Harilik mänd. Mida me teame selle aasta puust?
Aasta puu tiitlit on omistatud alates 1996. aastast. Tänavseks aasta puuks on üks meie tavalisemaid metsapuid harilik mänd (Pinus sylvestris) ehk pedajas, mis kandis sama tiitlit ka 22 aastat tagasi.
Harilik mänd on üks kõige levinumaid männiliike ning Eestis on ta ainus looduslik männiliik. Paljusid teisi männiliike on meile sisse toodud ilu- ja pargitaimedena. Sellel, et mänd on meil laialt levinud on omad põhjused. Nimelt on mänd väga visa taludes äärmuslikke kasvutingimusi. Nii leiame harilikku mändi nii kõige märjematest kasvukohtadest (näiteks rabad) kui ka kõige kuivematest (liivased nõmmed).
Männikud on Eesti väga levinud aga meie erametsades on neid pisut vähem. Kui kogu metsamaa pindalast moodustavad männikud ca 31% pindalast ning 35% tagavarast, siis erametsamaal on see umbes kümnekonna protsendipunkti võrra väiksem. Kuna männi eluiga on pikk, tema elupaiga eelistused mitmekesised, siis on just kaitstavatel aladel palju männikuid.
Männi puit on väga väärtuslik, sest on suhteliselt pehme ja hästi töödeldav, samas aga piisavalt tugev, et sobida ehitus- ja viimistlusmaterjaliks. Kuna puit lõheneb vähe, siis on ta kõrgelt hinnatud akna- ja uksepiitade ja liimpuidu tootmiseks. Väga hästi sobib ta palkmajade ehitamiseks. Kvaliteetsemat puitu saab aga puudest, mis kasvavad kuivadel ja keskmise viljakusega muldadel, sest sellise puu aastarõngad on ühtlasemad. Viljakatel või niisketel muldadel kasvavate mändide puit on kesisemate mehaaniliste omadustega.
Hariliku männi teine nimetus on pedajas. On teada, et nimetus mänd tuleneb ühest lihtsast ja igapäevasest pudrusegamise riistast. Pudrumännad valmistati noore männi ladvast, kus olid sobiva pikkuse ja tugevusega kasvud ja külgharud. Männi okstest, kasvudest, vaigust ja muudest saadustest valmistatakse ka mitmesuguseid ravimeid. Samuti on männikud suurepärased puhkemetsad, sest mänd eraldab fütontsiide, mis puhastavad õhku mikroobidest. Kuigi liik on laialdaselt levinud, siis 2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Mänd vaid 882 inimesel.
Üsna paljudel üksi lagedal, metsaservades või nooremate puude seas kasvavatel vanadel mändidel on oma koht kultuuris. Paljude selliste puudega on seotud pärimuslikud lood, mis ulatuvad sadade aastate taha. Ilmselt üks kuulsamaid mände on Järvseljal asuv kuningamänd, millel vanust umbes 380 aastat.