“Müütiline” Metsaühistu
“Enne kui tõde jõuab saapad jalga tõmmata, on vale juba maakerale ringi peale teinud” on ütlus, mis iseloomustab praegust digimaailma ülihästi. Eriti paistab silma sotsiaalmeedia, kus lisaks tõelistele uudistele levivad ka pooltõed, valed ja põhjendamata arvamused. Kogusime sotsiaalmeediast kokku mõningad enamlevinud müüdid ja valearvamused metsaühistute kohta. Igaühe kohta neist anname teada, kas tegu on täieliku valega või on neis midagi ka tõele vastavat.
Metsa võivad majandada vaid need erametsaomanikud, kes on metsaühistu liikmed. Metsaühistusse kuulumata ei saa metsaomanik raielubagi (metsateatist).
Vale! Oma metsa võivad majandada kõik metsaomanikud, kuid seda tegevust reguleerivad mitmesugused seadused ja määrused. Metsaühistusse kuuluval metsaomanikul on eeliseks aga see, et vajadusel saab ta alati Metsaühistust nõu ja abi tööde läbiviimiseks.
Metsaühistusse mittekuuluv metsaomanik võib oma metsas koristada vaid tormimurdu ja raiuda kuni 20 tihumeetrit.
Vale! Metsaühistusse mittekuuluval metsaomanikul on samasugused õigused oma metsa majandamiseks nagu ühistu liikmel. Selle väite puhul tuleb arvestada ka sellega, et kui kuni 20 tihumeetri puidu raiumisel ei ole metsaomanikul tõesti vaja taotleda ühtegi luba või puidu oma tarbeks kasutamisel täita ühtegi paberit, siis suurema mahuga tormimurru puhul tuleb esitada metsateatis ja teavitada Keskkonnaametit metsa kahjustusest.
Metsatööd erametsas.
Metsamajanduskava saavad tellida vaid metsaühistu liikmed, mitteliikmetest erametsaomanikele kava ei tehta.
Vale! Metsamajandamiskavasid koostavad vastavat litsentsi omavad ettevõtted ning neid tehakse kõigile metsaomanikele, kes seda soovivad. Metsaühistu kaudu on aga metsakorralduskava tellimine soodsam kui ise otse vastava ettevõtte poole pöördudes.
Metsanduslike toetuste taotlemisega käivad kaasas ranged kohustused oma metsa majandada ja teha metsas lageraie. Samuti käib toetustega kaasas kohustus pritsida metsa taimekaitsevahenditega.
Suuremas osas vale! Erinevad metsanduslikud toetused on erineva eesmärgiga ning toetust saanud metsaomanikul on kohustus teha konkreetse toetusega seotud töid (näiteks kui oled taotlenud toetust valgustusraie tegemiseks, on kohustus see raie ka etteantud ajaperioodi jooksul teha).
Lageraie tegemise kohustust ei käi kaasas aga ühegi metsandusliku toetusega. Keemilisi taimekaitsevahendeid Eesti metsades kasutada ei tohi, erandiks on vaid männikärsaka tõrjeks kasutatav vahend, kuid ka selle vahendi kasutamise asemel on levimas metsataimede vahatamine. Nii et kohustust pritsida metsa taimekaitsevahenditega toetustega kaasas ei käi. Juurepessu tõrjeks kasutatav vahend ei ole keemiline!
Metsateatise saavad erametsaomaniku metsa kohta võtta suvalised metsafirmad. Kui teatis on võetud, ei saa metsaomanik enam raiet takistada.
Vale! Metsateatist saavad esitada vaid metsaomanik või tema volitatud esindaja(d), keda omanik on ise selleks volitanud. Suvalisel metsafirmal ei ole selleks õigust. Kui teatis on võetud metsaomaniku õigusi rikkudes, tuleb sellest koheselt informeerida politseid ka keskkonnaametit kui metsateatisi menetlevat riigiasutust.
Väga tihti raiuvad metsaühistud metsi öö varjus, et saaks omanike teadmata maha võtta väikesi metsatükke.
Vale! Metsaühistud ei raiu mitte kunagi omaniku teadmata metsa. Kui metsamasin ka töötab öösel, on see seotud ratsionaalse ajakasutusega. Tööde kvaliteetseks läbiviimiseks kasutab Metsaühistu kogenud koostööpartnereid. Raietööde lõppedes hoolitseb Metsaühistu, et lank oleks korrastatud, korraldab puidu kokkuveo esmasele laoplatsile ja transpordi puidu lõppostja juurde.
Eramets annab vägevat palki.
Üldjuhul võtavad metsaühistud enampakkumisi korraldades oma teenustasu raiemahu tihumeetritelt, mitte raie lõpphinnast. Metsaühistutel pole vahet, milliseks kujuneb raie hind, sest oksjonitasu on eelnevalt fikseeritud ning neid ei huvita, et raie müüja saaks oma puidu eest võimalikult kõrge hinna.
Vale! Metsaühistu kaudu enampakkumise korraldamine on nii raieõiguse kui metsakinnistu müügi korral omanikule tasuta. Tehingu tasu (2-4% tehingu maksumusest raieõiguse müügi korral ja 0,5-2% tehingu maksumusest metsakinnistu müügi korral) tasub ostja. Metsaühistu kui metsaomanike enda ühenduse eesmärk on alati see, et omanik saaks oma vara eest väärika hinna.
Siin artiklis välja toodud müüdid ja eksiarvamused ei anna täit ülevaadet kõigist neist, mis peituvad netiavarustes ja inimeste peades. Siit ka üleskutse kõigile huvilistele – kui teil on mõni küsimus Metsaühistu kohta, võtke meiega ühendust. Kõik küsimused on alati oodatud. Otseallikas on alati parim infoallikas!