2021. aasta parim erametsamajandaja: laske meil palun oma tööd teha
2021. aastal valiti Eesti parimaks metsamajandajaks Ida-Virumaa metsaomanik Gunnar Lepasaar, kelle jaoks oli parima metsamajandaja tiitlil aga kirbe kõrvalmaitse, sest looduskaitseliste piirangute tõttu on tema elutöö pandud sisuliselt pausile.
Gunnar Lepasaar elab Ida-Virumaal Oonurme külas, kus mets on aastasadu toonud inimestele leiva lauale. Erand pole ka Gunnar, kes majandab oma metsi 300 aastase ajalooga esivanemate talus.
Talude taastamise ajal õnnestus tal tagasi saada 45 hektarit talule kuulunud metsa, millele hiljem ostis ta veel juurde kaks kinnistut, mille riik oli oksjonile pannud. Praegu kuulub talule 185 hektarit metsa, kus on Gunnar ära teinud suure töö. 2001. aasta kurikuulus Tudu torm laastas mõne tunniga Lepasaare talus 3000 tm ulatuses metsa. Selle taastamiseks läks meeletu töö: tuli koristada tormimurd, istutada noor mets ja praegu meenutabki toonast tormi paarikümne aasta vanune kuusenoorendik.
Riigilt ostetud metsamaadele tegi ta EL-i rahade toel maaparanduse, rajas korralikud juurdepääsuteed ning tuletõrje veevõtukoha. Kuivendatud mets sai justkui uue hingamise ning kasvuhoo. Kogu see aastatepikkune töö oli põhjuseks, mis Gunnar pälvis mullu parima metsamajandaja tiitli.
Kuid kahjuks algas Gunnar Lepasaare elus aastaid tagasi kafkalik eluetapp, kus keskkonnakaitsjate initsiatiivil määrati 40 ha Lepasaare kuulunut raieküpset metsa lendorava piiranguvööndiks. Vähe sellest, lisaks piirati tänavu 28 kuuks metsatööd veel 40 hektaril, mis Gunnar Lepasaare sõnul tähendab, et tema metsandustööd on sisuliselt lõppenud. „Tulevik on igatahes väga tume, kuid metsandus on väga pika vinnaga, mistõttu ei kaota ka mina lootust, et ehk midagi muutub,“ ütles ta.
Siiski tõi tänavune aasta ka omajagu head. Gunnar istutas tänavu kaks korda varasemast enam metsa ja juba praegu on näha, et taimed on kenasti kasvama läinud. Kuna Oonurme kandis on viljakad metsamaad, siis on rohukasv meeletu, mistõttu tuleb teha korraliku kultuurihooldust. Kuid see Gunnarit ei kurvasta, sest noored puud saavad viljakal pinnal hea hoo sisse.
„Metsaomaniku jaoks on tänavu positiivne ka see, et küttepuu ja hakkepuidu hinnad on kahekordistunud, mis innustab metsaomanikke rohkem tegema hooldusraieid,“ rääkis Gunnar, kelle sõnul jääb erinevalt gaasi eest makstavast rahast küttepuudele kulutatud raha Eesti majandusse ringlema ning lõpuks võidame sellest kõik.
„Ma julgen väita, et pikas plaanis on see kriis isegi hea, sest väga mugav on Venemaa odavat gaasi kasutades rääkida looduse kaitsmisest, kuid nüüd näeme kõik, mis on selle gaasi tõeline hind ja ma loodan, et nüüd saadakse rohkem aru ka meie enda energiajulgeolekust,“ lisas ta.
Lisaks sellele teevad Gunnarile head meelt kõrged hinnad puiduturul, kuid paraku on see teadmine temale kibemagus, sest suurt osa oma küpsest metsast ta kasutada ei saa.
„Ehk saadakse kunagi aru, et me peame elama koos loodusega ja me ei saa kolida kõik linnadese,“ rääkis ta. „Jättes oma külad tühjaks, me sisuliselt hävitame Eesti, nii et laske meil palun teha oma tööd ja elada nii nagu elasid meie esivanemad.“