Kuidas ja kuhu metsaühistutega edasi? – Metsaühistu

Kuidas ja kuhu metsaühistutega edasi?

Vooremaa Metsaühistu tähistas oma kümnendat tegevusaastat juuni alguses konverentsiga „Kuidas minna metsaühistuga edasi?“. Üritus toimus Kuremaal, mida on esmakordselt mainitud 1582. aastal. Pika ajalooga Kuremaa lossis arutleti metsaühistute oleviku ja tuleviku üle. Konverents toimus MAK 2014-2020 “Teadmussiirde ja teavituse toetuse üleriigilise ulatusega tegevuste” meetme raame, mida toetab Euroopa Liit.

Riigi ootused väljenduvad metsanduse arengukavas

Riik on läbi metsa- ja keskkonnapoliitika teinud pikaajaliselt metsaühistutega koostööd ning piirkondlikud ühistud on riigile olnud head partnerid. Kõik piirkondlikud metsaühistud on iseseisvad organisatsioonid, kes on vabad otsustama oma tegevussuundade ja arengute üle. Teisalt on riigil ühistutele omad ootused ning need ootused peegelduvad pikaajalistes arengukavades näiteks metsanduse arengukavas.

Metsanduse arengukavas määratakse metsanduse arengu eesmärgid ning kirjeldatakse, kuidas neid saavutada. Koostatavas metsanduse arengukavas aastani 2030 on mitmeid erametsandust ning metsaühistuid puudutavaid eesmärkide sõnastusi ja postulaate, mille täpne sisu ja võimalik rakendamine jääb veel teadmata. Tundub siiski, et üha enam näeb riik metsaühistuid ka partneritena, kes on suutelised sisenema näiteks mittepuiduliste hüvede turule ning panustama laiemasse kaasamisse. „Arvestama peab igal juhul seda, et ühistute suunda määravad ennekõike nende endi liikmete eesmärgid ja vajadused. Kui riigil on omad ootused, siis on oluline leida nendes ootustes ühist osa ning riigil leida ka vahendeid esitatava tellimuse rahastamiseks“ arvab Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige Priit Põllumäe

Vooremaa Metsaühistu konverents "Kuidas minna metsaühistuga edasi?"

Ühistute areng on olnud kiire aga kuidas edasi?

Viimastel aastatel on ühistud jõudsalt kasvanud ning palju on ühistud ja katusorganisatsioonid panustanud ühistegevuse arendamisse. Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liige Tarmo Lees nendib, et viimaste aastate suurim arenguhüpe on toimunud ühise Metsaühistu® kvaliteedimärgi kasutuselevõtuga aastal 2016. „Üle Eesti on ühistuid väga palju ning igaüks on oma eripäradega. Mille alusel siis ühistut valida? Tahtsime metsaomanikele selgemalt märku anda, et Metsaühistu® võrgustikust saab ta kätte kõik vajaliku, mis metsa puudutab,“ täpsustab Lees ning lisab, et ühistute eripärad endiselt säilivad, aga omanikul on kindlus, et selle võrgustiku ühistutest saab kvaliteetse täisteenuse. Aastate jooksul on ühiselt välja arendatud mitmeid tugiteenuseid sh kodulehekülg ja sotsiaalmeedia platvormide kasutamine. On ühistuid, kes on panustanud rohkem tarkvaraliste lahenduste väljatöötamisse, panustatakse sertifitseerimisse ning palju muud. Ühistud saavad aga areneda tulevikus edasi koos liikmeskonna suurenemisega. Iga omanik, kes ühistegevusse liitub, panustab juba liikmeksolekuga sellesse, et ühistu saab oma teenuseid veelgi mitmekesisemaks ja paremaks teha. Metsaomanik saab omakorda vastu kvaliteetse metsandusliku nõu ja abi metsatööde korraldamisel, puidu müügil, huvide kaitsel ja toetuste taotlemisel.

Uute suundade kõrval ei kao metsakasvatustööde olulisus

Vooremaa Metsaühistu juhatuse liikme Harry Pütsepa sõnul võib enam suureneda ühistute roll keerulisemate raiete teostamisel. Näiteks turberaied ja hooldusraied, mille osas metsafirmade huvi on leigem. „Tegelikult pakuvad ju metsaühistud oma liikmetele sisuliselt rätsepateenust ehk konsulent ja metsameister arvestavad metsaomaniku vajaduste ja soovidega ning metsas olevate tingimustega,“ sõnab Pütsepp ning täpsustab, et ühistu suhe oma liikmega on pikaajaline ning erinevalt oksjonikeskkonnast või metsafirmast ei kao ühistu pärast raietöid metsaomaniku kõrvalt ära. Kuna metsakasvatuslikud tööd on omanikele järjest olulisemad ning nende tegemine on oluline arvestades ka riiklikke ja rahvusvahelisi poliitikaid, siis kindlasti jäävad metsakasvatustööd ka edaspidi ühistute peamiseks teenuseks. Korraldatakse kõiki metsaraie ja -hooldustöid ning tellitakse ning istutatakse uued metsataimed.

Loe ka Vooremaa Metsaühistu tagasivaadet kümnele tegevusaastale.

Seotud artikklid: