Raieõiguse müügil tuleb olla tähelepanelik

On hulgaliselt juhtumeid, kus ka pärast pikka kaalumist otsustavad metsaomanikud raieõigust müüa suhteliselt vähetegutsenud tundmatutele firmadele. Metsaühistu konsulent ja jurist Tiina Mitt selgitab, miks sellesse tuleb ettevaatlikult suhtuda.

Nimelt on metsaühistutesse jõudnud juhtumeid, kus pärast lepingu sõlmimist ja tööde teostamist on raieõiguse ostnud ettevõtte esindajad kadunud. Ning seda koos raieõiguse ja puidu müügiga seotud dokumentidega ning paraku ka rahaga. Parimal juhul on omanik saanud lepingu sõlmimise järgselt vaid kaduvväikese osa ettemaksuna.

Juristid teavad, et osaühingud ja aktsiaseltsid on piiratud vastutusega ühingud, kus pankrotti läheb firma mitte tema juhid. See tähendab, et firma  juhtide vastus on piiratud vaid hoolsuskohustuse või ebaseaduslike otsustega. Isegi kui pärast pettuse ilmsikstulekut teha kohtule nõue raha kättesaamiseks, tuleb arvestada, et see võib osutuda ääretult keeruliseks. Näiteks võib kohtuotsuse ajaks selguda, et tegelikult on firma varatu. Või on konkreetne firma mõne teise ühinguga ühinenud ehk toimunud on nn firma matmine. Isegi kui lõpuks saadakse soosiv kohtuotsus, on kahjunõudega raske raha kätte saada.

Et pöörata kahjunõuet firma juhtide poole on vajalik alustada keerukat juriidilist menetlust, mis nõuab uusi menetluskulusid. Ilmselgelt võidavad siin ennekõike advokaadid ja tulemus ei ole tihti metsaomaniku jaoks ette ennustatav.

Seega on juba alguses väga oluline kontrollida teise lepingupoole tausta.  Selline esmane info on üldiselt avalikult kättesaadav.

Millele pöörata tähelepanu?

Esmast kontrolli saab teha igaüks väga lihtsalt kasutades Äriregistri lehte rik.ee või veebikeskkonda teatmik.ee.  Siin on võimalik vaadata majandusaasta aruandest, kas firmal on varasid ja käivet, kaua ta on tegutsenud, mis on tema peamine tegevusala, kas on maksuvõlgasid, kui palju on töötajaid jms. Teatmik.ee lehelt näeb ka varasemaid seotud kohtuotsuseid.

Aga ka selline esialgne info ei anna alati täit kindlust ning seda on mitmed juhtumid kinnitanud. Väikefirmat on paraku kerge ära kaotada ning likvideerijaid, kes sellele spetsialiseerunud on, leiab üsna kergelt.

Esmane hoiatustuli peaks põlema minema siis,  kui on näha, et ettevõtjal pole esitatud eelmise või isegi üle-eelmise aasta majandusaasta aruannet. Tihti on sellisel juhul nähtav juba ka registripidaja sundlõpetamise hoiatus. Siis tasuks kohe sellise firmaga koostööst loobuda. Kui firma ei suuda isegi esmast seaduse nõuet täita ja oma raamatupidamises korda luua, siis ei suuda ta ka sinu metsas raiet seaduslikult ja kokkuleppeid järgides teha.

Vaadata tasub ka firma põhivara suurust, täna ka osakapitali suurust. Alates 2023. aastast võib osaühingu asutada 1 sendise osakapitaliga. Sellisel juhul tekib küsimus, et kas sinu metsa raieõiguse lepingu tagatis on tõesti vaid 1 sent.

Vaadata tasuks ka seda, et mis aadressile  on firma registreeritud. Kogemusega firma aadressiks üldiselt ei ole kellegi korteri aadress.

Ettevaatlikult tuleb suhtuda tuttavate ja sõprade soovitustesse, erinevatesse telefonipakkumistesse ning lugudesse, kuidas „meil on tehnika just praegu teie kinnistu lähedal“. Pakkumisi tuleb igal juhul võtta mitu! Teiste hinnapakkumiste saamiseks tuleb ise väike eeltöö teha ja otsida ja küsida neid otse erinevatelt metsafirmadelt. Soovitame hinnapakkumisi küsida kirjalikult. Siin tuleb teada ka seda, et tihti tehakse hinnapakkumised vaid metsaregistri andmete alusel, kus olevad inventeerimisandmed ei pruugi olla alati ajakohased. Selleks on hea juba eelnevalt tellida metsa inventeerimine. Alles tegelik metsaskäik annab reaalse pildi puidu mahust ja sortimendist.

Mõistlik on pidada nõu Metsaühistu konsulendiga, kes vajadusel aitab kontrollida firma tausta, on kursis erinevate hindadega ning saab kontrollida raie seaduslikku läbiviimist. Täna peaks hindama ka aega – 2022 aasta kiire hinnatõus ja siis kiire langus näitab seda, et pool aastat tagasi saadud hinnapakkumine ei pruugi kajastada õiget hinda. Lisaks võivad mängida rolli ka aastaaeg ning metsa asukoht.

Piirkondlikud metsaühistud pakuvad tegelikult ise nii raiete kui puidu müügiga seotud teenuseid. Samuti korraldatakse enampakkumisi raieõiguse võõrandamiseks. Piirkondlike metsaühistute võrgustikus on tuhandeid liikmeid ning aastatepikkused kogemused erinevate raietega seotud teenuste osutamisel ning nõustamisel.

Mida tasuks raieõiguse hinna puhul vaadata?

Kui raieõiguse tasu soovitakse saada kohe, enne raiet kindlas fikseeritud suuruses, siis on sobilikum nn potileping. Selleks võta eelnevalt mitu hinnapakkumist. Kui soovid sõlmida raieõiguse lepingut nn väljatuleku peale (nimetatakse ka sortimendi lepinguks), siis pööra tähelepanu  teenustasude suurusele (sh vahendustasud ja transport) ning kindlasti nõua, et lepingus oleks kajastatud alusdokumentide edastamine puidu müügi/vastuvõtu kohta saekaatrisse kuni isegi harvesteri näitudeni esitamiseni välja. Neil kahel erineval lepingu tüübil on mõlemal omad eripärad, mida peaks arvestama ning selgust selles aitab kindlasti tuua eelnev konsulendi nõustamine.

Sageli puudub lepingutes dokumentide esitamata jätmise eest trahvi kohustus, aga just leppetrahv selle eest, kui lepingu nõudeid (dokumente ei esitata) ei täideta, oleks lepingus heaks garantiiks, mis sunnib metsafirmat neid esitama. Need viimased dokumendid on aluseks kontrollimiseks, palju puitu su metsast tegelikult välja toodi.

Lõpetuseks ei tohi unustada, et kui raieõiguse võõrandamise leping on sõlmitud aga seal esinevad vead või tekib selle sisu osas muid kahtluseid, siis seaduse kohaselt saab sellest ilma põhjuseta 14 päeva jooksul taganeda. Kahjuks pöördutakse ühistu poole abi saamiseks alles siis, kui raieõiguse leping on sõlmitud, raie tehtud või rahad on jäetud maksmata. Tagantjärgi on reeglina keeruline midagi tõestada või parandada.

Metsa tuleb ja on vajalik majandada, et uus mets saaks kasvada ja meil oleks mida pärandada oma lastele.