Jaanilaupäeval sauna värske vihaga
Väga paljudele meist on tavaks võtta ette jaanilaupäeval üks pikem saunatamine. Väga tihti kuulub selle juurde ka värske kaseviht. Aga kas jaanipäev on kõige õigem aeg saunavihtade tegemiseks? Selles osas lähevad arvamused lahku.
Väga paljud vihategijad kinnitavad, et kõige õigem vihaaeg on enne jaani, väga paljud eelistavad jaanijärgset aega. Ja siis on veel need, kelle kinnitust mööda on kõige õigem aeg uue ja vana kalendri jaanide vale. Lisame juurde veel jutud viiekopikalise suurustest vihalehtedest ja segadus on täelik!
Vihateemale saab aga läheneda ka teisest küljest – mida üks hea saunaviht vajab? Ikka seda, et vihalehed oleksid õige suurusega ja ei pudeneks oksa küljest maha. Seega tundub kaselehest lähtumine ka võrdlemisi loogiline. Lisaks lehe suuruse vaatamisele on kogenud vihategijad jaganud veel ühte soovitust – keelega tuleb katsuda, kas leht on kleepuv ja karvane. Kui on, siis tuleb oodata aega, mil leht on sile. Samas on ka neid tegijaid, kelle kinnitust mööda on kõige õigem vihategemise aeg juulis ja augustis. Eks tõe selles leiab igaüks ise!
Hea viht on pehme
Viha jaoks oksi valides tuleb läheneda pigem noortele puudele, mitte vanadele ja suurtele. Kindlasti peab vihategija vaatama, et ta ühelt puult liiga palju oksi ei võtaks ja kindlasti tuleb jätta puu latv puutumata. Välja tuleks valida peenikesed, ühtlased ja rohkete lehtedega oksad.
Viha tegemist tuleks alustada sobivate okste valimisest, esimene vihaoks võiks olla ilus levikukujuline oks, mille peale hakatakse järgmisi oksi laduma. Silmas tuleb pidada, et viha ülemised oksad kataksid üksteist kenasti ja oleksid ühetasa. Kui pool vihta on valmis, tuleb sama tööd korrata teise poolega. Kusagile ei tohiks jääda lehtedest paljast kohta.
Valmis viht tuleb nööriga kõvasti kinni siduda, sest oksad kaotavad kuivades oma mahtu ja võivad lõdva sidumise korral lihtsalt vihast välja pudeneda. Sidumiseks saab kasutada ka kase oksa, millelt on lehed ja peenemad raod maha tõmmatud. Enne sidumist tuleks seda oksa veel ümber oma telje kruttida, kuni puu kiud koore alt paistma hakkavad. Siis on oks sidumiseks küllalt pehme ja ei murdu.
Seejärel vaata üle viha kuju – kui viht on haraline, võib selle kuju oksakääridega kohendada. Parim viht on umbes poole meetri pikkune, aga eks see sõltu ka kasutajast. Viha pikkust saab määrata kas juba varutud okste ühepikkuseks lõikamisega või siis lüüa kirvega viha käepoolne osa lihtsalt sobivaks.
Värsked kasevihad tuleb kindlasti kuivatada ja ka säilitada kohas, kus päike neile peale ei paista ning kus õhk liigub. Traditsiooniliselt seotakse vihad kahekaupa kokku ja riputatakse üles. Selle juures tuleb aga kindlasti silmas pidada, et vihad ei puutuks omavahel kokku, muidu hakkavad need kuivamise asemel hoopis hallitama.
Efektne on säilitada vihta ka toidukilesse mässituna sügavkülmas.