Pühapäevane sügistorm räsis ka metsi
Pühapäevane sügistorm ei jätnud vaid kümneid tuhandeid peresid elektrita, vaid kahjustas ka metsa. Kui suurel määral, on esialgu veel raske hinnata, kuid ennustada võib, et nii Saaremaal kui Lõuna-Eestis on metsad kannatada saanud.
„Käisin oma metsa vaatamas, ikka üsna palju puid on maas,“ rääkis Erki Sok Võrumaa Metsaühistust. Ta lisas, et torm murdis puid seekord vähemalt Võrumaa lõunaosas peamiselt ühe-kahekaupa. „Teede ääres siin-seal on ikka puid maas, kokkuvõttes päris hulga,“ lisas Sok. Kõigile metsaomanikele, eriti nendes piirkondades kus pühapäeval möllas tugevam tuul, paneb Sok südamele üht – kindlasti tuleks oma metsas käia ja vaadata, mis on juhtunud.
Ka Kalle Peterson Põlvamaa Metsaühistust rõhutab, et kindlasti peaksid metsaomanikud käima kontrollimas, mida torm metsas tegi. Eriti tuleks tema sõnul tähelepanu alla võtta maas olevad kuused. „Need tuleb kindlasti enne kevadet ära koristada. Muidu on ees oodata üraskirüüstet, mis võib olla veelgi hullem kui praeguse tormi tagajärjed,“ sõnab Peterson.
Nende nõuannetega liitub ka Keskkonnaameti metsaosakonna nõunik Jaanus Kala, kelle sõnul on praegu kõige olulisem saada kahjustuste ulatusest hea ülevaade. „Kui murdunud on üks-kaks puud ja need on sellises kohas, kust puid hõlpsalt kätte ei saa, siis võib need sinna jättagi. Kui need paar puud on tee ääres või muus kohas, kuhu hea ligipääs, võib need ära lõigata. Üks-kaks puud läheb ka selle reegli alla, et kuni 20 tihumeetrit võib metsaomanik oma metsast puid lõigata ilma asjale ametlikku käiku andmata,“ selgitab Kala.
Küll aga on olukord keerulisem, kui maas on suurem hulk puid või terve metsaosa. „Siis tuleb kindlasti teatis esitada,“ rõhutab Kala. Metsateatist on mugav esitada Metsaportaali kaudu, aadressil register.metsad.ee. Küll aga tasub enne teatise esitamist metsaomanikul konsulteerida näiteks metsaühistuga, sest vajalikud tööd võivad olla erinevad. „Kui tegemist on küpse metsaga, võib esitada kohe lageraieteatise ja kahjustatud metsaosa raiesse suunata. Keskealise ja noorema metsa puhul tuleb aga hinnata, millised tööd kõige otstarbekamad on. Mõnel juhul võib piisata harvendusraiest, rängemal juhul tuleb aga teha sanitaarraie,“ räägib Kala. Ja rõhutab veelkord, et kui metsaomanik kahtleb, mida oleks kõige otstarbekam teha, tuleb kindlasti metsaühistu spetsialistiga konsulteerida.
Metsaomaniku jaoks tähendab erinevate tööde vahel valimine ka erinevat ajakulu enne töödega alustamist – kui lageraie ja harvendusraie teatised läbivad üldjuhul automaatkontrolli ja vastus saabub minutitega, siis sanitaarraie või kahjustuse teatis läbib inimkontrolli. „See tähendab, et ametnik kontrollib asja, vajadusel käib ka metsa üle vaatamas. Kõige selle peale võib aega minna kuni paar nädalat, seaduse järgi oleme kohustatud vastuse andma kuni viieteistkümne päevaga,“ selgitab Jaanus Kala Keskkonnaameti tööd. Ja kuna kahjustusi on tormi järel palju, läheb rohkem aega neil, kes oma teatised esitavad hiljem.
Nii Keskkonnaamet kui Metsaühistu panevad kõigile erametsaomanikele südamele – kindlasti peaksid omanikud peale tormi tundma muret oma metsa seisukorra pärast. Ka siis, kui mets ei olnud teadaolevas tormipiirkonnas, tuleks kas ise käia vaatamas, või kui ise ei saa, siis paluda mõnda tuttavat, naabrit või piirkonnas tegutsevat metsaühistut. Ning kui kahjustusi on, siis neist andma teada nii Keskkonnaametile kui oma metsaühistule.
Loe lähemalt