Metsaühistu ei ole kasumit nooliv firma vaid omanike ühendus
Meie metsanduslik maastik on üsna keeruline ning selles firmade, organisatsioonide ja liikumiste vahel orienteerumine on üpris keeruline ka sektoris töötavale inimesele. Kuidas see siis võiks tunduda metsaomanikule, kes igapäevaselt valdkonnas üldse ei tegutse? Esinenud on erinevate ettevõtete nimedega trikitamist, omanikele helistatakse „parimate pakkumistega“ eri firmade varjus ühest ja samast kontorist. Viimase aja trend on Metsaühistute poolt aastakümneid ehitatud usalduse omakasupüüdlik ärakasutamine.
Metsaühistu eristub selgelt
Kõige olulisem erinevus ja põhimõtteline eripära meie Metsaühistutes on see, et tegemist on omanike enda loodud ühendusega, mitte ettevõttega, kelle eesmärk on ärikasum. Metsaühistud (ühe erandiga) tegutsevad mittetulundusühingute vormis, mille liikmeteks (ja omanikeks) on metsaomanikud ise. Samuti on metsaomanikud ka ühistute kliendid, kes kasutavad mitmesuguseid teenuseid. Nii ongi metsaomanikel võimalik ühel ajal tarbida oma metsa majandamiseks erinevaid teenuseid ning soovi korral võimalik osaleda ka ühistu asjade otsustamisel. Metsaühistu eesmärk ei ole mitte ärikasum, vaid metsaomanike huvide eest seismine. „Meie tänases ühistulises koostöövõrgustikus on kaheksa piirkondlikku metsaühistut, kes on kokku leppinud ühtses teenuste ja toimimise kvaliteedistandardis. Samuti oleme visuaalselt eristuvad. See kõik on olnud vajalik, et olla veelgi rohkem näoga metsaomaniku suunas ning eristuda metsafirmadest ja nii mõnestki pseudoühistust, kus liikme huvide kõrval domineerivad muud ärihuvid“ sõnab keskühistu tegevjuht Priit Põllumäe.
Metsaühistuga läbi terve metsa arengutsükli
Meie piirkondlikud Metsaühistud suudavad oma erametsaomanikest liikmetele pakkuda kõiki metsamajandamise teenuseid: korraldamine, kasutamine, kasvatamine, kaitsmine. Kesksel kohal on muidu nõustamine ja toetuste taotlemine. Näiteks toimub erametsaomanike individuaalne ja grupinõustamine osaliselt riigi toel. Selleks on metsaühistutes riigi toetuse abil tööl konsulendid, kelle ülesanne ongi metsaomanikke nõustada. Seega ei pea erametsaomanikud esmase nõu saamiseks reeglina ise täiendavaid kulutusi tegema. Ei otseselt, ega ka peidetud kujul. Igal juhul tasub alati uurida, kuidas piirkondlike ühistute liikmeskond on ühistu sees oma nõustamise korra kehtestanud.
Nõustamise ja kontoritöö kõrval tegeletakse aga ka metsade majandamisega. Piirkondlikud ühistud aitavad taimede ühishanke korras omanikul soetada vajaminevad metsataimed, need vajaduse ja soovi korral istutada ja hooldada. Nooremates metsades aidatakse korraldada vajalikud hooldusraied, et noorendikust kujuneks väärtuslik tulevikumets. Samuti on ühistutes tööl metsameistrid, kes aitavad ühistu liikmeid raietööde ja puidu müügiga. Seega ei ole oluline, kui suur või millises arengujärgus on parasjagu mets ise – kõik vajalikud teenused läbi terve metsapõlve saab omanik oma piirkondlikkust ühistust kätte.
Kus on minu Metsaühistu?
Meie Metsaühistud on kasvanud päris suurteks ning arenenud tublideks ja tegusateks. Ühistuid on meie ühises koostöövõrgustikus palju ning võimalus on leida omale sobivaim – kas metsa asukoha või enda igapäevase elukoha järgi. Tänaseks on meie metsaomanike võrgustikus enam kui 6400 liiget, kellel metsa alates mõnest hektarist lõpetades mõnesajaga. Mistahes metsa puudutavatele küsimustele saavad nad vastused just oma Metsaühistust.
Tule liitu Sinagi!
Leia lähima ühistu kontaktid → metsauhistu.ee/kontaktid