Keskühistu Eramets (KÜ), kes omab kaubamärki Metsaühisu, sügisene metsataimede müük ja jagamine erametsaomanikele on selleks aastaks lõpusirgel, ning paras aeg on teha põgus ülevaade ka taimede numbrites.
Enne aga kui arvude juurde asume, heidame pilgu sellele, kuidas Metsaühistu taimede hange toimub ning vaatame üldisemalt metsataimede tootmise, päritolu ja saadavuse tagamaid.
Metsaühistute tänavukevadine taimede ühine hankimine tõi erametsadesse üle 1,5 mln metsataime. Alates 2015. aastast on piirkondlikud metsaühistud ühiselt Eesti erametsadesse hankinud üle 22 miljoni kodumaist päritolu metsataime. Aga juba teeme me ettevalmistusi selle aasta sügiseseks istutamiseks. Kõiki Metsaühistu liikmeid teavitatakse tellimise algusest täpsemalt augustis.
Viimastele aastatele on iseloomulik olnud...
Metsaühistud on aastaid teinud oma liikmetele metsataimede ühist hankimist, et tagada metsaomanikele mugavam ja soodsam taimede kättesaadavus. Kuigi selle aasta kevadeks esitati üksikuid tellimusi juba koguni aasta jagu varem, hakkas aktiivsem taimede tellimine pihta eelmise aasta lõpus. Kõik märgid näitavad, et 2024 a. kevadise istutushooaja staar saab olema kask.
Viimasel 7-8 aastal on ühise hankimise raames kõige...
Väheväärtuslike põllu- ja rohumaade metsastamine on alati tekitanud vastandlikke tundeid. Rohu- ja põllumaa pindala moodustab 39% Euroopa maast ning on ülioluline, et meil oleks olemas toit. Samal ajal on näiteks ajavahemikul 1990–2020 Euroopas metsamaa pindala suurenenud 10%. Suurem metsastamine ja puude istutamine on samas endiselt rohepöörde üks eesmärkidest. Kuidas aga leida tasakaal maakasutuse erinevate eesmärkide vahel?
Kevadine metsauuenduse aeg on alanud. Maapind sulab, tellitud metsataimed on ühistutesse jõudnud ning järjest toimetame taimi metsaomanikele kätte.
Selleks, et väärtuslik ja õrn puutaim metsas jõudsalt kasvama läheks, tuleb taimed enne istutamist õigesti ette valmistada.
Taimede sulatamine
Suurem osa i...