seal mõningaid väiksemaid saeraame, mis suudavad lõigata ka ebastandardseid jämedaid palke, kuid neid ei ole väga palju ja metsaomanik peab arvestama suuremate kuludega.
Tihti kõlab ka soovitus müüa ülijämedaid palke palkmajatootjatele, kes pidavat neid Eesti turult tikutulega taga otsima. Palusime asja selgitada Eesti ühe tuntuma käsitööpalkmaja tootja OÜ Hobbiton juhatuse liikmel Ragner Lõbul. Lõbu on tegev ka MTÜs Vanajamaja, mis tegutseb traditsiooniliste ehitusvõtete uurimise ja tutvustamisega. Väga jämeda palgi kasutamist palkmajaehituses ta ei kinnita.
„Väga jämeda palgi kasutamist esineb Eesti käsitöö palkmajaehitajate hulgas üliharva,“ räägib Lõbu. „Teoreetiliselt on see võimalik, aga praktiliselt keeruline ja seotud paljude riskidega. Millest olulisemana tuleks märkida väga jämeda palgi pikk kuivamisaeg. Väga jämeda palgi kasutamisel puudub meil ka ajalooline traditsioon. Enamus meie 100-aastaseid palkmaju on ehitatud ca 22-26 cm jämedusega palkidest, sealhulgas enamus elumaju. Vanadest majade ehituspalkide järgi võib seega järeldada, et enamus ehituspalgist võeti maha 50-70 aastase metsana. Jutt käib nüüd loomulikult männi- ja kuusepuust. Lehtpuitu kasutati väga harva ja suure tõenäosusega pigem häda korral, nii on ikka üksikud haavapalgid seina eksinud.“
Aga kas erametsaomanikul on siiski võimalik müüa palke ka palkmajatootjatele? Lõbu sõnul tuleb enamus neile vajalikust palgist riigimetsast, kuid loomulikult ollakse nõus ostma palke ka erametsadest. Samas pole see väga levinud praktika. „Erametsade probleemiks on tihti see, et omal ajal jäid hooldusraied tegemata, seega on puit ehitaja jaoks võrreldes riigimetsaga kehvema kvaliteediga,“ nendib Lõbu.
Siit ka Metsaühistu soovitus kõigile erametsaomanikele – kui soovite metsast majanduslikku kasu ja jätta ka järeltulevatele põlvedele võimaluse saada metsast väärtuslikku puitmaterjali, siis tuleb metsa hooldada. Silmas tuleb pidada ka seda, et kõiki töid tuleb teha õigel ajal – nii hooldus- kui lõppraieid. Nõu saab alati lähimast Metsaühistust.