• Metsaühistu® Archives - Page 7 of 40 - Metsaühistu

Kuuse-kooreüraski tõrje aitab ennetada kuusikute kahjustusi

Vältimaks tüvekahjurite poolset kuusikute massilist kahjustamist on aeg alustada üraskitõrjega. Esimene ja parim võimalus kuuse-kooreüraskite asustamiseks ja metsast ära viimiseks on püünispuude paika sättimine. Pinnases talvitunud üraskid ronivad välja siis, kui õhutemperatuur on tõusnud 15–20 kraadini ja pinnas on soojenenud 10 kraadini. Murdunud toored puud on neile parimaks toidulauaks!

Uuring: leiti lahendus kuuseüraskite kaitseks

Hiljuti läbiviidud uuringust selgus, et Euroopa ja ka Eesti kuusikuid ähvardavale üraskiprobleemile võib olla esmapilgul lihtne lahendus – nimelt lambavillast pärit lanoliin. Lisaks selgus uuringust, et vanade kuusikute pritsimine kas lanoliinilahusega või katmine lambavillaga vähendab oluliselt ka CO2 emissiooni. Üraskid laastavad mitte ainult Eesti, vaid kogu Euroopa kuusikuid. Kuid seni on looduskaitseeksperdid o...

Osale infopäeval “Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades”

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldab koostöös Keskkonna Investeeringute Keskusega (KIK) erametsaomanikele ja metsaühistutele infopäeva „Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades". Aeg: 23. märts 2023 kell 10:00 – 12:50Koht: Veebikeskkond ZOOM Registreerimine: hiljemalt 21. märtsil kella 17:00.

See aasta tuleb kevad teisiti, tiu-tiu! ja teisiti

Sel aastal kõlavad Henrik Visnapuu luuleread Jaan Tätte laulus kuidagi õigesti. Sel aastal läheme kevadele vastu tõesti mitmes mõttes teisiti. Seljataha on jäänud Riigikogu valimised, aastajagu Venemaa sigatsemist Ukrainas, umbes viis aastat metsanduse arengukava koostamist, jahipiirkondade kasutusõiguse lubade pikendamist ja palju muud. Põllumajandus-kaubanduskoda läheb kevadele vastu uue ja väga suurte kogemustega...

Valgamaa Metsaühistu – 20 aastat metsade eest hoolitsemist ja põnevaid projekte

Selle aasta alguses 20. tegevusaastat tähistanud Valgamaa Metsaühistule, asutamise aial nimega Valgamaa Erametsaühing,  panid 2003. aastal aluse seitse metsaomanikku Andres Oleski initsiatiivil. Esimese tegevusaasta lõpuks oli ühistuga liitunud 43 metsaomanikku, keda aitasid metsatöödega kolm pika metsandusliku praktika ja tööstaažiga konsulenti Andres Rõõmus, Enn Tomson ja Margus Noorkõiv. 2005. aastal liitus ...

Aastalõpu puiduhinnad läksid sulale

Eelmise aasta viimane kvartal viis puidu hinnad valdavalt langusesse. Heiki Hepneri koostatud värskest puiduturu ülevaatest selgub, et vaatamata langusele püsivad sortimentide hinnad lähiajaloo keskmisega võrreldes pigem kõrged. Eelneva kvartaliga võrreldes langes neljandas kvartalis endiselt männipalkide hind, standardpalk 18% ja peenpalk 12%. Kuuse standardpalk odavnes ligi 1% ja peenpalk ca 2%. Aastatagusega võrr...

Harilik mänd. Mida me teame selle aasta puust?

Aasta puu tiitlit on omistatud alates 1996. aastast. Tänavseks aasta puuks on üks meie tavalisemaid metsapuid harilik mänd (Pinus sylvestris) ehk pedajas, mis kandis sama tiitlit ka 22 aastat tagasi. Harilik mänd on üks kõige levinumaid männiliike ning Eestis on ta ainus looduslik männiliik. Paljusid teisi männiliike on meile sisse toodud ilu- ja pargitaimedena. Sellel, et mänd on meil laialt levinud on oma...

Maaelufoorum 2023: Eesti visioon maaelu ja biomajanduse arendamiseks

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatav iga-aastane maaelufoorum toimub juba 31. jaanuaril. Ka Metsaühistu aitas kaasa foorumi metsanduse osa organiseerimises. Osale tasuta foorumil ja ole kursis Eesti visiooniga maaelu ja biomajanduse arendamiseks. Aeg: 31. jaanuar 2023 kell 10:00 – 14:30Asukoht: Euroopa hotell, Paadi 5, TallinnOsavõtt: tasuta

Maade metsastamine: vastuoluline, aga möödapääsmatu

Väheväärtuslike põllu- ja rohumaade metsastamine on alati tekitanud vastandlikke tundeid. Rohu- ja põllumaa pindala moodustab 39% Euroopa maast ning on ülioluline, et meil oleks olemas toit. Samal ajal on näiteks ajavahemikul 1990–2020 Euroopas metsamaa pindala suurenenud 10%. Suurem metsastamine ja puude istutamine on samas endiselt rohepöörde üks eesmärkidest. Kuidas aga leida tasakaal maakasutuse erinevate eesmärkide vahel?