Mida teha kui kõik istutatud metsataimed ei ole kasvama läinud?

Metsataimede kasvamaminekut mõjutavad nii ilmastik, sobiva taimeliigi valik, maapinna ettevalmistus, asukoht kui ka metsloomad. Metsa uuendamisel on paratamatult palju määramatust ja juhuslikkust. Istutamise või maapinna ettevalmistamise eelselt on võimatu ette teada, millised saavad olema kasvuperioodi alguse ilmad.

Metsakultuuride õnnestumine

Viimaste aastate kevaded ja suved on üllatanud meid nii hilise lumesaju, külmakraadide kui ka kuumalainete ja põuaga. Muutlike ilmastikuolude taustal on selge, et piirkonniti ja kasvukohatüübiti esineb üksjagu kahjustusi ka metsakultuurides. Kahjustuste iseloomu mõjutavad mitmed aspektid. Nii ilmastik üldisemalt (temperatuur ja sademed), kui ka see, millise liigi ja istutusmaterjali tüübiga on ala uuendatud. Samuti on oluline kas maapind oli ette valmistatud või mitte. Kuni selleni välja, et kuhu taimed kevadel istutati – kas mätta või vaalu otsa või selle põhja. Metsakultuuri õnnestumist mõjutavad omavahelise seoses kõik need tegurid. Põuase ilmaga on haavatavamad sellised metsakultuurid, mis rajatakse kuivematesse kasvukohtadesse (liivad ja saviliivad) ja taimed, mis asuvad raiesmiku mikrokõrgendikel, näiteks mineraliseerimise vaalu harjal. Samas väga vihmase kevadsuvega toimivad need tegurid kõik vastupidiselt. See kõik näitab kui keeruline on tegelikult uue metsa kasvama saamine.

Hukkunud metsakultuurist tasub teada anda

Kui omanik on teinud hulgaliselt pingutusi metsa uuendamiseks, aga ometi ilmneb, et taimed on suures osas hukkunud, siis on mõistlik kahjustuste kohta esitada Keskkonnaametile teatis. Eriti oluline on kahjustuste kiire hindamine juhul, kui metsauuenduseks on taotletud ka toetust. Seda seetõttu, et kui kahjustuste teatis jääb esitamata, on riigil õigus metsauuenduse toetust mitte maksta või juba makstud toetus tagasi nõuda. Kui istutatud kultuur on hukkunud, aga selle kohta on esitatud õigeaegselt teatis, makstakse toetus välja.

Täiendamise võimalus tuleb juba sügisel

Kui metsakultuur ei ole hukkunud täielikult ning väljalangevus on mõõdukas, siis tasub rajatud kultuuri täiendada. Üksikuid hukkunud taimi ei ole vaja asendada aga kui neid on rohkem ja kultuur ei anna välja enam metsa majandamise eeskirja järgset hektaril kasvavate taimede miinimumnõuet, siis tuleks kultuuri täiendamine ette võtta kindlasti. Kuigi metsaistutamine toimub peamiselt kevadel, on järjest levinum ka sügisene metsade uuendamine. See tähendab, et esimene võimalus täiendamiseks on tulemas juba tänavu sügisel. Küll aga peab sügisese istutamise juures silmas pidama teatavaid erisusi võrreldes kevadise istutamisega. Nendest erisustest ja praktilistest näpunäidetest oleme varasemalt kirjutanud.

Taimede tellimine sügiseseks istutamiseks ja kultuuri täiendamiseks

Augusti teises pooles algab taimede tellimine sügiseseks istutamiseks ja kultuuri täiendamiseks. Info selle kohta lisame meie kodulehele ning teavitame oma liikmeid e-kirja teel. Seni tasub oma metsas tiir teha ja vaadata, kui suur osa taimi on kasvama läinud ning kas ja kui palju oleks sügisel vaja täiendada. Vajadusel pea nõu ka metsaühistu spetsialistiga.