Uudised - Metsaühistu

Jõulupuu ehtimise traditsioon võis alguse saada just Eestist

Kuna ja kus ehiti esimest korda jõulude ajal kuusepuud? See on küsimus, millele kindlat vastust ei ole, kuid ajalooallikaid uurides võib üht-teist leida küll. Nii võib üsna suure kindlusega väita, et ka Eestil on selles oma osa. Ilmselt on pea kõik kuulnud, et jõulupuu ehtimise komme on alguse saanud Eestist. Nimelt olla juba aastal 1441 püstitatud Tallinnas raekoja ette jõulupuu. Vähemalt nii väidavad raedokumendid...

Maade metsastamine: vastuoluline, aga möödapääsmatu

Väheväärtuslike põllu- ja rohumaade metsastamine on alati tekitanud vastandlikke tundeid. Rohu- ja põllumaa pindala moodustab 39% Euroopa maast ning on ülioluline, et meil oleks olemas toit. Samal ajal on näiteks ajavahemikul 1990–2020 Euroopas metsamaa pindala suurenenud 10%. Suurem metsastamine ja puude istutamine on samas endiselt rohepöörde üks eesmärkidest. Kuidas aga leida tasakaal maakasutuse erinevate eesmärkide vahel?

Sinu Mets – Detsember 2022

Talvises Sinu Metsa numbris jätkame rohepöörde teemal ja räägime sel korral, kuidas iga metsaomanik saab heaperemehelikult oma metsa hooldades aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja loomulikult tõsta ka oma metsa väärtust. Metsainvestor Peeter teeb ülevaate, kuidas ta juba 2,5 aastaga plussi jõudis. Teistel teemadel detsembri numbris:

Küttepuit vedas kolmanda kvartali puiduhindade muutuseid

Puiduturu turbulentsid on jätkunud ning turg on aastatagusega kardinaalselt muutunud. 2022. aasta kolmandal kvartalil okaspuupalkide hinnad jätkasid langustrendis, samal ajal kui lehtpuupalkide hinnad kasvasid. Uskumatult kõrged paberipuidu ja küttepuidu hinnad kallinesid märgatavalt vaatamata oma niigi erakordselt kõrgele hinnatasemele. Heiki Hepneri koostatud puiduturu ülevaatest selgub, et kolmandas kvartalis jätkus okaspuupalkide hinnalangus vastavalt männipalkide...

Vaata oma maa väärtust!

Maa-amet on sel aastal tegelenud maa korralise hindamisega, mis on üheks aluseks maa maksustamisele. Maamaks on seadusega kehtestatud riiklik maks, millega maksustatakse kogu maa v.a selline maa, kus majandustegevus on keelatud. Maamaks laekub täies ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarvesse ning lisaks maa maksustamishinnale sõltub see ka kehtestatud maksumäärast. Maksumäära kehtestab kohalik omavalitsus. Maksustamishind on just maa korralise hindamise käigus määratud...